saviliivmuldadel ulatub küpsete männikute kõrgus 40 meetrini (jänesekapsa- pohla kasvukoht). Eestis kasvavad männid keskeltläbi umbes 30 meetri kõrguseks. Eestis kasvavad boniteedilt parimad männimetsad Kagu-Eestis Põlvamaal ja Võrumaal. Männi levinud rahvapärased nimetused on pedajas, pedakas, pettäi ja pedak. Harilik mänd levinud Euroopas ja Aasias Hispaaniast ja Sotimaa rannikust kuni Venemaa kaguosani, Ohoota mereni. Miinimumtemperatuur kasvualal võib olla kuni 60°C, maksimum ulatuda aga kuni 40°C ja isegi rohkem. Mänd talub hästi äärmuslikke kasvutingimusi, nii kuivust ja kuuma kui liigniiskust ja karmi külma. Mändi võib leida nii kuivadel liivaluidetel, nõmmedel kui ka niisketes soodes ja rabades. Kasvab nii happelisel mullal, kui ka karbonaadirikkal pinnasel, nii looaladel kui murenenud graniidil. Mägedes kasvab ta enamasti lõunanõlvadel ja leviala ulatub 1000...1200 m kõrguseni
ja liustikutuuled Passaadid Läänetuuled Mussoonid Briis Mäeorutuul Liustikutuul Tsüklon Antitsüklon Ookeanide mõju kliimale, mandriline ja mereline kliima Peaaegu kolmveerand (71%) Maa pinnast on kaetud merede ja ookeanidega. Hoovused Mereline kliima Kontinentaalne kliima Maa soojusja niiskusreziim Maa soojus ja niiskusreziimi iseloomustab kõige üldisemalt õhutemperatuur ja sademete hulk. Maksimum ja miinimumtemperatuuri vahet nimetatakse temperatuuri amplituudiks. Kui miinimumtemperatuur langeb kevadeti ja sügiseti alla 0 kraadi, siis nimetatakse seda öökülmaks. Õhutemperatuuri geograafiline jaotus Isotermid Lumepiir Metsapiir Õhutemperatuuri ajaline käik Õhutemperatuuri aastane käik sõltub suuresti geograafilisest laiusest. Temperatuuri maksimumi ja miinimumi esinemise aja ning amplituudi suuruse järgi võib eristada 4 kliimavöödet. Ekvatoriaalne vööde Troopiline vööde Parasvööde Polaarne vööde Vesi atmosfääris
bensiin jne), hapnik (see on õhus olemas) ja süüteallikas (tikk, säde jne). süüteallikas põlev materjal hapnik Kõigi nende kolme piisav segu annab tulemuseks põlemise. Kui aga kasvõi üks nendest kuidagi kõrvaldada, siis põlemine katkeb Kütteaine ja õhu segu peab olema kuumutatud teatud temperatuurini, enne kui see süttib. Põlemiseks vajalik miinimumtemperatuur sõltub kütteaine liigist. Kui säde süütab gaasipõleti, siis lõhub sädeme kuumus kütuse ja hapniku molekulid aatomiteks. Nende aatomite uuesti ühinemine annab põlemisproduktid. Reaktsioonis vabanev soojus on siis võimeline purustama uusi kütuse ja hapniku molekule ja põhjustama jätkuvat reaktsiooni. See vabastab rohkem soojust, nii et põlemisprotsess hoiab ise selle jätkumist. 2.PÕLEVAINE LOETELU
Enamike ainete põlemine lakkab, kui hapniku hulk õhus langeb alla 14%. See tähendab, et kui ruumi ei tule lahtise akna või ukse kaudu õhku juurde, siis mingil ajal lõppeb toa õhus põlemist võimaldav hapnik otsa ning tuli hakkab vaikselt kustuma. Hapnik ise kuskile ära ei kao, vaid põlemise käigus muundub erinevateks põlemisgaasideks. 1.1 Põlemisprotsess Kütteaine ja õhu segu peab olema kuumutatud teatud temperatuurini, enne kui see süttib. Põlemiseks vajalik miinimumtemperatuur sõltub kütteaine liigist. Kui säde süütab gaasipõleti, siis lõhub sädeme kuumus kütuse ja hapniku molekulid aatomiteks. Nende aatomite uuesti ühinemine annab põlemisproduktid. Reaktsioonis vabanev soojus on siis võimeline purustama uusi kütuse ja hapniku molekule ja põhjustama jätkuvat reaktsiooni. See vabastab rohkem soojust, nii et põlemisprotsess hoiab ise selle jätkumist. · Kõigi nende kolme piisav segu annab tulemuseks põlemise. Kui aga kasvõi üks
kesta sügiseni. Ainult mõnedes mägede kõige niiskemates kohtades on aastas üle 100 päeva sademeid. Sellistes kohtades võib sademeid olla aastas üle 2 000 mm. Samas Kreeka kagutipus, sh Ateena ümbruse piirkonnas ja Küklaadide saarestikus on aastas sademeid alla 400 mm, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Keskmine temperatuur aastas on vahemikus 14,5°C riigi põhjaosas ja 19,5°C lõunapoolseimal saarel Kreetal. Absoluutne miinimumtemperatuur võib Kreeka põhjaosa mägede kõrgemates osades olla kuni –25°C. Suvel kerkivad maksimumtemperatuurid sisemaa erinevates kohtades kohati kuni 42- 45°C. Riiki kolmest küljest ümbritseva Vahemere mõju muudab õhutemperatuuri enamikus piirkondades mõõdukamaks. Metsade iseloomustus ja metsatüübid – Kreeka Kreeka taimestikku iseloomustades tuleb arvestada, et taimestik on kõrgusvöönditi erinev, sest
Kasvutingimused Mänd talub hästi äärmuslikke kasvutingimusi, nii kuivust ja kuuma kui liigniiskust ja karmi külma. Mändi võib leida nii kuivadel liivaluidetel, nõmmedel kui ka niisketes soodes ja rabades. Kasvab nii happelisel mullal, kui ka karbonaadirikkal pinnasel, nii looaladel kui murenenud graniidil. Mägedes kasvab ta enamasti lõunanõlvadel ja leviala ulatub 10001200 m kõrguseni. Oma areaali lõunaosas, Kaukaasias kasvab isegi kuni 2500 m kõrgusel mägedes. Miinimumtemperatuur kasvualal võib olla kuni 60°C, maksimum ulatuda aga kuni 40°C ja isegi rohkem. Mänd on valgusnõudlik puuliik ja vajab kasvamiseks ohtralt valgust. Sellepärast kuivavad ning laasuvad alumised oksad kergesti. Mänd võib kasvada üle meetri jämedaks (Briti saartel on umbes 1,5 m jämedaid isendeid). Loomulik mändide iga sõltuvalt kasvutingimustest on tavaliselt 200300 (400) aastat olles mõnevõrra kuusest pikaealisem
millest kõrgemale ei kasva. Meil võetakse selleks temperatuuriks ligikaudu +5 kraadi. kui ööpäeva keskmine on üle 5, siis toimub taime kasv toimub vegetatsioon. Ööpäeva keskmine temperatuur see on kõikide mõõtmiste temperatuuride summa jagatud mõõtmise arvuga n. Standard on 8 vaatlust, aga täpsemate tulemuste saamiseks oleks see 24 või nii. See kõik sõltub vaatlusjaamast. Kui ööpäeva keskmine on suurem kui bioloogiline miinimumtemperatuur siis nimetatakse seda aktiivseks temperatuuriks. Kaetus kui suur osa sellest on taime osadega kaetud ja kui palju on selles pildis näha aluspinda (vertikaalselt pildistatud). Taime lehe temperatuur on lähedane õhutemperatuurile, aga seda kas ta on või mitte mõjutab oluliselt see, milline on taime veega varustatus. Kui taimed on halvasti veega varustatud, siis päikese käes võib taime lehe temperatuur tõusta kõrgemale õhutemperatuurist. Ladvaõun on
männikutes elanud karu, hunt, ilves, põder ja metssiga. Inglismaal suri mänd välja umbes 16. sajandil, kuid Shakespeare seda puud tundis ja Richard II-s ka nimetas. 2.2 Kliima Harilik mänd kasvab nii pika kui lühikese päeva ja nii pika kui lühikese vegetatsiooniperioodi tingimustes. Oluline on, et kasvuperioodil oleks keskmine temperatuur üle 10 °C ja ööpäevaste temperatuuride summa üle 1200 °C. Miinimumtemperatuur kasvualal võib olla kuni -60 °C, maksimum ulatuda aga kuni 40 °C ja isegi kõrgemale. Ta kasvab nii korrapäraste kui ka ebakorrapäraste sademetega piirkondades. Levila kõige kuivemates Kesk- Aasia steppides (Kasahstan, Mongoolia ja Põhja-Hiina) sajab aastas kohati vaid kuni 200 mm. Kõige sademeterohkem piirkond asub Sotimaa lääneosas, kus aasta keskmine sademete hulk on 2000 mm. Kõige paremat kasvu näitab harilik mänd piirkondades, kus aastas sajab 500...700 mm
ka keskkonna pH, toitesubstraadid ja füüsikalised keskkonnatingimused (nt UV kiirguse olemasolu). 4. Miks eristatakse optimaalset ja maksimaalset kasvutemperatuuri? Maksimaalne kasvutemperatuur – kõige kõrgem temperatuur, mille juures on veel kasv. Optimaalne kasvutemperatuur – selle juures on mikroobi kasv kõige kiirem. Maksimumtemperatuur on lähedane optimaalsele, aga mitte otseselt kõige sobilikum temperatuur mikroobile. 5. Mis iseloomustab võimaliku kasvu miinimumtemperatuuri? Miinimumtemperatuur – kõige madalaim temperatuur, mille juures on veel kasv. Palju madalam optimaalsest. Madalaima temperatuuri piiriks on külmalembestel (psührodel) vee külmumistemperatuur (puhtal veel 0 kraadi, soolasel veel -2,5). Madal temperatuur ei pruugi olla letaalne, aga ta takistab kasvu. 6. Miks ei klassifitseeru Bacillus megaterium termofiilsete bakterite rühma, kuigi tema termiline surmaaeg on üsna pikk? Termiline surmaaeg – min
Välise mõjuta kulgev tsirkadiaanne perioodika ei vaibu pika aja jooksul (nädalaid/kuid). Normaalsetes tingimustes sünkroniseerivad välised tegurid (valguse-pimeduse vaheldumine) endogeense rütmi (bioloogilise kella) täpselt 24-tunnise ööpäevarütmiga. Inimesel on leitud 100 erinevate elundite ja funktsioonide parameetrit, mis on ööpäevase rütmiga. N: kehatemperatuuri ööpäevane kõikumine 1-1,5C, miinimumtemperatuur on varahommikul ja maksimumtemperatuur õhtul. Kõige silmatorkavam on ärkveloleku-une tsükkel. Paljude une tekkega seotud ümberkorralduste (N: kehatemperatuur, südame löögisageduse ja hingamissageduse langus, põhjuseks on peetud und ennast. Organismi talitluse ööpäevarütmika säilib isegi pikemaajalise öötöö korral (N: öises vahetuse töötavatel inimestel). Öötöö deformeerib rütmide normaalset kulgu. Selle
Tempe- Töökindluse nivoo Tuul Jäide Kaal Nr Koormusjuhtum ratuur Nivoo 1 Nivoo 2 Nivoo 3 ºC ΨW Ψ I γW γI γW γI γW γI γG 1a Tuule piirkiirus -5 1,0 1,0 1,2 1,4 1,0 1b Miinimumtemperatuur -40 1,0 1c Mõõdukas tuule kiirus -15 0,4 1,0 1,2 1,4 1,0 2a Ühtlane piirjäitekoormus -5 1,0 1,0 1,2 1,4 1,0 2b Ühtlane jäitekoormus, põikpaine -5 α1 1,0 1,2 1,4 1,0 2c Ebaühtlane jäitekoormus, pikipaine -5 α1 1,0 1,2 1,4 1,0
annaabi.ee 
