......................................................................................... 1 Mihkli tammik....................................................................................................... 2 Tammiku teke........................................................................................................ 3 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 4 Sissejuhatus Mihklist leiate võimsa, ligi 250 aasta vanuse ja 132 hektaril laiuva tammiku. Seda peetakse üheks ilusamaks looduslikuks tammepuistuks, kus ligi pooled puud on sirgetüvelised tammed. 1 Mihkli Tammik Mihkli tammik (Mihkli hiietammik) on kaitsealune tammik Pärnumaal, Koonga vallas. Tammik võeti kaitse alla 1957. aastal (Mihkli tammiku kaitseala, pindala 132 ha). Mihkli looduskaitseala asub
Siiski polnud päris kõike nende tsivilisatsioonil. Neil puudusid elementaarsed asjad nagu kurjus, vihkamine, sõimamine, kaklemine, haiget tegemine ja mis kõige hullem relvad. Kõik see oli nii päevani, mil sündis suure peaga beebi Mihkel. Mihkel oli täiesti normaalne humanoid, välja arvatud üks väike sünnidefekt, mis muutis kogu ta planeedi saatuse. Tema nimetissõrm ja pöial tõmbusid aega-ajalt tema tahtest olenemata tugevalt kokku. Tema vanemad üritasid seda Mihklist välja ravida, kuid see oli haiguse esmakordne juhtum sel planeedil, ja see nimetati Kurjuse Juureks. Kui Mihkel rinda imes jäi tal kõht ikkagi tühjaks. Ta avastas, et kui ta oma ema naha kogemata kokkusurutud pöidla ja nimetissõrme vahele jätab, vaatab ta ema teda küll kurva pilguga, ent annab talle uuesti süüa. Väike geniaalne Mihkel nimetas enda sünnidefekti juba peas näpistamiseks. Mõne aja pärast hakkas ta juba teadlikult ning tahtlikult näpistama. Ta
4. detsembril käisin Kuressaare linnateatris vaatamas etendust ,,Vares", mis on valminud Jüri Tuuliku samanimelise raamatu põhjal. Publiku ette toodi Urmas Lennuki dramatiseering sellest teosest ning see oli tema kümnes tükk, mis on lavale jõudnud. ,,Vares" räägib noorest Mardust, kes ühel päeval leidis varese, kelle otsustas enda juurde elama jätta. Tema pere oli selle vastu, kuid poiss ei jätnud jonni ning lõpptulemusena sai vares Mihklist Abruka külarahvast eeskuju võttes alkohoolik ja varas. Lavastaja Raivo Trassi töö oli väga hästi tehtud. Lavastamisprotsessis mainis ta, et eesti inimest on raske lavastada, kuna meie loomus on ülerahvustunud. Siiski tegi Trass äraütlemata suurepärase töö. Ta kasutas mitmekordselt ära igasuguseid laval paiknenud elemente, näiteks keset tuba asetsenud suur laud oli vaheldumisi voodi ja laud. Tee, mis viis
sajandil karjatamishooaeg ja karjaste tööleping karjane sai kooli minna. Samuti lõppesid mihklipäevaga kevadel jüripäeva ajal kaubeldud teenijate ehk suviliste lepingud. Seesugusena on ta olnud pikka aega vastandpäev maarja- ja jüripäevale, millal algasid karjatamised ja hooajatööd. Üldiselt oligi ju tegemist päevaga, millal lõppes valge ja soe suveaeg. Mihklipäevast alustati talviste tähtpäevade arvestamist (mihklist kuus marti, mardist kaks katri, kadrist neli jõulu). Päevale andis ilmet mihklilaat - oluline kokkusaamis- ja meelelahutuspaik, kus joodi liiku, vaadati uusi kaupu ja laadanalju. Mihklilaatu peetakse tänapäevalgi, eriti muuseumide õhutusel, ka koolides ning lasteaedades. Noorrahvas on veel teinud mihklituld ja kogunenud lõkke äärde või mõnda tallu tantsima ja pidutsema. Suurema püha puhul valmistati tunnustoidu ehk lambaliharoogade (kõikvõimalikud lambalihast ja -verest
Näiteks esineb 2. novembri eestikeelne nimi korduvalt Tallinna rae 14. - 15. sajandi alamsaksakeelsetes dokumentides , mis annab tunnistust, et kõnealune tähtpäev pidi olema just eriti Tallinna eestlaste püha. 4 Tegevused Tallinna eestlased olid aga siiski vaid linnaeestlased. Talupojad arvatavasti tunnistasid vanadele tavadele paremini vastavat hingedeaega. Kui see aeg tõesti oli nii pikk (näiteks mihklist hingedepäevani), siis muidugi ei võinud hingedeaja kombeid täita iga päev, vaid mingi(te)l kindla(te)l päeva(de)l, näiteks hingedepäeval või hingedeaja neljapäeval. Neist kommetest tähtsaim oli hingede söötmine, millest meil on mitmeid põhjalikke kirjeldusi, vanim neist 17. sajandist. Hingedele köeti sauna ja kaeti laud, kuhu peremees esivanemaid ükshaaval nimepidi sööma kutsus. Arvati, et "õhk on hingekesi täis" ja
kärmelt käia. Töökatele naistele nagu lohutuseks mängis üks kaabuga ning etnosokkides mees nukupuu kõrval istudes suupillil kurblikku viisi, sest lustakad lood olid otsa saanud. Lapsed jäid pikalt peatuma jänkude, kiisude, kutsude, pardi-, kana-, hane- ja kalkunitibude ning mustavillaliste maatõugu lammaste juures. Reklaamitargad müüjad kasutasid nipina võlusõna "öko" ja nii võis laadaline sõita Mihklist koju, kaasas "Aastahitt 2009" - ökotool. See on Eesti toode, mis on valmistatud kasest ja sanglepast, immutatud linaõliga ja kokku köidetud kanepiköiega. Laadahind oli poehinnaga võrreldes lausa soodne, 800 krooni asemel 590 ja mitte kroonigi vähem, kuigi tingijaid jätkus. (Paluoja 2009) 2010. aasta laat oli arvult kahekümne teine. Mihkli kihelkonnapäev toimus teemal "Mihkli kihelkonna mõisad läbi aegade". Mihkli kihelkonna mõisatest kõnelesid ajaloohuviline Valdo Praust ja
sajandil karjatamishooaeg ja karjaste tööleping – karjane sai kooli minna. Samuti lõppesid mihklipäevaga kevadel jüripäeva ajal kaubeldud teenijate ehk suviliste lepingud. Seesugusena on ta olnud pikka aega vastandpäev maarja- ja jüripäevale, millal algasid karjatamised ja hooajatööd. Üldiselt oligi ju tegemist päevaga, millal lõppes valge ja soe suveaeg. Mihklipäevast alustati talviste tähtpäevade arvestamist (mihklist kuus marti, mardist kaks katri, kadrist neli jõulu). Ometi polnud karjast vabanemine üheselt määratud, vaid tihti püüti karjust hoida kinni esimese lumeni. Nii ongi mihklipäeval püütud lund nõiduda. Kui karjast muidu lahti ei saanud, siis on Lõuna-Eesti karjus vedanud mihklipäeval valget oinast vastupäeva ümber kivi - siis hakkavat lumi sadama ja karjane pääseb vabaks. Tänapäeval, kui mihklipäeva kombestik on kadunud ja selle tähistamine jäänud minevikku,
ilmunud Eesti Ekspressi lugude kangelasi ja kuumemate teemadega seotud külalisi, persoone, prominente, meelelahutajaid ja tavalisi kodanike. ,,Me armastame Eestit" võistkondade Saade kestis kaks hooaega. kaptenid ja saatejuht. Foto: pressimaterjal 10 (http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/ekspressi-telesaadet-) Alates 2010 aasta septembrist sai Mihklist ,,Kolmeraudse" saatejuht. ,,Kolmeraudne" on järjekordne jutusaade kus neljapäevaõhtuti otse-eetris võetakse sihikule nädala kuumimad teemad ning värvikamad persoonid. Lisaks on antud ka televaatajatele võimalus saata saatesse küsimusi ning kommentaare. Hetkel on käimas saate üheksas hooaeg. Lisaks praegu ,,Kolmeraudses" tegutsemisele on Mihkel aktiivne ka Eestimaises telesõus ,,Me Armastame Eestit". Saade on rahvusvahelise formaadi ,,I love my country" eesti analoog
Ruunikalender on maarahva ajalooline ajaarvamisvahend. Muistsed sirvid lõigati puust lauakestele. Ruunikalender on puusse lõigatud puukalender, niinimetatud sirvilaud. Eestis aja arvestamiseks kasutati Sirvilauda = puukalendrit, milles on puumärkidega tähistatud nädalapäevad. Igal nädalapäeval on oma märk. Lugunädal Vana ajaarvestus käis lugunädalaid lugedes, st loendati nädalaid rahvakalendri tähtpäevade vahel. Mihklist kuus marti, mardist kaks katri, kadrist neli jõulu, jõulust kuus küünlapäeva, küünlast seitse maarjapäeva, maarjast neli jüripäeva, jürist üheksa jaanipäeva, jaanist neli jaagupisse, jaagupist kaks lauritsapäeva, lauritsast kaks pärtlipäeva, pärtlist viis mihklipäeva. Lugunädalaid loeti valdavalt jõulust jõuluni. Võidi aga lugeda ka alates mihkli või küünlapäevast. Vahel loendati lugunädalaid vaid kevadisi tähtpäevi ja kevadtöid silmas pidades
Ruunikalender on maarahva ajalooline ajaarvamisvahend. Muistsed sirvid lõigati puust lauakestele. Ruunikalender on puusse lõigatud puukalender, niinimetatud sirvilaud. Eestis aja arvestamiseks kasutati Sirvilauda = puukalendrit, milles on puumärkidega tähistatud nädalapäevad. Igal nädalapäeval on oma märk. Lugunädal Vana ajaarvestus käis lugunädalaid lugedes, st loendati nädalaid rahvakalendri tähtpäevade vahel. Mihklist kuus marti, mardist kaks katri, kadrist neli jõulu, jõulust kuus küünlapäeva, küünlast seitse maarjapäeva, maarjast neli jüripäeva, jürist üheksa jaanipäeva, jaanist neli jaagupisse, jaagupist kaks lauritsapäeva, lauritsast kaks pärtlipäeva, pärtlist viis mihklipäeva. Lugunädalaid loeti valdavalt jõulust jõuluni. Võidi aga lugeda ka alates mihkli või küünlapäevast. Vahel loendati lugunädalaid vaid kevadisi tähtpäevi ja kevadtöid silmas pidades
sajandil karjatamishooaeg ja karjaste tööleping karjane sai kooli minna. Samuti lõppesid mihklipäevaga kevadel jüripäeva ajal kaubeldud teenijate ehk suviliste lepingud. Seesugusena on ta olnud pikka aega vastandpäev maarja- ja jüripäevale, millal algasid karjatamised ja hooajatööd. Üldiselt oligi ju tegemist päevaga, millal lõppes valge ja soe suveaeg. Mihklipäevast alustati talviste tähtpäevade arvestamist (mihklist kuus marti, mardist kaks katri, kadrist neli jõulu). Ometi polnud karjast vabanemine üheselt määratud, vaid tihti püüti karjust hoida kinni esimese lumeni. Nii ongi mihklipäeval püütud lund nõiduda. Kui karjast muidu lahti ei saanud, siis on Lõuna-Eesti karjus vedanud mihklipäeval valget oinast vastupäeva ümber kivi - siis hakkavat lumi sadama ja karjane pääseb vabaks.
sajandil karjatamishooaeg ja karjaste tööleping karjane sai kooli minna. Samuti lõppesid mihklipäevaga kevadel jüripäeva ajal kaubeldud teenijate ehk suviliste lepingud. Seesugusena on ta olnud pikka aega vastandpäev maarja- ja jüripäevale, millal algasid karjatamised ja hooajatööd. Üldiselt oligi ju tegemist päevaga, millal lõppes valge ja soe suveaeg. Mihklipäevast alustati talviste tähtpäevade arvestamist (mihklist kuus marti, mardist kaks katri, kadrist neli jõulu). Ometi polnud karjast vabanemine üheselt määratud, vaid tihti püüti karjust hoida kinni esimese lumeni. Nii ongi mihklipäeval püütud lund nõiduda. Kui karjast muidu lahti ei saanud, siis on Lõuna-Eesti karjus vedanud mihklipäeval valget oinast vastupäeva ümber kivi - siis hakkavat lumi sadama ja karjane pääseb vabaks. Tänapäeval, kui mihklipäeva kombestik on kadunud ja selle tähistamine jäänud
annaabi.ee 
