heinakuu on õige aeg heina teha, põimukuu on lõikuskuu (põim – võro keeles viljalõikus), sygiskuu on sygise alguse kuu, porikuu porise aja kuu, kooljakuu hämar hingedeaeg ning jõulukuu jõulude ehk aastavahetuse kuu. jaanuar - näärikuu; veebruar - küünlakuu, vastlakuu, radokuu; märts - paastukuu; aprill - jürikuu, mahlakuu; mai - lehekuu, meiukuu; juuni - jaanikuu; juuli - heinakuu; august - lõikuskuu ehk põimukuu; september - mihklikuu; oktoober - viinakuu, porikuu; november - talvekuu, mardikuu; detsember – jõulukuu ehk ka talvistepühikuu. http://www.folklore.ee/Berta/rahvakalender.php http://et.wiktionary.org/wiki/veebruar JAANUAR aasta esimene kuu Gregoriuse kalendri järgi, näärikuu. Teised nimetused südakuu, helmekuu, võru: vahtsõaastakuu VEEBRUAR Gregoriuse kalendri teine kuu, küünlakuu. Teised nimetused sudenkuu, hundikuu, vastlakuu, radokuu, külmakuu, lumekuu, tuisukuu, võru: radokuu MÄRTS
EESTI, EESTLANE JA EESTI KEEL KLASS........................................ 7-12.KLASS Mis aastal hakkas kehtima Eesti praegune põhiseadus? 1992 Mis oli Kalevipoja laeva nimi? Lennuk Mis värvi passid antakse Euroopa Liidu kodanike lemmikloomadele? Sinised Mitu Eesti naist on pälvinud Vabadussõja risti? Üks. Mis kuu on Mihklikuu? September. Mis aastal sai eesti endale esimese presidendi? 1938 Mille puhul antakse inimesele Lõvi märk? Tulekahjus või veeõnnetuses kellegi elu päästmise eest. Millised on Koidula kolm eesnime? Lydia Emile Florentine Mitu maailmarekordit püstitas Jaan Talts? 43 Kes konfeerisid Tallinnas toimunud Eurovisiooni lauluvõistlust? Annely Peebo, Marko Matvere Mitu liiget kuulub Tallinna linnavolikokku? 63 Kuidas nimetatakse Eesti teise astme kohtuid? Ringkonnakohtud
Jaapan Koostasid ja esitavad: Maia Pruuli Triinu Arula Pühad Ka Jaapani rahvakalendris on kuude nimetused seotud loodusega. N: juuli heinakuu, september mihklikuu Sarnane püha on O-Bon (juulis) e. Surnute püha,mis on sarnane meie hindegepäevale. Sellel pühal pannakse vee peale laternad. Kõige tähtsam on uusaasta püha: o-shogatsu Juba jõulupühade algusel lõpetavad kõik firmad ja kauplused töö ja pidu kestab 3. jaanuarini. Jaapanis on ka palju veidraid tähtapäevi. N: närimiskummipäev, WC- päev, elektripäev, pärlitepäev, sushi päev jpt. Tervitamine
25.07 jaagupipäev karusekuu Uuendati Karu austamise rendilepinguid päev - et karu ei Algas sügissuvi - murraks karja kaovad valged ööd, Kesksuve, saakide vesi jaheneb, päike valmimise, põllu- ja käib madalamalt heinatööde tähis August- lõikuskuu 10.08 lauritsapäev Tuletegemine keelatud Hobusega töötamine keelatud, rohu niitmine, puude raiumine, puuviljade korjamine keelatud September- mihklikuu 29.09 mihklipäev Lastel aeg hakata Algasid naiste õppima pirru valgel tubased tööd lugemist ja Põllutööd lõppenud arvutamist ka meestel Kari jäeti koju koplisse November- hingekuu 10.11 mardipäev 25.11 kadripäev Käidi külapeal Käidi külapeal sanditamas sanditamas heledates, tumedates, koledates ilusates riietes riietes Sooviti taluperele Sooviti taluperedele lasteõnne,
1.Kuude rahvapärased nimetused. Jaanuar- näärikuu, talvistekuu või südakuu Veebruar- küünlakuu, vastlakuu või pudrukuu Märts- paastukuu või linnukuu Aprill- puhkekuu, lihavõttekuu või jürikuu Mai- lehekuu, laulukuu või külvikuu Juuni- piimakuu, pärnakuu või jaanikuu Juuli- heinakuu, jaagupikuu või niidukuu August- viljakuu, pärtlikuu või rukkikuu September- sügiskuu, mihklikuu, kaalukuu või jahikuu Oktoober- viinakuu, kosjakuu või sügiskuu November- mardikuu, lumekuu või kadrikuu Detsember-jõulukuu, talvistepühakuu või talvekuu 2. Lause tähendused. Mihkel vihkab suve ja meelitab talve (Põlva) Suvi sai läbi ning peab hakkama valmistuma talveks. (Mihkli päev 29.september) Mida külmem talv, seda magusam mahl. (Kolga-Jaani) Ongi sõnaotseses mõttes nii. Vähese külmaga talve järel on kevadine kasemahl vesine ja vähe magus
Libahunt Tegelased- õpetaja Hurda, Kava: · Mihklikuu õhtul, pärast päevatööd istus terve perekond rehetoas ahjukolde ümber. · Mõeldi, et just see on parim koht põllumehele õhtu veetmiseks. · Isa-vanuselt vana, aga kaasaegse mõtlemisega. Iga nädal pidi ta(jutustaja) isale ajalehe otsast lõpuni ette lugema. · Vana taat tõi piipu pannes nii mõnegi vana jutu kuuldavale. Ta oli agar ja tähelepanelik, et pärast kuuldud jutt üles kirjutada ja Hurda kätte saata. · Libahunt ehk soend. Vanataat arvas, et mõistagi olnud kunagi inimesi, kellel võimu ennast vahel hundiks muuta ja siis jälle inimeseks. Tema jaoks oli see nii kindel nagu päike taevas. · Taadi lugu- Vana Juut-Juhan oli olnud soendiks läinud; ta oli mõisa poolt vana Hunt-Märdi juurde teenima pandud(tema juurde ei tahtnud keegi heaga teenima minna, kuna arvati et ta ise ka soendiks käib); kord Hunt-Märdiga kahekesi põllul ...
eitus. 4 reegel Lgrotum per iqnotius ei tohi olla definitsioon, mis on tundmatu tundmatu kaudu (tõlk) - definitsioon peab olema arusaadav, tähendab defineerivas ei tohi esineda mõisteid, mis eeldavalt nõuavad nende defineerimist. Näide, kus on nii juhtunud. Riik- on maailma vaimu-poliitiline ilmutis. Defineeri: Teisipäev- nädalapäev, teine tööpäev nädalas. September kuu nimetus, kuu, millal hakkab astronoomiline sügis. September on kuu nimetus, mis rahvakalendri kaudu on Mihklikuu. Viis- arvsõna, mis märgistab sõrmede arvu ühel käel. Viis- muusikaline termin, mis tähistab meloodiat ja rütmi. Viis- meetod/abinõude kompleks, eesmärkide saavutamiseks. Liigitamine Mõiste mahuliste iseärasuste esile toomine, võrdlemine. Reegild aitavad tagada liigitamise korrektsuse. Liigitatav- mõiste, mille mahulised iseärasused kuuluvad tulevad võrdlemisele. Liigitatav- liigitu liigituse liikmed. Liigitus- liigituse alus
10. august lauritsapäev kombestik seotud tuletegemise ja sellega seonduvate tabudega. Visati maja katusele vett, et tulekahjusi peletada. 15. august rukkimaarjapäev rukkikülv pidi tehtud olema. 25. august pärtlipäev sügise algus, lõikus- ja külvipüha. Rukki-, külvi-, rohuema päev. Külv rangelt keelatud, võis põhjustada vilja riknemist või hävinemist. · September (mihklikuu): 8. september ussimaarjapäev ei mindud metsa, sest mets tahab puhata ja ussid poevad urgu. 21. september kevadise pööripäeva vastand, putukad ja ussid poevad talvepessa 23. september sügisene pööripäev 29. september mihklipäev pidude kooskäimiste aeg, lõppes karjatamise hooaeg, sel päeval lõppes hooaeg, kari toodi koju, karjane läks kooli. Lõppesid talusulaste lepingud. Peremees tahtis karjust kinni hida kuni esimese lumeni
folklore.ee/Berta/tahtpaev-kolmekungingapaev.php tõnisepäev 17 jaanuar http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-tonisepaev.php jüripäev 23 aprill http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-juripaev.php mihklipäev 29 september http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-mihklipaev.php toomapäev 21 detsember http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-toomapaev.php jaanuar-näärikuu veebruar küünlakuu märts paastukuu aprill-jürikuu mai-lehekuu juuni-jaanikuu juuli-heinakuu august-lõikuskuu september-mihklikuu oktoober-viinakuu november talvekuu detsember-jõulukuu 17. Missugused indoeuroopa keeled on mõjutanud eesti keelt kõige enam? Keldi balti(leedu läti) ja slaavi 18. Kes olid baltisakslased ja mis rolli mängisid nad Eesti kultuuriloos? Nimetage mõni baltisakslane, kellel on olnud oluline roll meie kultuuriloos (vähemalt 10 nime ja lühidalt millega nad silma paistsid?). Baltisakslased on balitkumi elama asunud sakslased.baltisakslastest moodustus 3 seisust :
Põllutööde keeld 15. august- rukkimaarjapäev Neitsi Maarja surma- ja taevamineku pühapäev Kombed: Kaeti laudu surnud esivanemate hingedele 24.august- pärtlipäev Sügise algusaeg Kombed: Kosjas käimine Lammaste pesemine ja liitmine Meevõtuaeg Söök/Jook: pähklid SEPTEMBER (sügiskuu, mihklikuu) 8. september- ussimaarjapäev Neitsi Maarja sünnipäev Kombed: Rukkiussid lähevad oma urgu Hakati metsas käima Mets puhkab pärast pikka suve Kui on tugev tuul, tuleb lühike sügis ja pakaseline talv Töö keelud: Kudumine 21. september- madisepäev Kombed: Ussid lähevad maasse
Akselile, kes esialgu kahtleb, kas võtta vastutus enda kanda. · Eleseus valmistub linna tagasiminekuks, kuid insener peab tema koha koondama. Eleseus läks kõigest hoolimata linna tagasi, ametikohale, mida tal enam ei olnud. Hüvastijätuks külastasid nad koos vennaga Barbrot, kes Eleseuse vastu oli nipsakas ning Siivertit Akselile appi taret ehitama palus. · Kolmandal mihklikuu päeval kaob Barbro, kui Aksel ta viimaks jõe äärest põõsastest leiab, on naine üleni märg ning väidab, et laps sündis surnult. · Barbro käitub peale surnud lapse sündi Akseliga äärmiselt kärsitult. Ta süüdistab Akselit Brede perekonna peavarjuta ning teenistuseta jätmises, kuigi Aksel lubas talu ostes Bredel seal veel elada. Aksel kahtlustab Barbrot lapse hukkamises, ta kardab naist kaotada ning teeb talle abieluettepaneku
"Jah, nüid pead koju minema." Neljateistkümnes peatükk: Kremer oli Tõnu oleku pärast mures ja mõtles karja suurendada, et Tõnu sissetulekud oleks suuremad. Kui Prillup kais raha ära toomas ütles ta Kremerile: "Ärra võiksid nüid niisamati leppida." "Kudas niisamati?" "I l m a temata." Kuid Kremer polnud nõus. Viieteistkümnes peatükk: Et Kremeri-härra Prillupi halvast ärikäigust ei teadnud, siis tuli talle ootamata, et piimamees mihklikuu esimesel arvet pidi võlgu jääma, lubades seda tulevasel korral tagajärel maksta. Kremer mõmises ainult "hea küll", sest muud ei tulnud talle üllatuse pärast meelde. Ta ei lausunud aga järgmiselgi tähtajal enamat - seekord põhjusel, mis talle tumedaks jäi -, kui Tõnu kuuraha ära õiendas, võla aga neli nädalat edasi tellis. Härra von Kremer võttis alles esimesel novembril sõna, sest siis
Tõrva 2011 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 JAANUAR NÄÄRIKUU 4 VEEBRUAR KÜÜNLAKUU 5 MÄRTS PAASTUKUU 6 APRILL JÜRIKUU 8 MAI LEHEKUU 9 JUUNI JAANIKUU 11 JUULI HEINAKUU 16 AUGUST LÕIKUSKUU 18 SEPTEMBER MIHKLIKUU 20 OKTOOBER VIINAKUU 24 NOVEMBER TALVEKUU 25 DETSEMBER JÕULUKUU 34 KOKKUVÕTE 37 KASUTATUD ALLIKAD 38 2 SISSEJUHATUS Eesti rahvakalendriks nimetatakse eestlaste pärimuslikku ajaarvestuse ja tähtpäevade süsteemi, millega seostuvad ka teatud uskumused, kombed, rahvalaulud jms. Rahvakalender
terved oleksid ja vesi puhas. • 10.08 lauritsapäev- tule tegemine ja tabudega; maja katusele vett visata, et tulekahjusid peletada. • 15.08 rukkimaarjapäev- pidi olema rukkikülv tehtud • 25.08 pärtlipäev aka sügisealgus, lõikus ja külvipüha on nimetatud ka rukki-, külvi-, ja rohuema päevaks. Külv oli keelatud ja see võis põhjustada vilja riknemist ja hävimist. SEPTEMBER- mihklikuu • 1.09 teadmistepäev • 8.09 ussimaarjapäev- ei mindud metsa, et mets tahab puhata ja ussid poevad urgu. • 21.09 sügisene madisepäev- putukad, ussid poevad talvepessa. • 23.09 sügisene pööripäev- • 26.09 midruskipäev- suguvõsade kokkutuleku päev, lahkunute mälestamise päev ka kirmase päev. • 29.09 mihklipäev- pidude ja kooskäimiste aeg; sellel päeval lõppes karjatamise
AUGUST - LÕIKUSKUU, KÜLVIKUU, RUKKIKUU · Lauritsapäev (10.08.) Eripäraks on igasugune tuletegemise keeld, see võis kaasa tuua tulekahju. (,,Laurits hüppab lakke") Kui lauritsapäeval müristab või sajab äikesevihma, tegevat pikne sel aastal palju kahju. · Pärtlipäev (24.08.) Ütlus ,,Pärtel viskab külma kivi vette," tähendab, et veekogude vesi muutub külmemaks. Algavad hallaööd, päev hakkab lühenema. SEPTEMBER - MIHKLIKUU, SÜGISKUU · Ussimaarjapäev (08.09.) Rukkiussid minevat oma urgu. Kui sel päeval on tugev tuul, võib loota lühikest sügist ja pakaselist talve algust. · Madisepäev (21.09.) Sel päeval ei tohi teha tuld, pere ja lapsed võivad haigeks jääda. Kui vihma sadas, siis järgnes sellele veel tugevam vihmasadu. Kui aga lund sadas, siis tuli mihklipäeval talv maha. Kui madisepäeval on hanged aia ääres, siis kadripäevaks on nad kadunud. · Mihklipäev (29.09
juuli) tuleb mageda leivaga, jaagup hapu leivaga"; "Maret tuleb koogikotiga, jakob toob kõva kannika"; "Jaagup hädaleib, olevipäev (29. juuli) uus leib, laurits (lauritsapäev, 10. aug.) lai leib, pärtlipäev (24. aug.) pääga leib." Sügis Saagid saavad salve. Tütarlapsed kogunevad käsitööd tegema, mehed juttu vestma. Aeg kosjajuttu teha, karjapoisil laadale meelt lahutama minna. Kui kaob rohelus, tuleb hingedeaeg. Mihklipäev Septembril on ilusad nimed: mihklikuu, sügiskuu, jahikuu, kanarbikukuu, pohlakuu. Mihklipäevaks (29. sept.) pidi olema "naeris koopas ja naine toas", st. välistööd tehtud. Kari jäeti pikilepäevile. Nõnda öeldi, kui loomi lõunaks koju ei aetud. Karjased said küll leivakoti lõunaleivaga kaasa. Võeti ka kartuleid kaasa või naereid, et neid ühiselt lõkketuhas küpsetada. Üks õpetus on selline: "Mihklipäeval tehti kartuli- ja kaalika-hauda. Tehti maa sisse auk ja vooderdati ära tuliste paekividega
annaabi.ee 
