· Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 2 Keemilised omadused: · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,31 · Oksiidi tüüp: tugevaluseline · Ühendid: Fluoriidid: MgF2 Kloriidid: MgCl2 Bromiidid: MgBr2 · 6H2O, MgBr2 Jodiidid: MgI2 Hüdriidid: MgH2 Oksiidid: MgO, MgO2 Sulfiidid: MgS Seleniidid: MgSe Telluriidid: MgTe Nitriidid: Mg3N2 Elemendi, ühendite kasutusalad: · signaalraketid · valuveljed, lennukidetailid · tulekindlad tellised · pigmendid, täiteained Magneesium on väga kerge metall. Magneesium on pehme ja peab vähe vastu. seetõttu tuleb tema kasutamine kõne alla ainult sulamitena. Need on samuti kerged, kuid heade mehaaniliste omadustega. Edukalt tarbivad magneesiumi sulameid raketi, lennuki, autotööstus ja mitmed masinatööstusharud. Pulbrilist
( ). A: Zn -2e = Zn2+ - - K: O2 + 4e + 4H- = 2H2O -(Na,Ba,Cu,Fe,Ni) - -(Kl,NaCl,CaBr2) -(P,S,O2,Cl2,C) - -(Mg3N2) - -(CaC2) - -(CaH2) , 0 , ()
Keemilised omadused: · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,31 · Oksiidi tüüp: tugevaluseline · Ühendid: Fluoriidid: MgF2 Kloriidid: MgCl2 Bromiidid: MgBr2 · 6H2O, MgBr2 Jodiidid: MgI2 Hüdriidid: MgH2 Oksiidid: MgO, MgO2 Sulfiidid: MgS Seleniidid: MgSe Telluriidid: MgTe Nitriidid: Mg3N2 Avastaja(d), avastamisaeg, - koht: Joseph Black, 1755, Edinburgh, Sotimaa, Suurbritannia Elemendi, ühendite kasutusalad: · signaalraketid · valuveljed, lennukidetailid · tulekindlad tellised · pigmendid, täiteained Magneesium on perioodilisussüsteemi tabeli II A rühma element. Looduses esineb teda ainult ühendites, põhiliselt kas dolomiidis või magneesiumkloriidis, mida leidub merevees. Magneesium põleb õhus heleda valge leegiga. Magneesiumhüdroksiid
magneesiumoksiid MgO, magneesium -karbonaat MgCO3, magneesium -koriidiheksahüdraat MgCl2 * 7H2O. Fluoriidid: MgF2 Kloriidid: MgCl2 Bromiidid: MgBr2 · 6H2O, MgBr2 Jodiidid: MgI2 Hüdriidid: MgH2 Oksiidid: MgO, MgO2 Sulfiidid: MgS Seleniidid: MgSe Telluriidid: MgTe Nitriidid: Mg3N2 7. Tähtsus organismis Magneesiumi roll taimses organismis: Magneesium on taimedele makrotoitaine.Ta on keskse aatomina klorofülli molekuli koosseisus. Magneesium aktiveerib paljusid keskseid energia- ja ainevahetuse protsesse, sealhulgas fosfaatide ainevahetust. Ta aitab hoida ribosoomide stabiilsust, aidates sellega kaasa valkude sünteesile. Magneesiumipuudus pärsib fotosünteesi saaduste toimetamist lehelt juurteni ning sellega pärsib juurte kasvu
· Kaks stabiilset isotoopi 14N ja 15N Lämmastik · Värvuseta · Lõhnata · Maitseta · Õhust veidi kergem gaas (1,251 g/dm 3) · Vähelahustuv (20°C juures ~0,019 g/l) · Halb soojusjuht, võrreldes vesinikuga ~7 korda halvem · Keemistemp.77,36K, sulamistemp. 63,15K. Lämmastik · Tavatemperatuuril ja -rõhul on lämmastikul kolmiksideme tõttu suur inertsus · ~ reageerib vaid liitiumi ja raadiumiga 6Li + N2 2Li3N; 3Ra + N2 Ra3N2 · Kõrgemal temperatuuril - 3Mg + N2 Mg3N2; 3Ca + N2 Ca3N2; 2Ti + N2 2TiN · Väga kõrgel temp. N2 + 3H2 2NH3; N2 + O2 2NO (ka ioniseerivate kiirte mõjul) · Koksiga 2C + N2 (CN)2 · Halogeenide ja S-ga saadakse üh. kaudselt Lämmastik · Laboris saadakse ammooniumdikromaadi või ammooniumnitriti termilisel dissotsiatsioonil (NH4)2Cr2O7 N2 + Cr2O3 + 4H2O; NH4NO2 N2 + H2O · Samuti ammoniaagi NH3 reageerimisel broomiveega või juhtimisel üle hõõguva vask(II)oksiidi - 8NH3 + 3Br2 N2 + 6NH4Br;
Leelistegapraktiliselt ei reageeri. Paljud soolade lahused korrodeerivad ka magneesiumi. Kaitseks korrosiooni eest magneesiumist ja selle sulamitest detaile tavaliselt lakitakse, galvaniseeritakse või oksüdeeritakse kromaadiga. Magneesium reageerib ka paljude teiste elementidega, näiteks lämmastikuga (kuumutamisel tekib magneesiumnitriid(Mg3N2). Teda oksüdeerib ka väävel. Magneesium reageerib kergesti halogeenidega.[1] TOOTMINE Magneesiumi toodetakse mineraalidest, näiteks karnalliidist ja dolomiidist, ning eriti mereveest. Rea protsesside, sealhulgas kaltsineeritud dolomiidi ja merevee vahelise reaktsiooni (reduktsiooni) teel saadaksemagneesiumkloriid. Metall eraldatakse elektrolüüsi teel sulatatud kloriidist; väikese tiheduse tõttu
suspensiooni. Seda kasutatakse muuseas mao happesuse alandamiseks. , mis tekib magneesiumhüdroksiidi neutraliseerimisel maos, on kõhulahtisti. Looduses on tähtsaim Mg- ühend ilmselt klorofüll. Magneesiumi ühendid on: Fluoriidid: MgF2 Kloriidid: MgCl2 Bromiidid: MgBr2 · 6H2O, MgBr2 Jodiidid: MgI2 Hüdriidid: MgH2 Oksiidid: MgO, MgO2 Sulfiidid: MgS Seleniidid: MgSe Telluriidid: MgTe Nitriidid: Mg3N2 8 KASUTUSALAD Looduses Maakera kõikide taimede klorofülli koostises oleva magneesiumi üldhulka hinnatakse 100 miljardile tonnile. Klorofüll sisaldab ligikaudu 2% magneesiumi. Ilma magneesiumita ei oleks klorofülli, ilma klorofüllita aga ei oleks elu. Magneesiumi leidub kõikides elusorganismides. Näiteks kui inimene kaalub 60 kg, siis on tema kehas 25 g magneesiumi. Tööstuses Magneesium on väga kerge metall
4.4 Использование Азот – для производства аммиака, создания инертной атмосферы. 7 Фосфор – спички, оружие. 4.5 Соединения с азотом Степень окисления: -3 При высокой температуре реагирует с металлами и неметаллами, образуя нитриды. 3Mg + N2 −→ Mg3N2 Нитриды d-элементов особенно стабильны. Степень окисления: -2 Гидразин, H4N2. Бесцветная жидкость, хороший восстановитель. Степень окисления: -1 Гидроксиламин, HONH2. Белое кристаллическое вещество, хорошо растворяется. Степень окисления: +1 N2O, naerugaas. Наркоз.
Nr 12 (2:8:2) aatommass 24,312 Tihedus 1,74 g/cm3 Sulamistemp. 650 kraadi C Väga hea korrosioonikindlus Hästi lõiketöödeldav ja keevitatav Pole nii plastne kui alumiinium Aktiivne Lahustub hapetes väga eneriliselt, kusjuures moodustuvad divesinik ja Mg2+ -ioonid: tekib sool aluseliste lahustega reageerib vähe, sest pinnale moodustub reaktsioonisaadustest kaitsekiht. Magneesium reageerib ka paljude teiste elementidega, näiteks lämmastikuga (kuumutamisel tekib magneesiumnitriid (Mg3N2) Reageerib kergesti halogeenidega 3 Magneesiumsulameid legeeritakse alumiiniumiga, tsingiga, mangaaniga ja tsirkooniumiga Titaan (Ti) el. Nr. 22 (2;10;8;2) aatommass 47,90 Tihedus 4,5g/cm3( 1,7 korda väiksem kui raual) Sulamistemp. 1668 kraadi C Suurepärane korrosioonikindlus Sisaldus maakoores on ca 0,6% (Al 7,5%, Fe 4,2% ja Mg 2,1%) Toatemperatuuril tekib titaani pinnal väga tihe ja inertne TiO2 kiht, mistõttu nii titaan kui ka ta
Aluseliste lahustega reageerib vähe, sest pinnale moodustub reaktsioonisaadustest kaitsekiht. Leelistega praktiliselt ei reageeri. Paljud soolade lahused korrodeerivad ka magneesiumi. Kaitseks korrosiooni eest magneesiumist ja selle sulamitest detaile tavaliselt lakitakse, galvaniseeritakse või oksüdeeritakse kromaadiga. Magneesium reageerib ka paljude teiste elementidega, näiteks lämmastikuga (kuumutamisel tekib magneesiumnitriid (Mg3N2). Teda oksüdeerib ka väävel. Magneesium reageerib kergesti halogeenidega. 12 2. Ühendid · Fluoriidid: MgF2 · Kloriidid: MgC · Bromiidid: MgBr2 · 6H2O, MgBr2 · Jodiidid: MgI2 · Hüdriidid: MgH2 · Oksiidid: MgO, MgO2 · Sulfiidid: MgS · Seleniidid: MgSe · Telluriidid: MgTe Ka arstiteadus ei saa magneesiumita läbi
tihedus: 1,74 g/cm3 sulamistemperatuur: 650 Celsiuse kraadi väga hea korrosioonikindlus hästi lõiketöödeldav ja keevitatav pole nii plastne kui alumiinium aktiivne lahustub hapetes väga energiliselt, kusjuures moodustuvad divesinik ja Mg2+-ioonid: tekib sool aluseliste lahustega reageerib vähe, sest pinnale moodustub reaktsioonisaadustest kaitsekiht. Magneesium reageerib ka paljude teiste elementidega,näiteks lämmastikuga (kuumutamisel tekibmagneesiumnitriid (Mg3N2) reageerib kergesti halogeenidega Magneesiumisulameid legeeritakse alumiiniumiga, tsingiga, mangaaniga ja tsirkooniumiga. 14. Woodi sulami omapärasus. 50% vismuti, 26,7% plii, 13,3 % tina ja 10% kaadmiumi sulamistemperatuur on madalam tema komponentide sulamistemperatuuridest. sulab temperatuuril 70 C (komponentide sulamistemperatuurid: Bi 271.3 °C, Pb 327.46 °C,Sn 231.93 °C ja Cd 321.07 °C. hallika värvusega, tihedus: 9700 kg/m3. 15. Kuidas on võimalik arvutada ainehulga?
·sulamistemperatuur: 650 Celsiuse kraadi ·väga hea korrosioonikindlus ·hästi lõiketöödeldav ja keevitatav ·pole nii plastne kui alumiinium Keemilised omadused ·aktiivne ·lahustub hapetes väga energiliselt, kusjuures moodustuvad divesinik ja Mg2+-ioonid: tekib sool ·aluseliste lahustega reageerib vähe, sest pinnale moodustub reaktsioonisaadustest kaitsekiht. ·Magneesium reageerib ka paljude teiste elementidega, näiteks lämmastikuga (kuumutamisel tekib magneesiumnitriid (Mg3N2) ·reageerib kergesti halogeenidega Magneesiumisulamid ·Magneesiumisulameid legeeritakse alumiiniumiga, tsingiga, mangaaniga ja tsirkooniumiga. 14. Keemilised reaktsioonid metallidega. Metallide reageerimine hapetega, leelistega ja veega. I rühma kuuluvad metallide reaktsioonid hapetega (lahjendatud H2SO4 ja mistahes kontsentratsiooniga HCl), kus oksüdeerija - happevesinikioonid - redutseerub vabaks vesinikuks.
vordlus). Tihedus: 1,74 g/cm3. Sulamistemperatuur: 650 Celsiuse kraadi. Vaga hea korrosioonikindlus · hasti loiketoodeldav ja keevitatav · pole nii plastne kui alumiinium · aktiivne · lahustub hapetes vaga energiliselt, kusjuures moodustuvad divesinik ja Mg2+-ioonid: tekib sool · aluseliste lahustega reageerib vahe, sest pinnale moodustub reaktsioonisaadustest kaitsekiht. · Magneesium reageerib ka paljude teiste elementidega, naiteks lammastikuga (kuumutamisel tekib magneesiumnitriid (Mg3N2) · reageerib kergesti halogeenidega 20. Woodi sulami omapärasus. Omapära on, et tema sulamistemperatuur on madalam tema komponentide sulamistemperatuuridest. 21. Kompleksühendid. See on side tekkinud doonor-aktseptor mehhanismi järgi. 22. Doonor-aktseptorside. Doonor-aktseptorside - kus üks sideme partneritest annab mõlemad sideme elektronid. 23. Millest sõltub kompleksühendi värvus? Kompleksühendi värvus sõltub nii metallist kui ligandidest. 24. Kompleksühendite teke.
· Kõvadus Mohsi järgi: 2 Keemilised omadused: · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,31 · Oksiidi tüüp: tugevaluseline · Ühendid: Fluoriidid: MgF2 Kloriidid: MgCl2 Bromiidid: MgBr2 · 6H2O, MgBr2 Jodiidid: MgI2 Hüdriidid: MgH2 Oksiidid: MgO, MgO2 Sulfiidid: MgS Seleniidid: MgSe Telluriidid: MgTe Nitriidid: Mg3N2 Avastaja(d), avastamisaeg, - koht: Joseph Black, 1755, Edinburgh, Sotimaa, Suurbritannia Elemendi, ühendite kasutusalad: · signaalraketid · valuveljed, lennukidetailid · tulekindlad tellised · pigmendid, täiteained Alumiinium Avastamise lugu 1827 a sai väljapaistev saksa keemik, hariduselt arst, Friedrich Wöhler metalli, mida mitte keegi ei olnud kunagi näinud. Veidi varem sai seda metalli Oersted. Algul eraldas Wöhler metalli
Väga hea korrosioonikindlus · hästi lõiketöödeldav ja keevitatav · pole nii plastne kui alumiinium · aktiivne · lahustub hapetes väga energiliselt, kusjuures moodustuvad divesinik ja Mg2+-ioonid: tekib sool · aluseliste lahustega reageerib vähe, sest pinnale moodustub reaktsioonisaadustest kaitsekiht. · Magneesium reageerib ka paljude teiste elementidega, näiteks lämmastikuga (kuumutamisel tekib magneesiumnitriid (Mg3N2) · reageerib kergesti halogeenidega 20. Mittemetallid. Mittemetallid on väga mitmekesised. Nende omavahelised erinevused on palju suuremad kui metallidel. On nii gaasilisi (N2, O2), tahkeid (C, P) kui ka üks tavatingimustes vedel aine (broom). On madala sulamistemperatuuriga pehmeid aineid, aga ka väga kõrge sulamistemperatuuriga ülimalt tugevaid ja vastupidavaid aineid (teemant). Mittemetallide värvused võivad olla väga erinevad (S-kollane, C-must).
lahustub hapetes väga energiliselt, moodustuvad divesinik ja Mg2+-ioonid: tekib sool aluseliste lahustega reageerib vähe, sest pinnale moodustub reaktsiooni- saadustest kaitsekiht reageerib ka paljude teiste elementidega, näiteks lämmastikuga (kuumutamisel tekib magneesiumnitriid (Mg3N2) reageerib kergesti halogeenidega Magneesium looduses maakoores leviku poolest keemilistest elementide seas 7. kohal kuulub ligikaudu 200 mineraali koostisesse. Magneesium on mitme kivimit moodustava mineraali põhikoostisosa. Peale oliviini ja pürokseeni on ta ka amfiboolide, vilkude, talgi, asbestid ja savimineraalide põhikoostisosa.
CuSO4 + 4NH3 · H2O → [Cu(NH3)4]SO4 + 4H2O 2) Oksüdatsioonireaktsioonid O2-ga oksüdeerub NH3 lämmastikuks või NO-ks (katal. - Pt-metallid): 4NH3 + 3O2 → 2N2 + 6H2O 4NH3 + 5O2 → 4NO + 6H2O Halogeenidega oksüdeerub osaliselt: 8NH3 + 3Cl2 → N2 + 6NH4Cl 3) Asendusreaktsioonid Metallidega reageerimisel asenduvad NH3 vesinikuaatomid: t 2NH3 + 3Mg → Mg3N2 + 3H2 – täiel. asendumine magneesium- nitriid t 2NH3 + 2Na → 2NaNH2 + H2 – asendub 1 H aatom naatrium- amiid Ammoniaakhüdraat NH3 · H2O – tekib, kui NH3 lahustumisel reageerib veega (nuuskpiiritus), sisaldab kuni 25 massi-% NH 3 Nõrgalt alusel. omadustega. Kasut
annaabi.ee 
