Metsmaasikas Eluslooduse süstemaatika Jt. LIIK Metsmaasikas (Fragaria vesca) Metsmaasikas on 6...20 cm kõrgune pikkade sõlmedest juurduvate võsunditega mitmeaastane rohttaim. Metsmaasikas on levinud Euroopas ja KeskAasias. Kasvab meil peaaegu kõikjal: kuivadel puisniitudel, loodudel, raiesmikel, teeservadel, põllupeenardel, metsades. Õied valged, väheseõielises õisikus. Õieraod siidiläikeliselt karvased. Õitseb mai lõpul ja juunis. Metsmaasikal on koguviljad, mis on kirgaspunased, munajad kuni peaaegu kerajad, pinnal asetsevate seemnistega, aromaatsed. Valmivad juunis. Kasutatud allikad http://bio.edu.ee/taimed/general/systeem.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Roosilaadsed http://et.wikipedia.org/wiki/Metsmaasikas
Ökoloogia ja keskkonnakaitse Metskits ja metsmaasikas Õpetaja: Liivi Plint Koostaja: Ave Rosenberg Metskits Metskits (Capreolus capreolus) Välimus Kerge keha ning tugevad, kuid peenikesed jalad. Karvastik soojematel aastaaegadel punakaspruun, talvel hallikas. Kitse sabaümbrus on aasta läbi valge, mida kutsutakse sabapeegliks. Isasel metskitsel ehk sokul on kaheharulised sarved. ... Kehamõõtmed: Tüvepikkus ...125 cm, õlakõrgus ~ 75 cm. Kehamass: 24...35 kg. Eluiga: kuni16 a Poegade arv: 1-2 (3) Liigi kohastumused Kaitsevärvus Kehaehitus Sõrad Sokkude sarved Liigile mõjuvad ökoloogilised tegurid Abiootilised tegurid: Sademed, väga lumerohke talve tõttu võivad paljud metskitsed hukkuda, sest nad ei saa toitu kätte ja metskitsede arvukus väheneb. http://w...
M- the jutt Miina mngis Madisega murul malet, mtiskledes moosisaiadest. Mdus mnusalt mngides mni minut, misjrel Miina Madise mtted mngult minema meelitas. Miina marrsis Madisega metsa maasikale. Mnusa mminaga meisterdasid mlemad maasikates maitsva metsmaasika moosi. Madis mugis Miinaga magusaid moosisaiu, mis maitsesid mnikord miskiprast mango maitseliselt. Mni minut mugimist, misjrel mlemad mnusa muigega musta maasturisse marssisid. Maasturis mngisid mudilased mnguasjadega, mis mlemale meeldisid. Mnguasjadega mngides mdusid minutid meeletu mhinaga. Mngimine muutus mudilastele mttetuks, misjrel mlemad meelsasti magusaid moosisaiu mnuga mugima marssisid.
Karoliina Esop 8.a Metsmaasikas Metsmaasikas on 5-20cm kõrgune. Juurmised lehed on kolmetised ja asuvad pikkadel karvastel leherootsudel. Õied on valget värvi, kuni 17 mm läbimõõduga ja asuvad väheseõielises õisikus. Õieraod on siidiläikeliselt liduskarvased. Tupplehed on tagasi käändunud ja ei ümbritse marja. Metsmaasika viljad ei ole marjad, vaid koguviljad, mida nimetatakse maasikateks. Need on kirgaspunased, munajad kuni peaaegu kerajad, pinnal asetsevate seemnistega ja aromaatsed. Ta kasvab kuivadel puisniitudel, loodudel, raiesmikel, teeservadel, põllupeenardel. Levila põhjaosas, sealhulgas Eestis, eelistab ta kuivi päikesepaistelisi kohti ega talu varju. Seevastu levila lõunaosas eelistab ta kasvada varjus, sest päike on seal tema jaoks liiga ere. Metsmaasikas
Tallinna Tööstushariduskeskus Toidukaubad Tee sortiment Christie Kitsing 306 MRA Tallinn 2011 Tee sortiment Purutee- Pai Mu Tan-White Tea Dilmah-ceylon orange pekoe,large leaf tea Pakitee-Lipton-Green Tea Pickwick (winter tea) Lipton - Earl grey tee 20 püramiidi teepakki. Vürtsitee-India chai kange India chai mahe Aroomitee-Gurmans troopilise lille tee Gurmans metsmaasika tee Piimatee- Chai latte vürtsikas (Chaipur) Matcha vürtsikas (Matcha) Orgaaniline tee- Cha spring mint Cha earl grey Lahustuv tee-Venda "earl grey" Quali tea sidruni maitseline Dilmah - Must tee Tea trader must tee Teekanne puuvilja sweet kiss tee tetley roheline lahtine tee english tee breakfast remiers roheline tee hiina young hyson Puruteed: gurmans madam butterfly aromatiseeritud tee gurmans old love aromatiseeritud tee- Roheline Jaapani tee Sencha, papaia-, ananassi-,
piirkondades. Oma referaadis kirjutan ma füüsalist, passionist ja viigimarjast. Füüsal Füüsali tuntakse meil teise nimega ka juudikirsi all. Füüsal pärineb Kesk- ja Lõuna-Egiptusest. Meil täidab juudikirss ilutaime ja köögivilja otstarvet. Maarjamaal viljeldakse mehhiko füüsalit, mille viljad (kaaluvad 30-80g) meenutavad tomatit ja maasika füüsalit, mille viljad (kaaluvad kuni 10g) on valminult magusad, metsmaasika lõhna ja maitsega. Sisaldavad suhkruid, C- vitamiini, orgaanilisi happeid ja pektiini. Ravimina kasutatakse vilju, mis ei nõua pikaajaliseks säilitamiseks mingit eritöötlust. Punase värvainega füüsalipreparaatidel on diureetiline ja põletikuvastane toime. Neid võetakse sisse neeru- ja põiekivide ning põie- ja kusejuhapõletiku raviks. Marju süüakse kollatõve korral.
Leib, Jassi seemneleib, Eesti pagar 44 Morss, mahlajoogist 200 Kissell, õunamahlast 150 Kohupiimakreem, magus, poe, R 2,5% 100 Vahepala Nimetus Kogus Jogurt, biojogurt, R 2%, Farmi, Rakvere Piim - aprikoosi-virisku, kirsi, metsmaasika, vaarika 200 Õun 100 Õhtusöök Nimetus Kogus Bors värske kapsa ja kartuliga 300 Kukkel, terakukkel, Hagar 40 Mandariin 28 Till 30 Aurutatud lillkapsas 150 Arvutatud menüü, ilma parandusteta
eemaldamist lusikaga, maitse parandamiseks lisatakse sageli sidrunimahla. Kooritud ja tükeldatud viljaliha kasutatakse puuviljasalatites, eelroana lihatoitude juures. 2.11 KIRSSANANASS EHK FÜÜSAL Füüsal pärineb Kesk- ja Lõuna-Egiptusest. Meil täidab juudikirss ilutaime ja köögivilja otstarvet. Maarjamaal viljeldakse mehhiko füüsalit, mille viljad (kaaluvad 30-80g) meenutavad tomatit ja maasika füüsalit, mille viljad (kaaluvad kuni 10g) on valminult magusad, metsmaasika lõhna ja maitsega. Sisaldavad suhkruid, C-vitamiini, orgaanilisi happeid. Ravimina kasutatakse vilju, mis ei nõua pikaajaliseks säilitamiseks mingit eritöötlust. Punase värvainega füüsalipreparaatidel on diureetiline ja põletikuvastane toime. Neid võetakse sisse neeru- ja põiekivide ning põie- ja kusejuhapõletiku raviks. Marju süüakse kollatõve korral. 3. EKSOOTILISED JUURVILJAD Rohelina ja valge spargel, Artisokk, Avokaado, Bataat, Fengol, 3
leitud looduslikult kasvamas Alpi mäestiku lõunapoolsetel mülvadel. Kuumaasika uuemaid, spetssiaalselt aretatud kultuursorte on hakatud nimetama taasviljuvateks ehk remontantmaasikateks. Maailma levinuimaks taasviljuvaks sordiks on 'Selva', mis võib rahvusvaheliselt kanda ka nimetust 'Selvaever'. Sort sobib hästi neile, kes tahavad terve suve maasikamõnusid nautida ega pole huvitatud moosiketmisest. (Marjaraamat, 2006) 2.2 Metsmaasikas (Fragaria vesca) Metsmaasika välimus ei vaja ilmselt lähemat tutvustamist. Kuid vahel aetakse ta segamini kahe teise maasikaliigiga. Nendeks on muulukas ja kõrge maasikas. Muuluka viljadel on tupplehed tihedalt ümber, maasikal aga sellest eemalehoiduvad, ka on muuluka mari lapikum ning teise maitsega. Kõrge maasikas on aga suurekasvulisem, viljadki on suuremad ja lehed ning varred palju karvasemad. Metsmaasika kirgaspunased,
või ümarad. altpoolt Õied üsna Kollakas või tihedalt suured, rohekasvalged siidjate tavaliselt punaste tippudega. karvadega. kahesugulised. Kõrge 15- 40 cm Väiksesd, munajad Meenutavad Õisik maasikas kõrgune või ümmargused, metsmaasika ebasarikas.5 Fragaris kaelaga, tuhmilt omi, kuid on 12 õit, need on moschata lillakaspunased. suuremad ja ühe harvemini vähem kahesugulised, karvased. sageli kahekojalised. Virgiinia 15- 20 cm
Koor on sile ja seda saab süüa. Kasutada saab kaunistuseks salatitele, kokteilidele-jookidele ja mitmesugustele teistele külmadele toitudele, kuid mitte kuumadele toitudele. Kirssananass ehk füüsal Füüsal pärineb Kesk- ja Lõuna-Egiptusest. Meil täidab juudikirss ilutaime ja köögivilja otstarvet. Maarjamaal viljeldakse mehhiko füüsalit, mille viljad (kaaluvad 30-80g) meenutavad tomatit ja maasika füüsalit, mille viljad (kaaluvad kuni 10g) on valminult magusad, metsmaasika lõhna ja maitsega. Sisaldavad suhkruid, C-vitamiini, orgaanilisi happeid. Kasutamine: Vilju kasutatakse keedise ja sukaadi valmistamiseks. Peruu füüsalist tehakse ka veini. Kuivatatud viljadest tehakse kompotti. Füüsalis sobib hästi salatiks, püree ja ikra valmistamiseks ning konserveerimiseks. Kiwano Ogamelon ehk kiwano on kurgi ja meloni sugulane, pärit Uus-Meremaalt. Ogameloni vilja sisu meenutab tumerohelist zeleed ning on söödav koos seemnetega.
Koor on sile ja seda saab süüa. Kasutada saab kaunistuseks salatitele, kokteilidele-jookidele ja mitmesugustele teistele külmadele toitudele, kuid mitte kuumadele toitudele. Kirssananass ehk füüsal Füüsal pärineb Kesk- ja Lõuna-Egiptusest. Meil täidab juudikirss ilutaime ja köögivilja otstarvet. Maarjamaal viljeldakse mehhiko füüsalit, mille viljad (kaaluvad 30-80g) meenutavad tomatit ja maasika füüsalit, mille viljad (kaaluvad kuni 10g) on valminult magusad, metsmaasika lõhna ja maitsega. Sisaldavad suhkruid, C-vitamiini, orgaanilisi happeid. Kasutamine: Vilju kasutatakse keedise ja sukaadi valmistamiseks. Peruu füüsalist tehakse ka veini. Kuivatatud viljadest tehakse kompotti. Füüsalis sobib hästi salatiks, püree ja ikra valmistamiseks ning konserveerimiseks. Kiwano Ogamelon ehk kiwano on kurgi ja meloni sugulane, pärit Uus-Meremaalt. Ogameloni vilja sisu meenutab tumerohelist zeleed ning on söödav koos seemnetega.
Loeng 5 Metsataimed Metsas on parimadmuuukas, metsmaasikad ja kuumaasikad. Lisaks on eesti metsades kõrge maasikas aedmaasika eelane. Seda kasvatati enne kui nüüdset. Ta on väheke mahedama maitsega, enamuses temalt marju ei saa, sest tegemist on kahekojalise tamega. Veel leiab metsast aedmaasikat- on aiast plehku pannud nagu ka kõrge maasikas. Kuumaasikas on ebamäärane mõiste, pm algsena oli metsmaasika taasviljuv vorm ehk metsmaasikas mille kõik külgvõrsed on õisikuraod. Kuumaasikatel ei tulevõsundeid vaid ainult õied. Peale maasikate on metsas veel vaarikad: Vaarikale lähedane mari on rabamurakas ( sama pere) ette heidetakse suured seemned. Tal on omane võime järgi valmida. Soo ehk mesimurakas (ka sama perek) isegi kasvatatakse aias. Ta on väike rohttaim, roosade õitegaj a kujul tmeenutab vaarikaid. Maitselt väga head. Kasvab madal/siirdesoo aladel.
Tehti katse metsmaasikate ja Maajalg taimega pannes nad kokku kasvama: metsmaasikas paigutas juuri võrdselt naabripoole ja temast eemale, maajalg kahandas kasvu naabri suunas. Järelikult maajalg eristab enda ja naabri juuri, isegi kui naabriks on geneetiliselt identne isend (mõlemad need taimed on risoomtaimed). Kohates (puudutades) maajala juuri, metsmaasika juurte kasv naabri poole isegi intensiivistub. Ehk siis vastus küsimusele: taimed võivad koheselt vähendada juurte kasvu, jääda muutumatuks või hoopis intensiivistada oma juurte kasvu olenemata kas tegu lähisugulase, sama taime või mittesugulase juurega. SETTS (käigud) AND THE CITY: BEHAVIOUR OF URBAN ANIMALS (J. A. Davison) · In comparison to other carnivores (kiskjad), what unusual behaviours do badgers (mäger) exhibit?
suurendades kasvu mittesugulaste poolt hõivatud ruumis · Fikseeritud strateegia, mis sõltub pikaajalisest tõenäosusest kohata samasse genotüüpi kuuluvaid juuri o Metsmaasikas paigutab oma juuri võrdselt naabri suunas ja temast eemale, maajalg kahandab kasvu naabri suhtes o Maajalg eristab enda ja naabri juuri, isegi kui naabriks on geneetiliselt identne isend o Kohates maajalga, metsmaasika juurte kasv naabri poole isegi intensiivistus Kokkuvõtteks: · Taimede käitumine on keerukam kui teadlased oskasid arvata · Taimed on võimelised: o Aktiivselt ressursse otsima o Vältima stressi kasutades tulevaste tingimuste indikaatoreid o Tuvastama naabrite kohalolekut ja isegi naaberjuurte identiteeti · Väljakutseks on selgitada kuidas taimed seda teevad (mehhanismid) ja miks (evolutsioonilised jõud) Praktilise töö tulemused 5.12.11 R
Jõhvikatel on võime järelvalmida. Jõhvikatel on ka aretatud sorte. Maasikas on ehituselt ebamari. Lihakas vili areneb õiepõhjast. Pinnal on väikesed osaviljad seemned või pähklikesed. Maasikas on varavalmiv kultuur. Aedmaasikas on välja aretatud Prantsusmaal tsiili ja virgiinia maasika ristamisel. Looduses kasvab metsmaasikas, muulukas (vili on ainult tipust punane ja tupelehed on raskesti eraldatavad) ning kõrge maasikas. Viljeldakse ka metsmaasika teisendit kuumaasikat. Maasikas sisaldab 5...9% suhkruid, mineraalainetest kaaliumi, rauda (eriti metsmaasikas), fosforit, magneesiumi ja joodi (metsmaasikas), happeid, C-vitamiini 28 40...80 mg 100g kohta, B-rühma vitamiine ja karotiini. Suhkrute ja hapete sobiv vahekord ja aroomiained annavad maasikatele suurepärased maitseomadused. Maasikad jagunevad kvaliteedilt ekstra, 1. ja 2. klassi. Vaarikas ehk vabarn on liitmari
Seejuures peab olema selge, 48 missugust kordust sidekriips asendab. Nt kas lauses Vidrik Viidikal on suured elu- ja lehemehe kogemused on tegu elukogemuste või elumehe kogemustega? See jääbki teadmata. NB! Ühe mõiste korral võib sidesõna ja ka ära jääda: liha-villalammas (üks lambatõug annab nii liha kui ka villa), metsmaasika-vanillijogurt, õuna-marjaaed, maksa-makaronivorm, ekspordi-impordipank. Sidesõnaga on siiski selgem, vrd haige-arsti suhted haige ja arsti suhted, aruande-valimiskoosolek aruande- ja valimiskoosolek. 5. liitmäärsõnades nimetav + alaltütlev: järk-järgult, aeg-ajalt, samm-sammult, sõna- sõnalt, päev-päevalt, aasta-aastalt, tükk-tükilt, kord-korralt; NB
annaabi.ee 
