· Tema tunnuslause on: ,,Tagasi võimalik tagasi pöörduda inimkonna loodusesse!" lapsepõlve juurde. · Rousseau pooldab pigem seisukohta, · Väga oluliseks pidas Rousseau et inimkond ongi loodud selleks, et kasvatuse ja koolihariduse olla mõõdukas arenguprotsessis reformimist. Kasvatus ja õpetus pidid metsluse ning tsivilisatsiooni vahel. olema looduslähedased: mängude ja spordiga pidid kaasnema õpetlikud kõnelused.
noorukid hakkasid kujutletava hiidpõdra või piisoni pihta puuoksast tehtud odaga märki viskama. Võib muidugi vaielda selle üle, kas see oli ( kergejõustiku sünd ) või esimene treening ( jahispordis )? Kas inimsoo kokkupuutumine kergejõustikualaste harjutustega algas just oda viskamisega? Võib-olla kuulus eesõigus kivitõukamisele või -viskamisele? Nõukogude teadlased asuvad seisukohal, et tol aial kandis jahipidamine veel juhuslikku iseloomu. Metsluse keskastmel arenesid inimese kehalised omadused, vilumused ja oskused põhiliselt konkreetses tegevuses või töös. Kuna jahil olid edukamad just need, kes suutsid saaki kiiremini jälitada ning täpsemalt tabada, siis panigi see noormehed märkiviskamist harjutama. Teadliku harjutamise algust peavadki teoreetikud mängu ja spordi piiripeenraks. Vanas Egiptuses olid vaaraopojad ja nende mänguseltsilised kohustatud igapäev tegelema kehaliste harjutustega ja jooksma kindla distantsi
Miks nii arvati- põhjuseks see, et kõik lähtus kangelasajast, kus kõik kangelased olid kuningad, seega ainuvõimalik. Roomlased. Roomlaste aeg algas 7 kuningast, mis asendus vabariigiga. Roomlane Lucretius Carus 1 saj ekr esitas õpetuse/poeemi maailma seletusest kus: algselt elasid inimesed nagu loomad, ei tundnud tuld, elasid koopas, metalli ei tuntud, tööristad ainult kivid. Inimesi ühendas ainult veenus ehk armastus(sex) ja kaastunne. See oli algne e metsluse faas. Teises faasis hakati kasutama tuld, ehitama onne, mees ja naine olid omaette ehk tekkis perekond. Perekondade vahel sõbrasuhted mis viisid väikse kogukonna tekkeni. Tekkis ka keel. Kolmandas faasis kerkisid esile kuningad, kes hakkasid rajama linnu ja kindlusi, jagama karju ja põlde ja tekkis rikkus ja ebavõrdusd-tüli. Kuningavõim kukutati ja otsustati ise end valitseda ja sai alguse vabariik. Tehnilistest uuendustest võeti kolmandas
39) ,,Don Quijote" autor, suri Shakespearega samal aastal. Sattus mitmel korral vangi ja oli Hispaania sõjaväes. Elu lõpus pidas vaimuliku ametit. Ta vasak käsi jäi eluajaks halvatuks. 40) Eesti valgustaja; ,,Kolm isamaa kõnet"; ,,Sakala" asutaja 41) Renessansiaja mõtleja. ,,Utoopia" autor. 42) Värvusteooria looja, ,,Fausti" autor; anatoomilised avastused; Saksa kirjanik 43) ,,Robinson Crusoe" autor; väärtustas tööd; kapitalismi esimene jälg; traditsiooni ja metsluse erinevus 44) ,,Gulliver reiside" autor; Inglise valgustaja, kaunilt kunstide soosija. 45) ,,Romeo ja Julia" autor; tragöödiad, komöödiad, ajalookroonikad; komöödiad lähtusid sageli itaalia renessansi novellide populaarsetest ideedest? 46) Üks Prantsusmaa valgustusaja mõtleja. 47) Sakslane, kes leiutas filmikunsti. 48) Füüsikust filosoof Inglismaal. Tema on loonud mitu füüsikaseadust. 49) Kes oli esimese proosateose looja? Mis teos see oli? Raamat koosnes novellidest ja
(Majanduslikud: eraomandus, raha, krediit, kaubandus, kasum jne.) 2. Milliseid institutsioone pidas T. Veblen olulisemateks? Meisterlikkus, vanematearmastus, tühine uudishimu, enesejaatamine, enese püüd 3. Mis on solidaardarvinism? Teooria, mille järgi toimub olelusvõitlus ka inimeste vahel- võidab tugevam. On üks rassiteooria aluseid, levis hitlerlikul Saksamaal. 4. Milliseid perioode eristas Veblen inimkonna ajaloos? *Metsluse periood ( peamine võitlus toimus inimese ja teda ümbritseva metsiku kooduse vahel) *Barbaarsuse periood ((sõjaline edu, mitte töö, võtlus eelkõige teiste inimestega) *Käsitööperiood *Tööstusperiood e. kapitalism 5. Kuidas määratles Veblen kapitalismi? ..kui masintootmist ja investeeringuid kasumi jaoks. Kapitalismi peamiseks vastuoluks pidas ta vanade(kombed, harjumused, temperament) ja uute(Rahvastiku kasv, teadmiste kasv) institutsioonide vastuolu
kindlustaks kodanikevahelise õigusliku võrdsuse. Teaduslik mõtteviis esitab riiklust kui sotsiaalse ühiselu vorm. Selleks et mõista riiki, tuleb tema arenemist vaadata juba ajaloost. Riik kui võimuorganisatsioon. Püütakse leida omavahelisi seoseid ja siis neid korrastada. Antropoloogiline konstseptsioon. Riikluse tekkimist seostatakse inimese loomusega, samuti ka riikluse iseloomu. Riiklus on inimeste teadliku otsuse või kokkuleppe tagajärg, mille eesmärgiks on ühiskonna tõusmine metsluse astmelt tsiviliseeritud kooselu tasemele. Ühiskondlik leping sõlmitakse inimeste agressivsuse ja oma saamahimu kontrollimiseks ja ohjamiseks Riigiteooriad Võim tähendab võimet allutada võõras tahe s.o rakendada selle suhtes jõudu. Teokraatlik teooria tuletab riigivõimu legitiimsuse religioossest autoriteedist-jumalast. Antiikühiskonnas ja keskajal. Patriarhaalne teooria Riiklik võim on tekkinud ühiskondliku kooselu ürgsetes vormides valitsenud sotsiaalsete suhete iseloomoga
Majandusteoreetilisest aspektist kõige lähemal Saksa ajaloolisele koolkonnale, mida püüdis täiendada piirkasulikkuse ja piirtootlikkuse teooriate elementidega. Sotsiaaldarvinist. T. Vebleni arvates põhineb ühiskonna areng mõtlemise (institutsioonide), harjumuste loomulikul valikul. Vanade ja uute institutsioonide võitlus. Ühiskonna ajalooline areng on teinud läbi majandusinstitutsioonide evolutsiooni. Lähtestaadiumiks pidas Veblen metsluse perioodi. Peamine võitlus toimus siis inimese ja teda ümbritseva looduse vahel. Tootmiskogemuste omandamine ja tootmistehnoloogia täiustamine tõid kaasa tööviljakuse kasvu ja tootmisülejääkide tekkimise. Sellised ülejäägid omandatakse üksikute poolt. Taoliselt hakkavad arenema enesearmastuse ja enesejaatuse institutsiooni aktid, mis varem olid alla surutud. Kujunes uus mõtlemis- ja käitumislaad. Kollektiivsed institutsioonid hääbusid, valitseva seisundi saavutas eraomandus.
seda välja ka ei taju nii nagu me ei tunneta näiteks kompassi magnetnõela välja, sest selle väljatugevus on väga väike. Kompassi magnetnõel juhindub ainult Maa magnetvälja suunas. 3.2 Ülitsivilisatsiooniteooria alused 3.2.1 Sissejuhatus 3.2.1.1 Tsivilisatsiooni mõiste Sõna "tsivilisatsioon" tuleb ladina keelest "civilis", mis tähendab riiklikkust või ühiskondlikkust. Vanadel aegadel mõisteti tsivilisatsiooni ja tsiviliseeritust kui barbaarsuse ja metsluse vastandit. Tõenäoliselt võttis sõna "civilitas" kasutusele esimesena Erasmus Rotterdamist, kes elas aastatel 1466-1536. "Tsiviliseeritud kommetest" räägitakse tema raamatus "Vestlused", mis ilmus 1530. aastal. Hiljem hakati seda sõna ohtrasti kasutama, sest see näitas oma aja uusi väärtusi ja elutunne- tust. Prantsuse poliitik Honoré Mirabeau ( 1749-1791 ) kasutas mõistet oma raamatus "Inimeste sõbrale", mis ilmus 1756
seda välja ka ei taju nii nagu me ei tunneta näiteks kompassi magnetnõela välja, sest selle väljatugevus on väga väike. Kompassi magnetnõel juhindub ainult Maa magnetvälja suunas. 3.2 Ülitsivilisatsiooniteooria alused 3.2.1 Sissejuhatus 3.2.1.1 Tsivilisatsiooni mõiste Sõna "tsivilisatsioon" tuleb ladina keelest "civilis", mis tähendab riiklikkust või ühiskondlikkust. Vanadel aegadel mõisteti tsivilisatsiooni ja tsiviliseeritust kui barbaarsuse ja metsluse vastandit. Tõenäoliselt võttis sõna "civilitas" kasutusele esimesena Erasmus Rotterdamist, kes elas aastatel 1466-1536. "Tsiviliseeritud kommetest" räägitakse tema raamatus "Vestlused", mis ilmus 1530. aastal. Hiljem hakati seda sõna ohtrasti kasutama, sest see näitas oma aja uusi väärtusi ja elutunne- tust. Prantsuse poliitik Honoré Mirabeau ( 1749-1791 ) kasutas mõistet oma raamatus "Inimeste sõbrale", mis ilmus 1756
Kõik teised aspektid, mis on seotud inimese kehast väljumisega, tulenevad nendest samadest 94 printsiipidest ja nende kombinatsioonidest. 3.2 Ülitsivilisatsiooniteooria alused 3.2.1 Sissejuhatus 3.2.1.1 Tsivilisatsiooni mõiste Sõna “tsivilisatsioon” tuleb ladina keelest “civilis”, mis tähendab riiklikkust või ühiskondlikkust. Vanadel aegadel mõisteti tsivilisatsiooni ja tsiviliseeritust kui barbaarsuse ja metsluse vastandit. Tõenäoliselt võttis sõna “civilitas” kasutusele esimesena Erasmus Rotterdamist, kes elas aastatel 1466-1536. “Tsiviliseeritud kommetest” räägitakse tema raamatus “Vestlused”, mis ilmus 1530. aastal. Hiljem hakati seda sõna ohtrasti kasutama, sest see näitas oma aja uusi väärtusi ja elutunne- tust. Prantsuse poliitik Honoré Mirabeau ( 1749-1791 ) kasutas mõistet oma raamatus “Inimeste sõbrale”, mis ilmus 1756
annaabi.ee 
