Kännuvõsu arenemise võime sõltub: puuliigist, vanusest ja kasukohast. Juurevõsu: areneb juure lisapungadest. Vegetatoovselt tekkindu puudel on esimestel aastatel kasv kiirem kui seemnetekkelistel, hiljem aga kasv ühtlustub. Vegetatiivselt tekkinud puud on üldiselt lühiealisemad, kannatavad rohkem mitmesuguste mädanike poolt tekitavate seenhaiguste käest ja nende puit on madalama kvaliteediga. Üldiselt tuleks eelistada seemne tekkelisi puid, erandiks on sanglepp ja saar. Metsauuenemine. Istutus ja külv kui metsakultiveerimise meetodid Metsa uuendamisvõtete rakendamine on kohustuslik kõikides metsatüüpides, välja arvatud sinika, karusambla, siirdesoo, madalsoo, raba, lubikaloo, osja, tarna, sõnajala jne kasvukohe tüüpide puistute raiesmikel ja hukkunud metsaosades. Metsa uuendamise võtted on: maapinna ettevalmistamine puuseemete külvamise ja puude istutamise võimaldamiseks või loodusliku
niisketel muldadel kasvavad sageli mänd ja kuusk koos. Viljakamatel kasvukohtadel ülekaalus kuusk, kehvematel mänd. Vananedes mänd hõreneb tugevasti, mistõttu all rohkem valgust ja järelkasvu, siis moodustab kuusk teise rinde ja hiljem tungib juba esimesse rindesse. Mänd vaheldub kuusega kõige sagedamini jänesekapsa ja mustika kasvukohatüübi viljakamatel muldadel. Väga viljakatel muldadel on kuusk tootlikum ja seetõttu väärtuslikum. Metsade uuenemine ja uuendamine. Looduslik metsauuenemine Looduslik metsauuenemine võib toimuda 1. Generatiivselt (seemnetest) 2. Vegetatiivselt (kännuvõsu, juurevõsu) Seemneliseks uuenemiseks on vaja soodsat viljakandvus perioodi, soodsaid seemnete levimus- ja idanemistingimusi. Seemnete idanemine sõltub: a. seemnete kvaliteedist b. Keskkonnatingimustest kuhu seemned satuvad Metsapuude seemnekandvus ja seda mõjutavad tegurid. Aastat mil seemnesaak rikkalik nimetatakse seemneaastaks, vähese seemnesaagiga aastaid aga seemnevaheaastaiks.
Sokud nühivad sarvi vastu puutüve, selle tulemusena rikutakse väiksemate puude koor ja puu võib hukkuda. Koprad reguleerivad vooluveekogude veetaset paisudega ja selle tulemusena ujutavad üle veekogude kaldaaladel kasvavad metsad. Puud, mis on vee alla jäänud, hukkuvad suhteliselt lühikese aja jooksul. Heaks abinõuks on kobraste arvukuse reguleerimine (väljapüüdmine, küttimine). 2. Metsa uuenemine ja uuendamine 2.0. Looduslik metsauuenemine (generatiivne) Uut metsapõlvkonda on võimalik saada kas loodusliku uuenduse või metsakultiveerimise teel. Kuna kunstlik metsauuendus e. kultiveerimine on seotud suurte majanduslike kulutustega, eelistatakse looduslikku uuendust, sest võimaldab kokku hoida kulusid. Ka loetakse looduslikku metsa looduslähedasemaks. Looduslik metsauuenemine võib toimuda: 1. Generatiivselt (seemnetest); 2. Vegetatiivselt (kännuvõsu, juurevõsu).
Sügava lume ja suure kulu korral närivad hiired lume all noorte puude tüvedelt koort, põhjustades taimedel arenguhäireid või viies neid isegi hukuni. Siiski on hiirekahjustused meie metsakultuurides harva esinevad, märksa suurem probleemiks on hiirekahjustused näiteks Põhjamaades. Talv 2008/09 a oli üsna lumerohke ja mitmel pool Eestis esines üsna ulatuslikke hiirekahjustusi. 2. Metsade uuenemine ja uuendamine. 2.1. Looduslik metsauuenemine Uut metsapõlvkonda on võimalik saada kas loodusliku uuenduse või metsakultiveerimise teel. Kuna kunstlik metsauuendus e. kultiveerimine on seotud suurte majanduslike kulutustega, siis on loodusliku uuenduse teke on igati positiivne, sest võimaldab kokku hoida kulusid. Ka loetakse looduslikku metsa looduslähedasemaks. Looduslik metsauuenemine võib toimuda: 1. Generatiivselt (seemnetest) 2. Vegetatiivselt (kännuvõsu, juurevõsu)
17. Metsamaterjalide mahu määramine. Ümarmaterjalid kõige tavalisem on palk, maht määratakse mahutabelite abil, selleks tuleb teada: materjali ladvapoolset diameetrit; materjali pikkust meetrites. Virnmaterjalid maht leitakse virna kõrguse pikkuse ja laiuse korrutisena. Saematerjalid tuleb leida materjali ühe tüki maht (selleks vaja teada materjali laius paksus ja pikkus). 18. Metsade uuenemine ja uuendamine. Jaguneb: 1) Looduslik metsauuenemine võib toimuda kas seemneliselt selleks on vaja soodsat viljakandvusperioodi ning soodsaid seemnete levimis- ja idanemistingimusi. Vegetatiivselt 2) Vegetatiivne uuenemine toimub kännuvõsu (areneb kändudel uinuvatest pungadest peale puu raiumist) ja juurevõsudega (areneb juure lisapungadest). Vegetatiivselt tekkinud puud on tavaliselt lühemaealised, kannatavad rohkem haiguste käes ja on madalama kvaliteediga (nt tüvi võib kõver olla).
kuivendatud, hästi lagunenud turbaga siirde- ja madalsoomuldadel. Enamuspuuliigiks on tavaliselt kuusk. Potensiaalselt kõrge tootlikkusega, bon. I-III. Alusmetsas paakspuu, toomingas, pihlakas. Puistud tormihellad. Kõdusoometsade pindala 5-6%. See suureneb, sest Nõukogude Liidu perioodil tehti Eestis intensiivselt kuivendustöid ja kuivendatud metsades hakkab järk-järgult välja kujunema kõdusoo kasvukohatüüp. 10. Metsade uuenemine ja uuendamine. 10.1. Looduslik metsauuenemine Uut metsapõlvkonda on võimalik saada kas loodusliku uuenduse või metsakultiveerimise teel. Kuna kunstlik metsauuendus e. kultiveerimine on seotud suurte majanduslike kulutustega, siis on loodusliku uuenduse teke on igati positiivne, sest võimaldab kokku hoida kulusid. Ka loetakse looduslikku metsa looduslähedasemaks. Looduslik metsauuenemine võib toimuda 1. Seemneliselt e. generatiivselt 2. Vegetatiivselt (kännuvõsu, juurevõsu)
läkaköha ravimiseks, tänapäeva ametlik farmaatsia soovitab bronhiidi ja hinga- misteede haiguste raviks. Huulhein on pakkunud palju huvi loodusuurijatele, kes on jälginud loomse toitumise iseärasusi taimedel. 55 Samblarinne: turbasamblad (KD), karusamblad. Mätastel palusammal, kaksikhambad. Raiestikel taimkate oluliselt ei muutu. Metsauuenemine toimub puuliikide vahelduseta. Levik: väikeste aladena kõigis Eesti osades. Taimekooslus: rabamännik. KAITSTAVAD TAIMELIIGID RABADES II kategooria: sookäpp, tume nokkhein. III kategooria: kuradi sõrmkäpp 1.2. SIIRDESOO KASVUKOHATÜÜP (Ss) Siirdesoometsad on nii ajaliselt (soo arengu käigus) kui ka ruumiliselt (madalsoode ja rabade vahelisel alal) üleminekulise loomuga. Madalamates lohkudes säilivad veel kaua toiterikkamale madalsoole omased taimed
Sanglepikute boniteet kõigub tavaliselt II...III klassi piirides, sookaasikutel III...IV klassi piirides. Lodumetsades leidub ka arukaske, harilikku kaske ja saart, mis pärast kuivendamist võivad kohati kujuneda enamuspuuliigiks ja moodustada puistuid. Alustaimestik on liigirikas. Raiestike eluskate on väga lopsakas. Suureneb sookastiku, metskõrkja, tarnade, luht- kastevarre jt liikide osatähtsus. Metsauuenemine toimub peamiselt vegetatiivsel teel sanglepa ja sookasega. Lodu osatähtsus on viimastel aastakümnetel kuivendamise tagajärjel vähenenud. Kui ligi 30 aastat tagasi oli riigimetsafondis vastav näitaja 24000 ha ja umbes 1/3 lodumetsadest kuivendatud (Kollist, 1972), siis tänapäeval on lodu kasvukohatüübi pindala riigimetsas ligikaudu 9300 ha. Kuid siinkohal ja edaspidi ka teiste tüüpide puhul tuleb arvestada, et riigimetsade osatähtsus on väiksem kui 1970. aastatel.
on Eestis viljeldud viimaste sajandite jooksul. Teisel juhul sekkutakse võimalikult vähe metsa arengusse, lastes puistutel kujuneda omasoodu. Selliselt kujunevad välja antud alale sobivaimad kooslused. Koos kasvavad erineva vanusega ja erinevatest liikidest koosnevad puistud, tavaliselt rikkaliku alustaimestiku ja erineva elustikuga kooslused. Valikraietega raiutakse välja vaid vajalik materjal ja haiged ning teiste puude kasvu takistavad puud. Metsauuenemine toimub valdavalt looduslikult, metsamaa on püsivalt kaetud metsaga. Kuivõrd sellistes metsades elab rikkalikult erinevaid putukaliike (ka kahjurputukate looduslikke vaenlasi), ei esine nendes metsades laiaulatuslikke kahjustusi. Püsimetsamajandus on keskkonnakaitse seisukohast otstarbekam ja selle viljelemine on tänapäeval järjest aktuaalsem. Kuid omad puudused on siingi. Valikraiete käigus raiutakse ära parimad puud ja selliselt moodustavad uue
annaabi.ee 
