EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Biootilised ja abiootilised häiringud - nende registreerimine Eestis ja mujal Referaat õppeaines MI.0951 ,,Metsatakseerimine" Metsamajanduse magister 1. kursus Tartu 2016 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Looduslike häiringute liigid ja mõjud......................................................................................4 2.Häiringute registreerimine Eestis.............................................................................................7 3.Häiringute registreerimine mujal maailmas.............................................................................
1. Mis on metsatakseerimine ning selle peamised eesmärgid. Metsatakseerimist võiks nimetada metsanduslikuks mõõtmisõpetuseks. Õpetus puude ja puistute kasvu ning arengu seaduspärasustest,metsamaterjalide langetatud ja kasvavate puude mahtude,puistute tagavarade ning puude ja puistute juurdekasvu mõõtmete teooriast ja praktikast. Metsatakseerimise ülesandeks on iseloomustada metsa, selle koosseisu, puidu varu ja tootlikkust ning prognoosida metsa seisukorda ka tulevikuks, teades metsa kasvus kehtivaid seaduspärasusi. Metsatakseerimine annab alusandmed metsapoliitika ja metsa majandamise kavandamiseks 2. Metsatakseerimise meetodid. Otsene mõõtmine Võrdlemine etaloniga( Nt pikkuse mõõtmine joonlauaga) · Kaudne mõõtmine Mõõteskaala tuletatakse arvutamise teel(Nt temperatuuri mõõtmine metalli paisumise kaudu) · Hinnang
Tekkinud korduvate metsapõlemiste tagajärjel. 1.3.3.B. Siirderaba kasvukohatüüp - siirdesoost tekkinud raba esimene arenguaste, levib tasasel alal. Valitsevad põhiliselt sademeteveest toituvad männikud. 1.3.3.C. Kõrgrabad - oma arenguastmelt teistest rabadest vanemad. Kõrgraba on siirderaba või nõmmraba edasise soostumise tagajärg ja soode arengu viimane aste. 2. Metsatakseerimine Metsatakseerimine on metsa hindamine e. mõõtmine. Metsatakseerimise põhiülesandeks on iseloomustada metsa, selgitada metsade territoriaalset paiknemist, metsa moodustavate puistute tootlikkust ja varusid. 2.1 Kasvava puu ja puistu takseerimine (diameetri, kõrguse, rinnaslõikepindala mõõtmine, vanuse ja tagavara hindamine), selleks kasutatavad instrumendid. Selleks, et hinnata puu mahtu, tuleb puud mõõta. Reeglina mõõdetakse puul 2 kõige olulisemat takseernäitajat:
• puude kasvutingimuste paranemine, selle tulemusena suureneb puiduproduktsioon • võimaldab metsi paremini majandada st paraneb juurdepääs metsadele, sest iga kuivendussüsteemiga kaasneb ka metsateede ehitus Tänapäeval uusi kuivendussüsteeme reeglina ei planeerita, sest 1. kuivendamine on majanduslikult väga kulukas 2. keskkonnakaitsjate suur vastasseis Metsatakseerimine - on metsa hindamine e mõõtmine. Metsatakseerimise põhiülesandeks on iseloomustada metsa, selgitada metsade territoriaalset paiknemist, metsa moodustavate puistute toolikkust ja varusid. Annab lähteandmed metsamajanduskavade koostamiseks. Kasvava puu ja puistu takseerimine, kasutatavad instrumendid. Tavaliselt mõõdetakse: 1. puu rinnasdiameetri mõõtmine. Kasvava puu läbimõõt mõõdetakse: - metsaklupiga rinnakõrguselt so 1,3m kõrguselt juurekaelast. Saadud suurust nimetat rinnasdiameetriks ja tähistat d 1,3
ülemises 30 cm kihis. Põhiliselt männikud, võib leiduda ka sekundaarseid kaasikuid. Alusmets: paju, paakspuu. Alust: puhmaste, eelkõige mustika ohtrus. 2) Jänesekapsa kõdusoo kv esineb kuivendatud siirde ja madalsoomuldadel. Domineerib kuusk, võib olla ka sangleppa, sookaske ja mändi. Alusmets: paakspuu, toomingas, pihlakas. Alust: sarnane arumetsade jänesekapsa kasvukohatüübiga. Puistud on tormikartlikud. 13. Metsatakseerimine Metsatakseerimise põhiül on iseloomustada metsa, selgitada metsade territoriaalset paiknemist, metsa moodustavate puistute tootlikkust ja varusid. 14. Kasvava puu takseerimine, kõrguse ja diameetri mõõtmine, puu vanuse määramine. Puu takseerimisel tuleb mõõta 2 kõige olulisemat takseernäitajat: puu rinnasdiameeter (diameeter 1,3 m kõrgusel maapinnast) ja puu kõrgus. Diameetri mõõtmine mõõdetakse metsaklupiga umbes 1,3 m kõrguselt juurekaelast.
vahelduva reljeefiga aladel. * Suur on alustaimestiku tulekaitseline tähtsus. Samblad ja poolpõõsad suurendavad tuleohtu, samuti soodustab seda kõrreliste kulu. Seevastu lopsakas rohttaimestik vegetatsiooniperioodil vähendab tuleohtu. * Alustaimestik on indikaatoriks, mille põhjal saab informatsiooni kasvukahatingimuste kohta. Teatud liikide esinemine osutab mulla viljakusele, niiskusele ja selle iseloomule. 8. Metsatakseerimine Metsatakseerimine on metsa hindamine e. mõõtmine. Metsatakseerimise põhiülesandeks on iseloomustada metsa, selgitada metsade territoriaalset paiknemist, metsa moodustavate puistute tootlikkust ja varusid. Reeglina pakub metsaomanikule kõige rohkem huvi metsas kasvava puidu kogus - kui palju seda on, palju juurde kasvab, millal mets saab raieküpseks ja raie käigus saadava puidu kogus ning kvaliteet. 8.1 Kasvava puu ja puistu takseerimine, selleks kasutatavad instrumendid. Selleks, et hinnata puu mahtu, tuleb puud mõõta
Viimastel aastatel on kopra arvukus Eestis väga oluliselt tõusnud: kui 1994. a. loendati meil 5400 looma, siis 1997. a. juba 9000 ja 2001. 11 000. Puud, mis on vee alla jäänud, hukkuvad lühikese aja jooksul. Noori, väikeseid puid võivad talvisel perioodil kahjustada hiired. Sügava lume ja suure kulu korral närivad hiired lume all noorte puude tüvedelt koort, põhjustades taimedel arenguhäireid või viies neid isegi hukuni. 9. Metsatakseerimise mõiste ja ülesanded. Puu kõrguse ja diameetri mõõtmine, selleks kasutatavad vahendid. Kasvava puu tüvemahu määramine. Virnmaterjali mõõtmine ja rm olemus. Metsatakseerimine ehk metsa hindamine (mõõtmine). Metsatakseerimise põhiülesandeks on selgitada metsade territoriaalset paiknemist, metsa moodustavate puistute tootlikkust ja varusid. Kõige rohkem huvitab meid metsas kasvava puidu kogus - kui palju seda on, palju juurde kasvab, palju me sealt
kui ümardatud skaalaga klupid. b) Puistu langeb ja rabataimede, eelkõige turbasammalde mõõtmine. Sõna takseerimine pärineb lad. rinnaslõikepindala määramine osatähtsus suureneb. Tavaliselt alumised keelsest sõnast taxatio, mis tähendab W.Bitterlichi meetodil Puistu turbakihid on hästilagunenud, ülemised keskmiselt hindamist. Metsatakseerimise põhiülesandeks rinnaslõikepindala (ka puistu lõikepind, kuni halvasti lagunenud. Turba tüsedus tavaliselt on iseloomustada metsa, selgitada metsade rinnaspind) on kõikide puude 1-3 m (võib olla ka 7-8 m). territoriaalset paiknemist, metsa rinnaslõikepindalade summa 1,3 m kõrguselt
mee tootmisel tõstab nende vähene saastatus Rekreatsiooniline e. metsa puhkemajanduslik tähtsus. Oletatavasti umbes veerand Eesti metsadest on puhkemajandusliku tähtsusega. Üldtunnustatud põhimõtete järgi on need kuivemad, vanemad ja hõredamad metsad, eeskätt männikud, kus on head liikumisvõimalused ja veekogud läheduses. 62 14. Metsatakseerimine e. metsa hindamine (mõõtmine). Metsatakseerimise põhiülesandeks on selgitada metsade territoriaalset paiknemist, metsa moodustavate puistute tootlikkust ja varusid. Kõige rohkem huvitab meid metsas kasvava puidu kogus - kui palju seda on, palju juurde kasvab, palju me sealt võtta saame. 14.1. Kasvava puu ja puistu takseerimine. Selleks kasutatavad instrumendid. Et hinnata puu mahtu, selleks tuleb puud mõõta. Mõõdetakse 2 kõige olulisemat takseernäitajat: a) puu rinnasdiameeter ehk diameeter 1,3 m kõrgusel maapinnast;
annaabi.ee 
