10.Kasvamamineku leidmine. 11.Mis on aluseks metsakultuuri ümberarvestamisel noorendikuks? 12.Kuidas leitakse ümberarvestamisel taimede arv,keskmine kõrgus ja noorendiku koosseis? 13.Millistele tingimustele peavad vastama okaspuu ja lehtpuu noorendikud, et neid võiks noorendikuks ümber hinnata? 14.Põllumuldade iseärasused võrreldes metsamuldadega,boniteet. 15.Juurepess, selle levik ja vältimine. 16.Kuuse ja tammekultuuride rajamine põllumaale. 17.Missuguste puuliikidega metsastatakse põlevkivi karjääre? 18.Missuguste puuliikidega metsastatakse liiva-ja kruusakarjääre? 19.Maapinna ettevalmistamine metsastamiseks jääksoos. 20.Jääksoo metsastamisel kasutatavad puuliigid, algtihedus. 1.Mis on algtihedus ja miks on vaja seda järgida? Algtihedus on kultiveerimisel istutatud seemikute,istikute ja heistrite või külvikohtade arv hektaril.Algtihedust on vaja järgida, sest optimaalne algtihedus tagab kultuuri õigeaegse
Kui raiutakse vegetatsiooniperioodil tuleb kände töödelda rotstopiga. Juurepessu vältimiseks jäetakse kuuse algtihedus väiksem, juured ei kasva kokku, lehtpuu varis ei soodusta juurepessu kasvu. 26.Kuuse ja tammekultuuride rajamine põllumaale. Kuusekultuuride rajamisel peaks olema algtihedus väiksem 1330-1670tk/ha, kuna on juurepessuoht. Tammekultuuride rajamisel tammed ennem istutada seaduga3x3m ning hiljam lisada kuused 3x3m tamme paremaks laasumiseks. 27.Missuguste puuliikidega metsastatakse põlevkivikarjääre? Põlevkivikarjääride puistangud jagatakse 1)liivased-istutatakse mänd1x 1,5m, 6700tk/ha või arukask. 2)saviliivased- istutatakse kas mänd, lehis, arukask, sanglepp või viljakamale osale kuusk segus kase või sanglepaga. 3)turbased- istutatakse arukask, sanglepp, mänd 4)kivised- istutatakse mänd ja arukask ning astelpaju. 28.Missugustepuuliikidega metsastatakse liiva- ja kruusakarjääre? Kivisemad alad metsastatakse männiga 1x1,5m, 6700tk/ha
9 37. Kirjelda raba (veereziim, toitumus, pinnareljeef, iseloomulikud taimed jne). Nimeta vähemalt 2 poollooduslikku elupaigatüüpi. Kirjelda lühidalt nende tekke- ja säilimise tingimusi. Looniidud levivad üldiselt Lääne-Eestis ja saartel lubjakivile õhukesele mullakihile. Palju päikest, kuivus, ajutine liigniiskus. Karjatatakse koduloomi, esimesed põllud rajati looniitudele. Liigirikas. Kaovad kuna ei majandata, metsastatakse, ehitatakse täis. Säilitatakse eemaldades väiksemaid kadakaid, karjatades Puisniit on regulaarselt niidetava rohustikuga hõre looduslik puistu. Näeb välja üsnagi mosaiikne, arvatakse, et tänu suurtele rohusööjatele on tekinud taolised niidud. Või siis tänu metsatulekahjudele. Puisniitudelt varuti heina ja võsa ja oksi. Ohud:kultuuristamine, võsastamine 5- 10 aastaga. 38. Miks on oluline säilitada pärandkooslusi?
Teiseks näiteks metsapuude keskkonda parandavast, mulda formeerivast toimest Eestis on endiste põlevkivikarjääride metsastamine. Eesti majanduse jaoks on viimase poolsajandi jooksul põlevkivi kaevandamine Kirde-Eestis olnud väga olulisel kohal. Põlevkivi lahtise kaevandamise puhul tekkivad aga ulatuslikud puistangualad, mis on põllumajanduslikuks kasutamiseks ebasobivad ja reeglina metsastatakse. Kõige rohkem on ammendatud põlevkivikarjääridele rajatud männikuid (86%). Ka kask on mulda parandav puuliik. Kaselehed mineraliseeruvad kiiresti ning sisaldavad rohkesti lämmastikku, kaltsiumi, kaaliumi, fosfori jt. mineraalaineid. Kaasikutes on mineraalainete ringkäik intensiivsem kui okaspuistutes. Kask kasutab vähem mineraalaineid puidu juurdekasvuks ning annab suure osa mullast võetud mineraalaineid mulda tagasi. Okaspuudest peetakse eriti heaks mullaparandajaks lehist
Ehitiste vajadusel (teed, tammid, pumbajaamad) võib hind veelgi olla suurem. Kui eesmärgiks on ainult põllumajanduslik tootmine, kus kuivenduse tulu ehk enamsaagi realiseerimishind koos tootmiskuludega annab väga väikese kasumi, mis viib tasuvusaja ebamajanduslikult pikaks. Majanduslikust seisukohast vabaturu tingimustes on reaalne kasutada kuivendust mittevajavaid mineraalmaid ja investeeringuid vajavad alad (seega ka sooalad) jäävad looduslikku seisu või metsastatakse. Eestis on haritava maa osas viimasel kümnendil toimunud ja tõenäoliselt veel seoses Euroopa ühendusega liitumise järel toimuvad suured muutused. Väheneb tootmistalude arv ja suureneb tootjate pindala. Uue põllumajanduspoliitikaga tootmiskeskse lähenemise asemel võetakse suund üha enam keskkonna säästmisele, toidu kvaliteedi tõusule ja maastiku hooldusele. 90-ndate alguse seisuga maabilansis olevast haritavast maast on kuni veerand kasutamata.
Varem aitas nõmmede levikule kaasa karjatamine, tänapäeval nõmmestuvad ajutiselt kuivad raiesmikud. Erilised keskkonnatingimused: - Tuulised - Kuivad - Suured temperatuurikõikumised ööpäevases lõikes - Vähe taimetoitaineid - Liikuv sõre substraat - Esinevad laiguti Nõmmede ja liivikute levik Laasimer (1965) annab ilma rannikukooslusteta pindalaks 12 500 ha, ilmselt on see tänapäeval tunduvalt väiksem puudub karjatamine, põlengud on allasurutud, raiesmikud metsastatakse, sõjaväepolügone ja piiri(kontrolli)alasid enam endisel määral ei kasutata. Endised tuiskliivadega rannikualad on lõplikult kinnistatud (Hiiumaa, Pärnumaa). Elustik Roomajad ja kahepaiksed Kivisisalik (LK II kat.) on meil levila põhjapiiril olev metsastepija poolkõrbeliik. Levib meil kuivades, liivastes ja künklikes männikutes, nõmmedel. Kivisisaliku munad, mis munetakse 4-7cm sügavusele pinnasesse, vajavad loote arenguks soojust.
Teiseks heaks näiteks metsapuude keskkonda parandavast, mulda formeerivast toimest Eestis on endiste põlevkivikarjääride metsastamine. Eesti majanduse jaoks on viimase poolsajandi jooksul põlevkivi kaevandamine Kirde-Eestis olnud väga olulisel kohal. Põlevkivi lahtise kaevandamise puhul tekivad aga ulatuslikud puistangualad, mis on põllumajanduslikuks kasutamiseks ebasobivad ja reeglina metsastatakse (2005. aastaks oli kokku kaevandatud 12 900 ha, sellest 10 200 ha metsastatud). Kõige rohkem on ammendatud põlevkivikarjääridele rajatud männikuid (86%). Männikute mõju taoliste ekstreemsete kasvukohtade mullatekkeprotsessidele on olnud positiivne: ca 30-35. a. männikutesse oli moodustunud huumushorisont (mullaprofiil
pindala ja hall-lepikuid on 10,1%. See on ka igati mõistetav, sest suur hulk tagastatud metsamaid on endised põllud, mis viimastel aastakümnetel on looduslikul teel uuenenud pioneerpuuliikidega (kase ja halli lepaga). Eesti metsasus tõenäoliselt suureneb lähiaastatel veelgi, sest erinevate autorite hinnangul on viimaste aastate jooksul jäänud sööti 100 000 - 300 000 ha põllumaid, mis tõenäoliselt lähitulevikus metsastuvad (metsastatakse). Vastavalt 1998. a. metsaseadusele jagatakse Eesti metsad 3 kategooriasse: Hoiumetsad Loodusobjektide hoidmiseks määratud mets kuulub hoiumetsade kategooriasse. Siia kuuluvad reservaadid ja erilist kaitset ning pikaajalist säilitamist vajavad metsad. Neid majandatakse looduskaitse ja teadustöö huvides. Hoiumetsade majandamise kitsendused tulenevad kaitstavate loodusobjektide seadusest ja kaitseala eeskirjadest. Kaitsemetsad - keskkonnaseisundi kaitsmiseks määratud mets
Lubjakivi tuleb põlevkivist eraldada, st põlevkivi rikastatakse. See aheraine on aga majanduslikult kasutu ja ladestatakse aherainemägede või -puistangutena. Ajapikku kasvab sinna peale mets, kuid nooremaid puistanguid on ka plaanipäraselt haljastatud sinna põõsaid ja puid istutades. Põlevkivi kaevandamise protsessi lahutamatu osa on tänapäeval ka nende karjääride korrastamine, kus kaevandustööd on lõppenud. Pinnas tasandatakse, nõlvad silutakse ja metsastatakse. Kohtla suletud kaevanduses tegutseb 2001. aastast muuseum Kohtla Kaevanduspark, kus tutvustatakse kaevanduste miljööd ja kaevuritööd. Aidu karjääri rajatakse 3 km pikkust sõudekanalit ja veespordikeskust, Sirgala karjäärist on osa kasutusel kaitseväe laskeväljana. Ehituses kasutatavate maavarade kaevandamine aastatel 2006-2012. Aasta: 2006 Maavara: tsemendisavi Kaevandamine (tuh m§:): 2260 Maavara: ehituskruus Kaevandamine (tuh m§:): 2500 Maavara: ehitusliiv
annaabi.ee 
