METSASEADUS Karl Eensaar Madis Anton Üldiselt Metsaseadusest Väljaandja:Riigikogu Vastu võetud 07.06.2006 Jõustumine 01.01.2007 Redaktsiooni jõustumise kp:15.01.2011 Jaguneb kaheks Riigimetsaseadus ja Erametsaseadus § 32. Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada -Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust -Hinnanguliselt on Eestis metsamaad 2 197 000 ha, mis moodustab 48,6% riigi pindalast
Teiste sõnadega tegevus varguste, tulekahjude, kõikvõimalike haiguste ja muude metsakahjustuste ennetamiseks ning ärahoidmiseks. Metsaparanduse all mõistetakse metsateede ja olemasoleva kraavivõrgu korrashoidu. Illegaalne metsandus. Riigi väitel on moodustab illegaalsete raiete maht 1-2% kogu Eesti raiemahust. Eesti Rohelise Liikumise 2004 avaldatud analüüsis leiti, et koos maksupettuste ja metsaseadusest tuleneva lageraielankide uuendamiskohustuse arvestamisega võib erametsades raiutud puidust olla illegaalne kuni 50%. 2005 aastal avaldas riik satelliitpiltidel põhineva 1999-2002 aastal tehtud raiete inventuuri. Leiti, et 10% raietest oli rikutud metsaseadusest tulenevaid keskkonnanõudeid ning 15% raiete puhul ei olnud keskkonnateenistustele esitatud kohustuslikku raieteatist. Need numbrid tähendavad, et iga päev sõidab Eesti
...................................................................2 Loodus.....................................................................................................................................3 Brasiilia metsainfo......................................................................................................................5 Metsast saadav tulu.....................................................................................................................8 Brasiilia metsaseadusest ja poliitikast.........................................................................................9 Brasiilia metsanduse-õigusaktiga seonduvate muudatuste ja täienduste kronoloogia............9 Vihmametsade majandamisega seotud institutsioonid..............................................................10 Konfliktid..................................................................................................................................12
................................................................ 4 1.1. Ülevaade................................................................................................................. 4 2. Leedu metsaseadus........................................................................................................ 6 2.1. Ülevaade................................................................................................................. 6 2.2. Oluliseimad väljavõtted Leedu metsaseadusest..................................................... 6 2.2.1. Mets ja metsamaa............................................................................................ 6 2.2.2. Metsade jagunemine........................................................................................7 2.2.3. Metsakasutus................................................................................................... 8 2.2.4. Metsade uuendamine, kasvatamine ja raie....................
RAIED KEIRO USIN METSANDUS Käesolev materjal ei ole ammendav ja ei sisalda kõiki metsaseadusest tulenevaid arvulisi näitajaid ja nõudeid. Raiete jagunemine metsaseaduse järgi 1. Hooldusraied a. Valgustusraie b. Harvendusraie c. Sanitaarraie 2. Uuendusraie a. Lageraie b. Turberaie 1) Aegjärkne raie 2) Häilraie 3) Veerraie 3. Valikraie 4. Trassiraie 5. Raadamine Hooldusraied Hooldusraied jagunevad valgustusraieks, harvendusraieks ja sanitaarraieks.
3 Arengukava koostamise vajadus Metsandus on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mille all mõistetakse metsade kasvatamist, kasutamist, kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandusharidust, metsateadust ja kommunikatsiooni. Metsandusega on tihedalt seotud puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Vajadus metsanduse arengukava koostamise järele tuleneb metsaseadusest ja säästva arengu seadusest. Riigikogus 13. novembril 2002 kinnitatud seni kehtiv metsanduse arengukava on koostatud aastateks 20012010. Metsaseaduse kohaselt koostatakse metsanduse arengukava metsanduse suunamiseks iga kümne aasta tagant. Käesolevas metsanduse arengukavas on määratud metsanduse eesmärgid aastateks 20112020 ning kirjeldatud nende saavutamiseks vajalikke meetmeid ja vahendeid, esitatud kava elluviimise meetodid
130 eurot, kuhu kuulub töötasu ja maksud ning sinna lisandub 15% üldkulu ja 20% käibemaksu, eelarve sisaldab 15 päeva. Kaitse tegevuskava uuendamine: tegevuse päeva maksumus150 eurot (20 päeva), millesse kuulub töötasu, sõidukulud ja maksud, summale lisandub 15% üldkulu ja 20% käibemaksu 4. Suur-konnakotka kaitse lahenduste elluviimine 4.1Suur-konnakotka kaitset puudutavad seadused Selles peatükis on väljatoodud teatud seadused Looduskaitseseadusest ja Metsaseadusest, mis asub riigiteatajas, mis puudutab suur-konnakotka kaitset. Looduskaitseseadus § 50 lõike 2 kohaselt: kui käesolevas paragrahvis nimetatud liigi püsielupaik, välja arvatud asustamata tehispesas, ei ole kindlaks määratud § 10 lõike 2 kohaselt, on selleks: suur- konnakotka ja must-toonekure pesapuu ja seda ümbritsev ala 250 meetri raadiuses. §50 lõike 4 kohaselt: kui käesolevas paragrahvis nimetatud liigi püsielupaiga kaitsekord ei
2) Riigimetsa Majandamise Keskuse tegevuse eesmärkide püstitamine ning tulemuste hindamine, 3) varimetsanduse leviku ning metsaõigusnormide rikkumise tõkestamine, 4) rangelt kaitstavate metsade osakaalu ning paiknemise määratlemine, 5) järjepidevuse tagava raiete mahu leidmine, 6) erametsaomanike tugisüsteemi väljaarendamine. Eesti Metsanduse Arengukava aastani 2010 kiitis Riigikogu heaks 2002. aasta novembris. Eesti metsanduse arengukava tuleneb säästva arengu seadusest ja metsaseadusest. Arengukava eesmärk on maksimeerida jätkusuutlikult metsasektori panust rahvamajandusse ja ühiskonna heaolusse. Arengukavas väljendatakse tasakaalustatult nii metsade majandamise, metsatööstuse kui ka keskkonnakaitse huve. Järgmise perioodi arengukava hakati koostama 2009. aasta alguses, vajadus selleks tuleneb metsaseadusest ja säästva arengu seadusest. Metsanduse arengukava aastateks 2011-2020 baseerub
saasteainete keskkonda viimiseks või ühele isikule jäätmekäitluseks (näiteks geoloogilise uuringu luba, kaevandamisluba, vee-erikasutusluba, välisõhu saasteluba, kiirgustegevusluba, metsateatis jne). Neid lube antakse välja juhindudes vastavat valdkonda reguleerivatest õigusaktidest – kaevandusloa puhul maapõueseadusest, vee-erikasutusloa puhul veeseadusest, kiirgustegevusloa puhul kiirgusseadusest, metsateatise puhul metsaseadusest jne. Keskkonnakompleksluba on luba, mida antakse üheaegseks saasteainete välisõhku, veekogusse, pinnasesse või põhjaveekihti viimiseks ning jäätmete käitlemiseks. Selle loa välja andmise põhimõtted on sätestatud saastuse komplekse vältimise ja kontrollimise seaduses ja seaduse alusel kehtestatud määrustes. Eesti keskkonnakomplekslubade alane regulatsioon on üle võetud Euroopa Nõukogu direktiivist 96/61/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta.
Metsaomand jaguneb pindalajärgi: 40% riigimetsa,45% erametsa ja 15% määratlemata staatusega metsi (RMK) Erametsade ja riigimetsade liigiline struktuur: Riigimetsades männikuid (45%), hall-lepikuid (0,8%); erametsades kaasikuid (36%), hall-lepikuid (11%). Tingitud sellest, et suur hulk tagastatud metsamaid on endised põllud, mis viimastel aastakümnetel on looduslikul teel uuenenud pioneerpuuliikudega (peamiselt kase ja halli lepaga). 2009 a. Kaotati ära metsaseadusest metsakategooriate mõiste. Vääriselupaik – kuni 7 hektari suuruse pindalaga kaitset vajav ala väljaspool kaitstavat loodusobjekti, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. (väikeste veekogude ja allikate lähiümbrus, põlendikud ja soosaared, liigirikkadmetsalagendikud, metsaservad, astangud jne). Vääriselupaiga klassifikaatori ja valiku juhendi kehtestab keskkonnaminister määrusega
Tehniliste kriteeriumide kasutamine on võrreldes majanduslikega oluliselt lihtsam, kuna majandusliku õnnestumise mõõtmine on oluliselt keerukam; majanduslikud kriteeriumid eeldavad rohkem informatsiooni; majanduslik tulemus ei ole nii nähtav ja selge kui tehniline tulemus (näiteks puukeste kõrguskasv); tulevasi majanduslikke väärtusi on raske ennustada. 46 Näitena väljavõte Metsaseadusest: Uuenenuks loetakse raiesmik või hukkunud metsa osa, kui seal kasvab enam kui 1200 ülepinnaliselt paiknevat vähemalt 0,8 m kõrgust peapuuliigi taime hektari kohta. Metsakasvatuslike investeeringute ökonoomiliste kriteeriumidena esitatakse sagedamini: puhasnüüdisväärtust; sisemist tasuvusläve; puhastulu kr/ha*a-1; kapitali marginaaltootlikkus (rentaablus) Harvemini ka kapitali kiiret käivet, paraku jääb see näitaja Eesti tingimustes madalaks.
annaabi.ee 
