METSANDUSE VENEMAA, INDIA, USA, KANADA 1. Võrdle metsaressursse 4 riigis.Milline neist riikidest on metsarikkaim?Metsavaeseim? Kõige metsarikkam on Venemaa, sest seal on 808,790(1000 ha) metsas Teisel kohal on Canada Kolmandal kohal on USA Kõige metsavaisem on India Milliste näitajate põhjal otsustasite? Otsustasin nii põhjusel metsade arvukus riikides. 1. Mis tüüpi metsad neis riikides kasvavad? Canadas on 180 puu erim Lehtmetsad, okasmetsad, laialehine metsad, segametsad Indias on troopiliste vihmametsad, okasmetsad, mussoon metsad, heitlehised segametsad, igihaljas segametsad Venemaas on 181 puu erim
Talvel Rootsi lõuna osas külmakraade 0°-8°, põhja osas külmakraade 16°-24°. Aasta sademete hulk 250-1000 mm. Rootsi on põhjamaade üks rikkamaid maid loodusressurside poolest. Päikese kiirgust on rohkem kui Eestis ja Soomes. Kliima poolest on ta ka paremas olukorras, sest kogu Lõuna- Rootsi on niiske ja pehme talve ning sooja suvega. Lõuna-Rootsis on viljakad mullad. Riigi lõunaosa on peamiselt põllumajandusmaa, mis on põhja poole liikudes järjest metsarikkam. Vett on palju, kuid mitmed järved on saastatud. Võrreldes teiste Põhjamaadega on maavarasid Rootsis väga palju. Neist tähtsaim on rauamaak. Leidub veel vaske, tsinki, kulda, hõbedat, uraani, sütt ja naftat. Energia varud on suured, sest Rootsis on energiarikkad ja kiire voolulised jõed. 60% elektrist saadakse hüdroenergiast. Kalavarud on Rootsis väga suured. Rootsi on enamus kõrge reljeefiga, sest põhja- lääne ja keskosa jäävad Skandinaavia mäestiku
· Tootmine- USA, Kanada ja Brasiilia · Eksport- Venemaa, USA ja Uus-Meremaa Paberi tootmine, eksport ja import · Tootmine- Hiina, USA ja Jaapan · Eksport- Saksamaa, USA ja Soome · Import- USA, Saksamaa ja Suurbritannia Paberi tarbimine ja suurimad paberitootjad · Paberi tarbimine inimese kohta 2008. aastal (maailmas keskmiselt 58 kg/in) · Suurimad tarbijad- Põhja-Ameerika, Euroopa, Okeaania Soome - arenenud metsamajanduse- ja tööstusega riik · Euroopa kõige metsarikkam riik. · Metsasus 73% · Peamiselt okasmetsad (kuusk, mänd) · Väga hästi arenenud metsaklaster
Üldiseloomustus Rootsi Kuningriik paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi on Põhjamaade hulgas suurima elanike arvuga riik. Riigi lõunaosa on peamiselt põllumajandusmaa, mis on põhja poole liikudes järjest metsarikkam. Riigis elab vähemalt 17 000 põliselanikust saami. Nende põhisissetulek on seotud põhjapõtradega. Rootsi on koduks ka väikesele osale etnilistele soomlastele. · ELiga ühinemise aasta: 1995 · Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia · Pealinn: Stockholm · Üldpindala: 449 964 km² · Rahvaarv: 9,2 miljonit · Keel: rootsi · Haldusjaotus: 24 provintsi · Rahaühik: euro · Linnastumine: 84% · Sündimus: 12
mets. Eesti metsasus 51%. · Metsa (keskmine aastane) juurdekasv (kuupmeetrit aastas hektari kohta). Eri puuliikide aastane juurdekasv on üsna erinev. Eestis on metsa keskmine juurdekasv kokku 11,7 miljonit tihumeetrit. · Metsa liigiline koosseis - näitab, mis puuliigid metsas valdavalt kasvavad. Metsa aastane raie ei tohi ületada aastast juurde kasvu!!! Soome - arenenud metsamajanduse- ja tööstusega riik · Euroopa kõige metsarikkam riik. · Metsade pindala 22 157 ha · Metsasus 73% · Peamiselt okasmetsad (kuusk, mänd) · Väga hästi arenenud metsaklaster
Hall-lepikud 26% Männikud 32% Kaasikud 22% Kaasikud 31% Kuusikud 19% Kuusikud 17% Hall-lepikud 9% Haavikud 17% Haavikud 5% Männikud 14% Sanglepikud 3% Sanglepikud 3% Kokku okaspuuenamusega metsad 51% Kokku okaspuuenamusega metsad 31% Metsade paiknemine Eestis Suuremad metsamassiivid asuvad Kirde- Eestis ja Edela-Eestis. Kõige metsarikkam piirkond on Hiiumaa (64%) Suhteliselt vähe on metsi: Tartumaal (37%) Läänemaal (40%) Metsade tüübirühmad % Eesti metsadest Loometsad 3,3 Nõmmemetsad 0,6 Palumetsad 23,6 Laanemetsad 18,1 Salumetsad 11,1 Soovikumetsad 19,6 Rabastuvad metsad 0,9 Rohusoometsad 3,0 Kõdusoometsad 13,8 Samblasoometsad 5,4 Metsataimkond Vertikaalstruktuur Geobotaanikas Metsanduses
Lõuna-Ameerika 43 Okeaania 151 Finnish Forest Industries Federation http://www.forestindustries.fi/statistics/tilastokuviot/Basics/Forms/AllItems.aspx Soome - arenenud metsamajanduse- ja tööstusega riik · Euroopa kõige metsarikkam riik. · Metsade pindala 22 157 ha · Metsasus 73% · Peamiselt okasmetsad (kuusk, mänd) · Väga hästi arenenud metsaklaster http://ypef.eu/finland http://finland.fi/Public/default.aspx?contentid=160041&nodeid=41799&culture=en-US Soome metsatööstususe näitajad Toode Toodang Ekspordi Ettevõtteid %
Valitsusjuht: peaminister Fredrik Reinfeldt Pealinn: Stockholm (843 139 elanikku) Rahaühik: Rootsi kroon, SEK (rootsi k.) Rootsi suuremad saared on Ojamaa (Gotland) ja Öland. Rootsis on 221 831 saart (meres ja sisevetes). Nende pindala on kokku 10 574 km2, mis moodustab 2,6% Rootsi maismaast. Rootsi tähtsamad loodusvarad on tsingi-, raua-, vase-, plii-, hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia Riigi lõunaosa on peamiselt põllumajandusmaa, mis on põhja poole liikudes järjest metsarikkam. Rahvastikutihedus on Lõuna-Rootsis suurem tänu Mälareni järve orus ja Öresundi piirkonnas elavatele arvukatele inimestele. 1.1 Haldusjaotus Rootsi on jagatud 21 lääniks, mis jagunevad omakorda kokku 290 kohaliku omavalitsuse üksuseks (vallaks). Ühes läänis võib olla mitu valda, kuid nende vahel puudub hierarhiline seos, mõlemad tegelevad oma ülesannetega, välja arvatud Gotland, kus vald täidab ühtlasi ka lääni ülesandeid.
4. Mets vähendab maapinda mööda ära voolava vee hulka kevadel , vähendades üleujutuste ohtu. 5. Mets toodab hapnikku- 100km läbimiseks kulutab auto 5-6kg kütust ,neelates samal ajal 23kg hapnikku- umbes sama palju hapnikku toodab ööpäevas 1ha metsa. 6. 1ha metsa neelab tunni ajaga 2kg süsihappegaasi- sama palju kui eritab hingamise käigus 200 inimest 7. Metsaõhus on baktereid 300 korda vähem kui linnas Eesti metsad: · Kõige metsarikkam maakond on Hiiumaa (69%), metsavaeseim Tartumaa (39,2%) · Eesti metsade aastane juurdekasv 24,4 miljonit m3 aastas. Iga päev kasvab juurde 67 000m3 puitu · Eesti kõrgeim puu on Tartumaal Järvseljal kasvav kuusk ,mille kõrgus on 43,8m. Järvseljal kasvab ka Eesti kõrgeim mänd 42,7m ja Eesti kõrgeim lehtpuu- haab 40m. · Tamme-Lauri tamm- kõrgus 16m, ümbermõõt rinna kõrguselt (1,3m) 825cm. Vanus 680 aastat. Poollooduslik kooslus:
Rootsit Läänemeri. Riigi pindala: 449 964 km2 Rahvaarv: 9 428 100 (2011) Pealinn: Stockholm Ametlik keel: rootsi keel (de facto) Rahaühik: Rootsi kroon (SEK) Riigikord: parlamentaarne Monarhia Haldusstruktuur: 21 lääni, 289 KOV-i Rahvastiku tihedus: 20,8 in/km2 Riigipea: kuningas Carl XVI Gustav Valitsuse juht: Fredrik Reinfeldt Religioon: luterlus (77%) Liitumine EL-ga: 1995 Riigi lõunaosa on peamiselt põllumajandusmaa, mis on põhja poole liikudes järjest metsarikkam. Rahvastikutihedus on Lõuna-Rootsis suurem tänu Mälareni järve orus ja Öresundi piirkonnas elavatele arvukatele inimestele. Ühekojalise parlamendi (Riksdag) algusajaks peetakse aastat 1971. Selle 349 liiget valitakse proportsionaalse esindatuse põhimõttel neljaks aastaks. Riigis elab vähemalt 17 000 põliselanikust saami. Nende põhisissetulek on seotud põhjapõtradega. Rootsi on koduks ka väikesele osale etnilistele soomlastele.
vahel. Soo on veerohke ala, kus suur osa taimejäänustest jääb lagunemata ja ladestub turbana. 2. Milline on metsa mõju meie elukeskkonnale? Mets reguleerib ja mõjutab: · õhkkonna gaasilist koostist · sademete jaotust ja hulka · pinnavee äravoolu · aurumist · maa-ala veereziimi · kliimat 3. Levinumad metsapuud ja metsarikkamad alad Eestis. Põhilised metsapuud on mänd, kuusk ja kask. Suuremad metsamassiivid asuvad Kirde-Eestis ja Edela-Eestis. Kõige metsarikkam piirkond on Hiiumaa (64%) 4. Loo-, nõmme-, palu-, laane- ja salumetsad. Nende kasvukoht, levik ja iseloomulikud taimeliigid (puud, põõsad, puhmad ja rohttaimed). Metsaloomastik. kasvukoht isel. taimeliigid õhukestel lubjarikastel muldadel, pael; mänd või kuusk, leesikas, kassikäpp, Loomets niiskusaste kõikuv, vahel liigniiske, vahel nõmm-liivatee, lubikas, angerpist, longus
annaabi.ee 
