Kivikangrud -viitavad sellele, et aastasadu tagasi võis siin olla põllumaa Salumetsades elab Eesti suurim mais- maatigu viinamäetigu. Madalamal, astangu ja -lamilt algavate allikate Foto 5 . Viinamäetigu mõju alal on aga ülekaalus allikasood ja soometsad. "Tondirada" astang Rada, mis üleval pole ühendatud metsateega ja all, astangu jalamil, lõpeb kuhugi jõudmata Kujunenud erosiooni tulemusena Alguse saanud ammusest metsaraiest või metsloomase rajast Nõrgalt kamardunud järsk nõlv Umbes 170 aasta vanuste mändide tüvedelt leiame kunagise vaigutamise jälgi Kasutatud kirjandus Eestigiid Viidumäe looduskaitseala Lümanda vald Geopeitus Saaremaa Tänan tähelepanu eest!
Koosluses toimub pidev mis on saanud areneda kanarbik,leesikas& tihe aine ringkäik: orgaanilise peaaegu ilma inimese samblikurinne. aine e. Elusaine vahelesegamata. Palumännikud kasvavad loomine(tootmine), Selliseid põlismetsi, kus ei kuival,kuid mõnevõrra tarbimine ja lagundamine.. ole üldse jälgi inimeste toitainerikkamal pinnasel Taimed on tootjad. Nad metsaraiest ega muust kui nõmmemännikud. toodavad päikeseenergia abil olulisest mõjust nim. Kõrgete sirgetüveliste veest ja süsihappegaasist Ürgmetsadeks. Neist üks mändide all on põõsaid vähe, elusainet. Lisaks toodavad tuntumaid on Järvselja iseloomulikud taimed on taimed ka hapniku, mis on ürgmets. kanarbik,leesikas, tihe samuti teistele organismidele Metsarinded on puurinne samblarinne. Laanemetsad
19)Euroopas on levinud segametsad ja laialehelised metsad(pöök, tamm, valgepöök, pärn, vaher) ja ka okasmetsad. Raiemetsana on tähtsad kuusikud, männikud ja kaasikud. 20)Arenenud maades pööratakse suurt tähelepanu metsaistutamisele, aga nüüd on seda tegema hakatud ka arengumaades. Arenenud maades toimub suuremal määral okaspuude raie, aga arengumaades raiutakse peamiselt lehtmetsi. Arenenud maades moodustab ümarpuit 80% metsaraiest, aga arengumaades moodustab see 20%. Arenenud maades kasutatakse puitu mööbli tegemisel, paberitööstuses, ehituses; aga arengumaades läheb enamus puitu kütteks.
ja sealhulgas ka pikapeale iseenda. Inimene ja mets on ju omavahel tihedalt seotud. Just suurte metsavarguste pärast võib olla rikutud tulevikus looduse tasakaal. Metsaraiega kaasneb metsloomadel elupaiga kaotus. Elupaiga kaotanud elusolend aga ei pruugi kohaneda uue kohaga, ta ei pruugi seda üldse leida või võtab see tal väga kaua aega. Nii võib ta ära surra. Mõned liigid võivad lausa välja surra. Metsaraiest viivad probleemid ühest teiseni. Metsaraiega kaasnevad uued metsa läbivad teed, mis avavad juurdepääsu seni ligipääsmatutele paikadele, mis omakorda soodustab põllumaade kasutuselevõttu metsade arvelt. Suur põldude rajamine rikub aga ökosüsteemi. Põllumaade rajamisega kaasnevad aga asulate ja teede rajamine. Seegi rikub loodust. Nagu öeldud, on mets peamisi hapniku tootmise allikaid, aga kui suureneb metsade raiumine, siis suureneb ju ka kasvuhooneefekt
Looduslikud ressursid 6 Piiumetsas saab looduslikeks ressurssideks pidada rabas peituvaid turbavarasid ning ümberkaudset metskonda. Nagu eelpool mainitud, on antud ressursse ka varasemalt kasutatud. Seoses kaitse alla võtmisega on turba kaevandamine lõpetatud, kuid endiselt jätkub metsaraie seda küll pigem hooldus- ja sanitaarraiete näol ning eesmärgiga tagada metskonna hea seisukord. Otsesest metsaraiest või kõrvalkasutusest inimese majanduslike huvide eesmärgil rääkida ei saa. Looduslike ressursside alla kuuluvad loomulikult ka kõiksugused marjad, mis Piiumetsa maastikukaitsealal esinevad. Leida võib seal jõhvikat, pihlakat, murakat, aga ka musta sõstart ning vaarikat (Reier ja Kukk, 2000). Seire Piiumetsa maastikukaitsealal asub kuus seirejaama, kus seiratakse nitraaditundliku põhjavett. Kuna Piiumetsa on Natura 2000 ala, seiratakse seal ka Natura 2000 liikide liigirikkust
illegaalsete raiese, mis toimuvad üht või teist seadust eirates. Ka suurte metsamassiivide poolest kuulsas Lõuna-Ameerikas on troopiliste vihmametsade hävimine olnud ulatuslik: aastatel 1960-1990 on raiutud 18% metsadest. Hetkel on metsaraie Lõuna-Ameerikas isegi suurenemas, eriti maailma kopsudeks peetavas Amazonase jõgikonnas. Just Brasiilia arvele kanti vahemikus 2000-2005 hinnanguliselt koguni 42% kogu maailma metsaraiest. Sarnaselt troopikavööndiga on põlismetsade raie probleemiks ka parasvöötmes (eriti Venemaal ja Kanadas). Troopiliste metsade raie põhjustab probleeme mitmel tasandil. Troopilised metsad on elupaigaks paljudele kohalikele hõimudele, kes vajavad metsa elupaigana, toidu ja 7 ravimite hankimise, küttepuu saamise ja rituaalsete toimingute paigana. Kohalike
litsentsisüsteemi majanduslikule, sotsiaalsele ja keskkonnamõjule. Üldiselt oleks süsteemi mõju kõige tugevam Aafrikas, kus seaduslike tarnete hulk on EL nõudlusega võrreldes piiratud. Aasias ja Ladina- Ameerikas on EL turul väiksem tähtsus. Partnerriigid saavad olulist lisatulu. Eeldatav kasu keskkonnale hõlmab metsaressursside ja kaitsealade koormuse vähenemist. Ettepaneku sotsiaalne mõju on keerukam: kaovad ebaseaduslikust metsaraiest sõltuvad kohalikud töökohad, kuid seda tasakaalustab seadusliku ettevõtlusega üldjuhul kaasnev tavade paranemine. On selge oht, et samal ajal, kui seaduslik toodang eksporditakse ELi, hakatakse ebaseaduslikult kauplema muudel turgudel. Selle üheks põhjuseks võib olla rahapesu, mis on puidukaubanduses mõningate allikate kohaselt kasutuses. Piirates või kaotades ära ühes majandusharus selle kasutusvõimaluse, on paratamatu, et mõnesse teise majandus- või
kütuste kasutamist soodustavad maksud. Pikaajalise teadus- ja arendustegevuse tulemu- sel on nüüdseks puitkütuse tootmise tehnoloogiad hästi välja arendatud ja neist mitmed sobivad kasutamiseks ka Eestis. Kogupuu tehnoloogia Harvendusraiel kasutatava tehnoloogia eesmärgiks on ühe tehnoloogilise võttega tuua metsast välja nii saepalk, paberipuu kui ka küt- tepuu. Erinevalt traditsioonilistest metsaraiest jäetakse selliste tehnoloogiate korral langetatud puud laasimata ja nende lõplik töötlemine toimub vahelaos. Arvestades peenpalgi ja paberipuu madalate hindadega viimastel aastatel, võib olla otstar- bekas töötlemisel eraldada vaid kaks sortimenti
tegelesid üksnes küttimise-korilusega, või juba teadlikult istutasid mõningaid liike. Hiinas õitsesid põllunduslikud kultuurid hiljemalt 8000 eKr. Esimestel põlluharijatel oli seal valida paljude potentsiaalsete kodustatavate taimede vahel. Peamiseks teraviljaks Aasias oli riis. Selle täpne kodustamise aeg pole teada. 5000 eKr kasvatati seda Tais. Arvatavasti u samal ajal ka Hiinas. Laiemalt levis riisi kasvatamine Hiinas 3000 eKr Longshanoid kultuuriga. Uus Guineas jälgi metsaraiest ja drenaazist (7000 eKr). Taro ja jamsi kasvatamine algas u 4000 eKr. 1965. a. kaevas Chester Gorman Spirit Cave Tais. Koobas asub väikese jõe ääres. Leiti mitmete taimeliikide jäänuseid (uba, hernes, pipar, hiina vesikastan, beetliseemneid, pudelkõrvitsa ja kurgi tükid). C14 dateering: 90006000 eKr. Mõnesid neist taimedest ei olnud võimalik eristada nende metsikutest liigikaaslastest, ent mõned (kõrvits, beetliseemned ja vesikastan) olid juba kodustatud
annaabi.ee 
