Kuid teisest küljest on kogu sellest süngusest kirjutatud mitte just nii masendavates toonides vaid pigem vastupidi. Kui süngelt saab ikka võtta kitsesuurusi kirpe; karusid, kellega naised oma mehi petavad; sabadega karvaseid inimahve ning teisigi vahvaid tegelasi, kes kõik raamatus figureerivad. Pealkiri ei peta romaani peategelane on tõepoolest mees, kes teadis ussisõnu. Leemet toob lugeja ette kurva loo oma perekonnast, väljasurevast metsarahvast, viimastest inimestest, kes mõistavad vanarahva iidset tarkust ussikeelt, mis lahutamatult metsaelu juurde käib. Ärgu keegi arvaku, et selle keele ainus kasutusvaldkond on ussidega vestlemine, kuigi ka see on oluline, sest ussid eriti rästikud on ju ühed targad olendid ja nendega juba maksab vestelda. Ei, see keel annab võimaluse valitseda kõigi metsloomade üle, nõnda et jahti pidada pole
Erimeelsel rahval ei saa kunagi olla stabiilsust, jõukust ja rahu. Ühtset eesmärki oma rahvusega on aga raske saavutada, kui maailmas eksisteerib nii palju lahkarvamusi. Kohati need küll rikastavad ja võivad olla kasulikud, kuid siiski tuleks leida kuldne kesktee, mis liidaks rahva ühtseks tervikuks. Alati on selliseid inimesi, nagu raamatus külarahvas, kes on valmis kõik vana unustama ja innukalt millegi uue poole pürgima. Samas on metsarahvast, kes tahavad vanadele tavadele kindlaks jääda ja uut mitte omaks võtta. Duellis kahe poole vahel, kus mõlemal on ühine eesmärk - rahvuslik ühtekuuluvus, ei ole oluline, kes väljub võitjana. Tähtis on, kui palju on igaüks valmis muutma iseennast, et säilitada rahva ühtne terviklikkus. Rahvuslik ühtekuuluvus on eriti oluline selleks, et kultuur koos tavade ja kommetega jääks püsima. Igaüks vastutab selle eest, et uus põlvkond oskaks hinnata eelkäijate raske tööna
Kivirähk ka maailmade sõjast. Esimeses maailmas elavad vanad ürgkultuure hoidvad eestlased, kelle jaoks pole midagi tähtsamat, kui hoida ja austada oma esivanemate kombeid ja riitusi. Oma kultuuri hoidmise nimel sõditakse Põhja Konna abil raudmeestega hoides nii ära alistumist võõramaalastele. Ussisõnad on metsarahva suurim uhkus. Sisistades saadavad nad korda kõik oma eelkäijate talitused: ohverdamised, põdratapp ja hundikasvatus. Teise maailma moodustab külarahvas, kes on metsarahvast välja arenenud, võtab kõiges vaimustunult eeskuju välismaisest raudrahvast ning räägib Jeesusest ja paavstist kaugel Roomas. Ussisõnad kiirelt unustanud, saavad nemad liha süüa ainult pidupäevadel, igapäevasel laual on neil leib ja puder, mis korralikul metsainimesel südame pahaks ajab. Nemad kummardavad kõike, mida raudmehed ees teevad või teha käsivad, isegi nende kõige kummalisemad kombed kiidetakse ühel meelel heaks. Kolmandas
eestlased olid need, kes elasid metsas ja oskasid rääkida ussisõnu. Need, kes külla kolisid, need tahtsid sarnaneda näiteks sakslastega, olla peened ja moodsad. Eestlased hakkasid järjest rohkem külla kolima, ei viitsinud õppida ussisõnu ja külas oli üleüldse lihtsam elada. Inimesed leidsid, et milleks vaeva näha raskete ussisõnade õppimisega, kui võib adra taga käia ja musklit punnitada. 3) "Mees, kes teadis ussisõnu" jutustab inimkonna saatusest. Vanast ja vägevast metsarahvast on saanud abitud külaelanikud. Ajapikku on muistsete aegade teadmised ja oskused unustusse vajunud, asemele on tulnud uued ahvatlevad riistapuud, traditsioonid. Metsarahvas hakkas järjest hääbuma. Ussisõnu mõistsid ka vähesed, lõpuks oskas ainult Leemet ussidega suhelda. Rästikute ütlus pidas paika: "Terve see maailm, mida me tundsime, on nüüdseks surunud ja eks me ise sureme ka varsti, siis ongi kõik." 4) Kivirähk ei näe ristiusu ja maausu vahel mingit vahet
välja kõik muud vigurid, kuidas maad harida ja endal elu sees hoida. 6. ,,Kui inimestel poleks jumalat, mõtleksid nad ta ise välja" Voltaire Onu Vootele kehitas vaid õlgu. ,,Üks usub haldjaid ja käib hiies, teine usub Jeesust ja käib kirikus." Inimestel on vaja midagi, millesse uskuda, ikka ja alati. 7. Ühtsuses peitub jõud Ainult siis, kui kümme tuhat meest koos lausuvad ussisõnu, siis ärkab Põhja Konn oma iidsest unest ja tõttab appi metsarahvast päästma. Kokkuhoides suudab ka eesti kõike, mida ta tahab. Ühest inimesest ei muutu veel midagi. Näide: Laulev revolutsioon mass lõi. 8. Vanu kombeid tuleb küll austada, aga neid ei ole mõtet teistele peale suruda. Raamatus on kaks erineva maailmavaatega tegelast, kes mõlemad austavad vanu kombeid. Pierre ja Rääk on üheks - nad on inimahvid, kes püüdlevad oma arengus tagasi esivanemate tasemele
olema saab. Romaan ,,Mees, kes teadis ussisõnu" ilmus 2007.aastal. Romaan on tekitanud palju vastakaid arvamusi, paljud peavad kirjutist tippteoseks, teised on üllatunud kohates sellist pessimismi Kivirähki poolt. 4 3.Teose temaatika Romaanis ,,Mees, kes teadis ussisõnu" mõtiskleb Leemet, kes viimase mehena mõistab ussisõnu, oma elu üle. Vanast ja vägevast metsarahvast on saanud abitud külaelanikud; ajapikku on muistsete aegade teadmised ja oskused unustusse vajunud, asemele on tulnud uued ahvatlevad asjad. Ussisõnade oskamine ei tähenda teoses ainult metsarahva looduse mõistmist, vaid ka võimu ja valitsemist selle asukate üle. Need tarkused võtab Leemet lapsepõlves üle oma onu Vootelelt. Kogu Leemeti elu käib aga heitlus maailma mõistliku tajumise üle ühel pool end
Nii tegid ristirüütlid moslemitele ja nii tegid natsid juutidele ja nii tegi Leemet ja ta vanaisa karudele (tapsid narri, kes neid armastusega oli toitnud). Niisiis vaadeldes Leemetit selles võtmes võime tunnistada, et see, et me näeme Leemetit argitargana võib olla põhjendatud vaid meie enda eksitusest tema olukorda mõista ning kõiki selle tagamaid taibata. Ehk siis võiks kujuteldavalt paigutada selle MKTU konteksti, kus üldiselt peetakse metsarahvast opakaks ning tal on vaja näidata, et asjalood on palju mitmekesisemad, kui nad esmapilgul tunduvad. Pähetuleva paralleelina võiks siin rääkida raamatust ,,Hõljuva maailma kunstnik" kuidas jaapani natsireziimi toetanud ja ideoloogiliselt arendanud tegelane kirjeldab oma olukorda nii nagu tema sellest aru sai ja kuidas mõistis. Seoses asjaoluga, et ümbritsev põlvkond peab neid kõiki kurjategijateks.
18 EESTI LOODUSKAITSE Kaitstavad looduse üksikobjektid 19 Puud Me põlvneme metsarahvast. Seetõttu on puud olnud meie kultuuris ja hinges alati olulised. Ka kaitsealuste üksikobjektide seas on kõige rohkem just puid 726. Kaitstakse valdavalt üksikpuid, aga erilist
mujalt tulnud raud- ja usumeeste õpetatud tavad igas eluvaldkonnas. Selle tulemusel on aga muistne metsarahvas välja suremas ja koos nendega ka ussisõnad. Samas peavad külaelanikud metsa jäänuid segasteks ning ei mõista, miks nad tahavad säilitada taolist eluviisi. Külaelanike arvamust mõjutasid uued traditsioonid ja uskumused, milleks oli vilja kasvatamine, leiva ning kördi söömine, kirikus käimine, munkade ja raudmeeste austamine. Külarahvas, kes on küll metsarahvast välja arenenud, aga võtab kõiges vaimustunult eeskuju välismaisest raudrahvast, räägib Jeesusest ja paavstist kaugel Roomas. Ussisõnad kiirelt unustanud, saavad nemad liha süüa ainult pidupäevadel, igapäevasel laual on neil leib ja puder, mis korralikul metsainimesel südame pahaks ajab. Nemad kummardavad kõike, mida raudmehed ees teevad või teha käsivad, ja isegi nende kõige kummalisemad kombed kiidetakse ühel meelel heaks
Selle tulemusel on aga muistne metsarahvas välja suremas ja koos nendega ka ussisõnad. Samas peavad külaelanikud metsa jäänuid segasteks ning ei mõista, miks nad tahavad säilitada taolist eluviisi. Külaelanike arvamust mõjutasid uued traditsioonid ja uskumused, milleks oli vilja kasvatamine, leiva ning kördi söömine, kirikus käimine, munkade ja raudmeeste austamine. Külarahvas, kes on küll metsarahvast välja arenenud, aga võtab kõiges vaimustunult eeskuju välismaisest raudrahvast, räägib Jeesusest ja paavstist kaugel Roomas. Ussisõnad kiirelt unustanud, saavad nemad liha süüa ainult pidupäevadel, igapäevasel laual on neil leib ja puder, mis korralikul metsainimesel südame pahaks ajab. Nemad kummardavad kõike, mida raudmehed ees teevad või teha käsivad, ja isegi nende kõige kummalisemad kombed kiidetakse ühel meelel heaks
annaabi.ee 
