ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/parnumaa-metskond] (24.10.2011) METSARESSURSS Pärnumaa metskonnas on ülekaalus palumetsad (39%), teine levinum tüübirühm on soovikumetsad (25%). Puuliikidest on levinuim kask, teisel kohal on mänd. Riigimetsa Majandamise Keskus[http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/parnumaa- metskond] (24.10.2011) RAIED Pärnumaa metskonna uuendusraiete nimekirjas on toodud kaitsemajanduspiirangutega ja majanduspiiranguteta metsas raieks kavandatud metsaosade loetelu, mille hulgast on võimalik teha raiekohtade valik. Raienimekirjas on raiekoha kohta esitatud detailsed andmed, nagu eraldise pindala, peapuuliik, vanus, boniteet, kasvukohatüüp, puistu täius ja koosseis, raiutav tagavara. Pärnumaa metskonna 2011. aasta uuendusraiete nimekiri on toodud Tabelis 1. Riigimetsa Majandamise Keskus[http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/parnumaa- metskond] (24.10.2011) METSAUUENDUS Pärnumaa metskonnas uuendati 2011
säilimine. Eelkõige tuleb tähelepanu pöörata meil ja naabermaades haruldastele lendlaseliikidele. Tähtsad ülesanded ja tegevused: • nahkhiirte alaliste esinemiskohtade registreerimine ja püsielupaikade moodustamine • soodsate tingimuste tagamine püsielupaikades, nagu talvitus- ja sigimispaigad (kolooniad), • nahkhiirte püsielupaikades häirimise vähendamine; • vanade üksikpuude, parkide, metsaosade ja puisniitude ning -karjamaade soodsa seisundi tagamine; • nahkhiirtega seotud keskkonnateadlikkuse tõstmine; • nahkhiirte arvestamine majandustegevuse kavandamisel; • nahkhiirte asurkondade seisundi ajakohastatud teabe kogumine kaitsetegevuse korraldamiseks; • nahkhiirte kaitseks vajalike õigusaktide toimimise tagamine ja kaitsekorralduslike meetmete kavandamine vastavates kavades.
Vajalik on puittaimede tundmine ja soovitav eelnev töökogemus. Vajadusel tuleb puude, põõsaste ja teiste taimede määramise kahtluste korral kaasata töösse teisi eriala spetsialiste./1:§1(6)/ Puittaimede inventeerimine detailplaneeringute aladel hõlmab kogu koostatava detailplaneeringu ala, vajadusel ka külgnevaid alasid, mis on seotud tehnovõrkude või juurdepääsuteede lahendusega. Eesmärgiks on selgitada välja puude, puude rühmade, puistute, metsade ja/või metsaosade säilitamise ja kaitse alla võtmise vajadus ning lähtuvalt sellest hoonestusala ja tehnilise infrastruktuuri paiknemise võimalused./1:§3/ Puittaimede inventeerimise eesmärgiks ehituskrundil on määratleda, olenevalt kõrghaljastuse väärtusest, täpselt hoonete ja/ või rajatiste paiknemine krundil selliselt, et säiliks väärtuslik kõrghaljastus ning arvestatakse väärtuslike puude võra ja juurestiku ulatusega. /1:§4/
Eraomanikel, kes ei nõustu kehtestatavate piirangutega on võimalus lendorava elupaikadesse jäävad maad vahetada riigile kuuluva maa vastu või nõuda nende võõrandamist riigi poolt.......................................................................16 Lendoravatele sobivad metsad on reeglina säilinud vaid üksikute väikesepinnaliste metsaeraldistena. Liigi kestvaks säilimiseks antud piirkonnas on vajalik tagada lendoravatele sobivate vanade haabadega metsaosade ja nende vahel loomade liikumiseks vajalike metsade säilitamine. Samuti on oluline praeguste pesapuude väljalangemisel uute potentsiaalsete pesapuudega elupaikade kujundamine ning praeguseks lageraiete tõttu isolatsiooni jäänud lendoravate elupaiku ühendavate liikumisteede loomine. Ühendamaks lähestikku asuvaid 3
Eraomanikel, kes ei nõustu kehtestatavate piirangutega on võimalus lendorava elupaikadesse jäävad maad vahetada riigile kuuluva maa vastu või nõuda nende võõrandamist riigi poolt.......................................................................16 Lendoravatele sobivad metsad on reeglina säilinud vaid üksikute väikesepinnaliste metsaeraldistena. Liigi kestvaks säilimiseks antud piirkonnas on vajalik tagada lendoravatele sobivate vanade haabadega metsaosade ja nende vahel loomade liikumiseks vajalike metsade säilitamine. Samuti on oluline praeguste pesapuude väljalangemisel uute potentsiaalsete pesapuudega elupaikade kujundamine ning praeguseks lageraiete tõttu isolatsiooni jäänud lendoravate elupaiku ühendavate liikumisteede loomine. Ühendamaks lähestikku asuvaid 3
Riigile mittekuuluva metsa omaniku nõustamiseks koostatakse kinnistute kaupa metsa majandamise soovitused.Metsamajandamis kava sisaldab: metsamaa plaani koos metsa kirjeldusega, metsakasutamise eesmärki ja sellest tulenevat metsa jaotust metsakategooriatesse, kaitse- ja tulundusmetsas uuendamist või hooldamist vajavate metsaoasade loetelu ja sellest uuendamise ja hooldamise käigusraiutava puidu maksimaalset kogust, püsimetsana majandamiseks sobivate metsaosade loetelu ja nendest valikraietega raiutava puidu maksimaalset kogust, metsa uuendamise ja metsamulla vee ning toitereziimi reguleerimise,metsakaitse ja metsateede ehitamise soovitusi, metsakorralduse objekti iseloomustavaid parameetreid,mille saavutamine on metsa majandamise eesmärk
arenguprogrammid, mis hõlmavad elanikkonna ümberasumist, põllumajanduse ja infrastruktuuri arengut: - Aafrikas domineerib senise metsamaa üleminek põõsastikuks või madalakasvulise puittaimestikuga kaetud aladeks. See viitab eeskätt maapiirkonna rahvastiku kasvust tingitud kontrollimatule põllumajanduslike alade laienemisele. - Muutused Ladina-Ameerika metsades on järsemad, hõlmates seniste terviklike massiividena paiknenud metsaosade muutmist muuks maakategooriaks. Neid muutusi põhjustavad sageli magistraalteede rajamine, elanikkonna ümberasustamine, ulatuslik kariloomade karjatamine ning hüdroelektrijaamade veehoidlate rajamine. - Aasia metsi mõjutab kaks liiki muutusi, mis on oma ulatuselt üsnagi sarnased. Maapiirkondade rahvastiku kasvust tulenevast survest tulenevad järkjärgulised muutused (sh põllumajandusliku maakasutusviisi intensiivistamine ja levik senistel metsaaladel). Kavandatud tegevusest, sh
Vajalik on puittaimede tundmine ja soovitav eelnev töökogemus. Vajadusel tuleb puude, põõsaste ja teiste taimede määramise kahtluste korral kaasata töösse teisi eriala spetsialiste./1:§1(6)/ Puittaimede inventeerimine detailplaneeringute aladel hõlmab kogu koostatava detailplaneeringu ala, vajadusel ka külgnevaid alasid, mis on seotud tehnovõrkude või juurdepääsuteede lahendusega. Eesmärgiks on selgitada välja puude, puude rühmade, puistute, metsade ja/või metsaosade säilitamise ja kaitse alla võtmise vajadus ning lähtuvalt sellest hoonestusala ja tehnilise infrastruktuuri paiknemise võimalused./1:§3/ Puittaimede inventeerimise eesmärgiks ehituskrundil on määratleda, olenevalt kõrghaljastuse väärtusest, täpselt hoonete ja/ või rajatiste paiknemine krundil selliselt, et säiliks väärtuslik kõrghaljastus ning arvestatakse väärtuslike puude võra ja juurestiku ulatusega. /1:§4/
Taani-Eesti koostööprojekt "Eesti metsakaitsealade võrgustiku arendamine" (EMKAV) 1997-2001 aastal oli üks esimesi katseid analüüsida, kui esinduslikud on kaitsealused metsad ning töötada välja mudel esinduslikkuse vajakute selgitamiseks. Projekti käigus valiti välja, inventeeriti ja piiritleti ligi 38 000 ha uusi metsakaitsealasid. 1999-2002 panustas Rootsi-Eesti koostööprojekt "Metsa vääriselupaikade inventuur" samuti väiksemate kõrge loodusväärtusega metsaosade valiku metoodika väljatöötamisse. Praeguseks on kokku ca 1,9% (23 000 ha) metsade kogupindalast registreeritud metsa vääriselupaikadena. ehk tugipunktidena metsakaitsealade võrgustikus. 17 390 ha vääriselupaikades on kaitstud riigimaadel. Vabatahtlikkuse alusel sõlmitakse lepingud vääriselupaikade kaitseks ka eramaadel. Suuremad vääriselupaigad sobivad ka kaitsealade moodustamiseks. Eesti Natura 2000 võrgustik arendati välja 2001-
toime tõttu. Vihmavete poolt rikutakse metsateid ja - kraave, tihendatakse pinnast, uhutakse ära või vigastatakse noori taimi taimlais, uhutakse ära viljakas mullakiht (vee erosioon). Ulukikahjustused Ulukikahjustused metsale on muutunud üsna mitmepalgeliseks. Lisaks puude koore, võrsete, pungade, okaste ja lehtede ärasöömisele ja noorte puude murdmisele ning vigastamisele sõraliste poolt, on juurde lisandunud veel palju olulisema kahjutekitajana metsaosade üleujutamine kobraste tegevuse tulemusel, mistõttu võib mets hävida suurtel pindadel. Meie metsade suurima sõralise põdra (Alces alces) täis- kasvanud isend , vajab suveperioodil kuni 30 kg toitu päevas ja talvel kuni 15 kg. Põtrade kahjustused on eriti tõsised talvel, kui nad kogunevad väikeste karjadena (3.....10 looma) I - II vanuseklassi männikutesse, kärpides mändide võrseid ja pungi. Ohtlikum on siiski tegevus, kus põder murrab kaelaga temast kõrgemate ja ka
Mida tihedam on mets ja mida tugevamini on arenenud võrad, seda enam on õhu liikumine takistatud. Talvel, kui lehti pole, ei suuda lehtpuumets tuult sama palju takistada kui suvel. MULD Puudel on oma eelistused kasvukohale. Just mullast, selle viljakusest ja niiskusrežiimist oleneb metsa liigiline koosseis, tagavara ja kasvukiirus, samuti juurestiku iseloom, vastupidavus tuultele ning saadava puidu omadused. Selleks, et oleks lihtsam erinevate mullaomadustega metsaosade vahel vahet teha, on välja mõeldud kasvukohatüüpide süsteem. Metsa kasvukohatüüp on ühesuguste kasvukohatingimustega metsamaa kogum, mis erineb teistest mulla, veerežiimi ja alustaimestiku poolest. Kasvukohatüübid nimetatakse mõne eriti iseloomuliku taime järgi, mis selles kasvukohatüübis kasvab, näiteks sinilille kasvukohatüüp, mustika kasvukohatüüp, kanarbiku kasvukohatüüp, naadi kasvukohatüüp. Kui mullale, veerežiimile ja
annaabi.ee 
