Metsakorraldusettevõte koostab kava koostöös erametsaomanikuga Kooskõlastused ja kava kehtestamise korraldamine jääb koostaja hooleks Selle alusel kohe võimalik esitada metsateatis Kui omanik teeb taotluse, kompenseerib riik talle kuni 70% metsamajanduskava koostamise kuludest Metsaomanik peab kahe aasta jooksul pärast lageraiet vastutama, et oleks mets uuenenud viie aastaga Mänd vähemalt 0.5m Puid olenevalt puuliigist 1000-1500tk/ha Kohustus maksta tagatisraha tekib metsaomanikul suurema, kui 2ha lageraie puhul Tagatisraha tuleb tasuda enne lageraie tegemist Metsas raiet tegeval isikul peab kaasas olema raiet lubava märkega metsateatise koopia ja isikut tõendav dokument Metsanduse suunamiseks koostatakse iga kümne aasta jaoks metsanduse arengukava Metsanduse arengukava koostamist korraldab Keskkonnaministeerium Eesmärk saada andmeid metsa seisundi ja varude suuruse kohta, nõustada metsaomanikku ja kavandada pikaajalisi metsamajanduslikke tegevusi
Näiteks männikärsakakahjustusi saab ennetada, kui istutada uus mets alles 2. või 3. aastal pärast raiet. Võimalusel tasub kasutada looduslikke tõrjevõtteid - looduslike taimede leotisi, püüniskoori jms. Männikärsakaohu puhul on alternatiiviks muretseda taimed, mis on juba taimlas kemikaalidega töödeldud. Tuleohtlikes metsades, kus inimestel on harjumus käia, võiks mõelda sädemetepüüdjaga lõkkekoha rajamisele. Kindlasti on igal metsaomanikul võimalus paigutada oma metsa info- ja hoiatussilte. Metsaomaniku kontaktiinfo siltidel võimaldab metsa külastajail küsida luba metsas viibimiseks ja infot tuletegemise kohta. Kontaktiinfo olemasolul saavad ka päästjad või tulekolde avastanud isikud teavitada metsaomanikku tema metsas toimuvast. Info- ja hoiatussiltide paigaldamiseks on ette nähtud ka toetusi, mille kohta saab täpsemat informatsiooni SA Erametsakeskusest. Metsamaaparandus
vanusega on keelatud. Hävinud või kahjustatud metsad tuleb uuendada kahju tekitajate rahade arvelt ja kui ei ole võimalik kahju tekitajaid välja selgitada, siis riigi, metsakuberneride ja omanike rahade eest. Leedu riik eraldab ka vahendeid metsakahjurite ja -haiguste suurte kollete tõrjeks (Lietuvos misku institutas 2009). 2.2.6. Eramets Metsakorraldusprojektid tehakse kõikide erametsade jaoks, olenemata nende suurusest. Erametsaomanikele kehtib valdamispiirang, mis ei luba metsaomanikul jaotada oma valdust osadeks, kui see on või jääb jaotuse tagajärjel alla viie hektari. 10 Erametsaomanikul pole õigust keelata isikutel oma metsas käia, ühtlasi võib korjata vilju, ravimtaimi, pähkleid, marju ja seeni (Lietuvos misku institutas 2009). 2.3. Võrdlus Eesti metsaseadusega Leedu Vabariigi metsaseadus on vastu võetud 2001. aastal ja hiljem on mõningaid paragrahve muudetud, kuid Eesti metsaseadus on vastu võetud 1998
Allikate ja ojade kallastel aga kasvab kuusk üsna hästi tänu vee liikumisele. Kuivadel muldadel ja rabades tõrjub harilik mänd ta puistust välja, seevastu viljakamatel ja parasniisketel muldadel tõrjub kuusk omakorda männi välja. Harilik kuusk kasvab Eestis tavaliselt segametsades koos arukasega, hariliku haavaga, hariliku männiga jt. Puhtkuusikuid on tekkinud peamiselt kultiveerimise või hooldusraiete tulemusena. Metsaomanikul on laias laastus võimalik valida kahe võimaluse vahel, kas raiesmik täielikult kultiveerida e. uuendada, st. istutada puittaimi või külvata seemet kogu raiesmiku pindalale või teise võimalusena jätta metsastatav ala looduslikule uuendamisele e. uuendumisele. Looduslik uuenemine toimub kuusepuhul ainult seemneliselt, inimese kaasabil nii seemneliselt (vanasti, mõisate ajal, teostati täiskülvi, ehk terve maapind külvati koos suvise
§ 15. Metsamajandamiskava (1) Riigile mittekuuluva metsa jaoks koostatakse metsamajandamiskava kinnisasjade kaupa või kinnisasjade omanike taotluse alusel ühist piiri omavatest kinnisasjadest koosnevate majandamisüksuste kaupa, riigimetsa jaoks metskondade või muude majandamisüksuste kaupa. (2) Metsamajandamiskava koostamise kohustus ei laiene kinnisasjale, mille metsa pindala on väiksem kui kaks hektarit. (3) Metsaomanikul on õigus osa võtta metsamajandamiskava koostamisest ning õigus teha kava koostajale omapoolseid ettepanekuid metsamajandamiskava sisu muutmise ja täiendamise kohta. (4) Metsamajandamiskava koostatakse vähemalt iga kümne aasta järel. (5) Metsamajandamiskavas peavad sisalduma vähemalt: 1) metsamaa plaan koos metsa ja metsaosasid ümbritseva keskkonna kirjeldusega; 2) õigusaktist või planeeringust tulenevate metsa majandamise kitsenduste, majandamise eesmärkide ja
T õhutemperatuur antud päeval kell 14, Td kastepunkti temperatuur sel ajal. Kahjuks ei näita tuleohtlikkuse indeks tuleohtu aastaringselt ühtemoodi, kevadel võivad metsad süttida madalama indeksi ajal kui suvel. Seetõttu on kasutusele võetud veel kolm tuleohu klassi määramise tabelit: · Tuleohuklassid varakevadel lume sulamisest 30. aprillini, · Tuleohuklassid noore tärkava rohu perioodil 1. maist kuu lõpuni, · Tuleohuklassid suvel ja sügisel. Metsaomanikul endal pole vaja tuleohuvaatlusi teha, EMHI väljastab tuleohtlikul ajal igal pärastlõunal kogu riiki hõlmava tuleohukaardi. Seda näeb: http://www.emhi.ee. Muutliku ilma korral tuleb tuleohukaarti suhtuda kriitiliselt, sest see kajastab tuleohtu vaatluspunktis, mitte ümbritsevates metsades. Kui vaatluspunktis tuleb kõva hoovihm, siis mõõtmiste tulemusena leitud tuleohuindeks ei pruugi tuleohtu objektiivselt iseloomustada. Tuleohu indeks ei näita
korral tuleb deklareerida ka selle maatüki katastritunnus, millelt metsamaterjali võõrandati. · Raieõiguse müük (kasvav mets) · Deklaratsioon A või E · Ettevõtlusega seoses saadud rahaline toetus ja stipendium (sealhulgas seaduse alusel või riigieelarvest saadud stipendium ja seaduse alusel saadud toetus) tuleb kajastada ettevõtlustuludes. Ettevõtlusega seotud kulud on lubatud ettevõtluse tuludest, toetustest ja stipendiumidest maha arvata. Metsaomanikul vääriselupaiga eest saadud toetused ei ole tulu.
samblikega ja koore alla putukad. 109. Milline väärtus on vanadel puudel? Millised puud on bioloogiliselt väärtuslikud nii parkides ja metsades? Vanad puud võivad olla paljude elusolendite tugisüsteemiks. Eriti on väärtuslikus suures, vanad, jämedad ja tugevate okstega pesapuud või võimalikud pesapuud. 110. Millised on vääriselupaikade tunnused parkides? Tugijuured hiigelpuudel, mahalangenud puud, mis on kaetus sambla ja samblikega. 111. Millised võimalused on metsaomanikul kaitsta vääriselupaiku oma metsas? VEP- s ei tohi olla majanduslikku tegevust, lageraie on keelatud. VEP loodust kooslust tuleb hoida nii, et sealset tasakaalu ei rikutaks. 112. Millised on kaitsealade võimalikud kaitsereziimid? Kirjelda nende kaitse korda? 1) Kaitsereziim - Kaitsekord 2) Kaitsealad-Looduskaitseseadus (LKS) ja Kaitse-eeskiri (KE) ja Kaitsekorralduskava (KKK) 3) Kaitstavad looduses üksik objektid LKS ja KE
samblikega ja koore alla putukad. 108. Milline väärtus on vanadel puudel? Millised puud on bioloogiliselt väärtuslikud nii parkides ja metsades? Vanad puud võivad olla paljude elusolendite tugisüsteemiks. Eriti on väärtuslikus suures, vanad, jämedad ja tugevate okstega pesapuud või võimalikud pesapuud. 109. Millised on vääriselupaikade tunnused parkides? Tugijuured hiigelpuudel, mahalangenud puud, mis on kaetus sambla ja samblikega. 110. Millised võimalused on metsaomanikul kaitsta vääriselupaiku oma metsas? VEP- s ei tohi olla majanduslikku tegevust, lageraie on keelatud. VEP loodust kooslust tuleb hoida nii, et sealset tasakaalu ei rikutaks. 111. Millised on kaitsealade võimalikud kaitsereziimid? Kirjelda nende kaitse korda? 0) Kaitsereziim - Kaitsekord 1) Kaitsealad-Looduskaitseseadus (LKS) ja Kaitse-eeskiri (KE) ja Kaitsekorralduskava (KKK) 2) Kaitstavad looduses üksik objektid LKS ja KE
109. Milline väärtus on vanadel puudel? Millised puud on bioloogiliselt väärtuslikud nii parkides ja metsades? Vanad puud võivad olla paljude elusolendite tugisüsteemiks. Eriti on väärtuslikus suures, vanad, jämedad ja tugevate okstega pesapuud või võimalikud pesapuud. 110. Millised on vääriselupaikade tunnused parkides? Tugijuured hiigelpuudel, mahalangenud puud, mis on kaetus sambla ja samblikega. 111. Millised võimalused on metsaomanikul kaitsta vääriselupaiku oma metsas? VEP- s ei tohi olla majanduslikku tegevust, lageraie on keelatud. VEP loodust kooslust tuleb hoida nii, et sealset tasakaalu ei rikutaks. 112. Millised on kaitsealade võimalikud kaitsereziimid? Kirjelda nende kaitse korda? 1) Kaitsereziim - Kaitsekord 2) Kaitsealad-Looduskaitseseadus (LKS) ja Kaitse-eeskiri (KE) ja Kaitsekorralduskava (KKK) 3) Kaitstavad looduses üksik objektid LKS ja KE
valmistatud ja tähistatud kohtades (§ 35 lg 1 p 2). Metsatulekahjude ennetamiseks antakse kohalikule omavalitsusele õigus keelata metsa kasutamine ja võõras metsas viibimine (§ 35 lg 3 p 1 ja 2). Keskkonnaministrile antakse õigus metsatulekahjude vältimiseks rakendatavate meetmete rahastamise korraldamiseks liigitada maakonnad suure, keskmise ja väikese metsatuleohuga maakondadeks (§ 40 lg 8). Seaduses on sätestatud, et metsaomanikul on kohustus kaitsta metsa tulekahjude eest (§ 42 lg 1 p 1) ja et metsaomanik esitab metsateatise metsakahjustuste kohta peale sellest teada saamist, kui puistus on olnud metsatulekahju pindalaga vähemalt 0,1 ha (§ 41 lg 1 p 3 ja lg 2 p 4). Detailsemad nõuded metsa külastajatele ja ka metsa omanikele on sätestatud Päästeseaduse alusel keskkonnaministri poolt kehtestatud metsa ja muu taimestikuga kaetud alade 32 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 170-171. 33 Pommer, V. vaike
eemale tõrjuda ja kolmandaks piame neid abinõuusid õigeste tarvitada mõistma. Taolised põhimõtted on jõus ka tänasel päeval. Ehkki sõnastatud veidi teisemas keeles tähendavad need read ikka seda, et eeskätt peame tundma metsa kahjustavaid putukaid ja seenhaigusi, peame teadma nende elutsükleid, oskamaks määrata neile tõhusa tõrje. Metsakaitse pole pelgalt sõnakõlks, vaid üks metsamajandamise oluline osa väärtusliku metsapõlve kasvatamisel. Metsaomanikul lasub kohustus ja vastutus jälgida oma metsa sanitaarset seisundit ja avastada õigeaegselt kahjustuskolded ning rakendada sobivaid tõrjevõtteid kahjustuste peatamiseks. Hilinenud tõrjeabinõud on kasutud, ebaõige keemiline tõrje aga lausa kahjulik. Puude vastupanuvõime kahjustavatele teguritele sõltub puu tervislikust seisundist , kasvukohast, ilmastikust, inimtegevusest. Hoolimatu ja asjatundmatu
annaabi.ee 
