tasandikud. Samuti leidub mitmeid väiksemaid pinnavorme: sulglohud, järskude nõlvadega pealt tasased mõhnad, sälkorud ning inimtegevuse poolt tekkinud künni-ja teeterassid. Kõige kõrgem mängi Karula rahvuspargis on Tornimägi kõrgusega 137m (1). Suured metsa-alad koos looduslike järvede ja soodega moodustavad Kagu-Eesti suurima metsamassiivi. Peamiselt rahvuspargi lõunaossa jääv tüüpiline loodusmaastik katab 70% rahvuspargi pindalast. Sellistes metsamassiivis leiavad endale elupaiga suuri inimest puutumatuid loodusmaastike vajavad loomad, linnud ja taimed. Peamiseks loodusmaastikku ohustavaks teguriks on teede ja elektriliinide jaoks laiade sihtide rajamine (1). Karula rahvuspargi pärandkultuurmaastik paikneb suurel osal kuplistikes, kus mullad on viljakamad kui teistel aladel. Pärandkultuurmaastik laiub peamiselt rahvuspargi põhapoolses osas, ning on elupaigaks paljudele liikidele, kes on harjunud elama inimsega kõrvuti (4). 2.2 Veekogud
Säilikpuud ehk elustiku mitmekesisuse tagamiseks jäetavad puud valitakse erinevate puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid. Säilikpuud koristamisele ei kuulu ja jäävad metsa alatiseks. Lank raiumiseks välja mõõdetud metsaosa, kuid tavaliselt veel raiumata (kuid raiutakse ka raiutud ala kohta). Raiestik raiutud metsaosa. Langi pikkus mitte üle kvartali külje pikkuse. Raiesuund lankide paigutust metsamassiivis või kvartalil. Lageraielank tuleks võimaluse korral paigutada kvartali idaserva, s.t. raiesuund on idast läände. Lankide liitumisaeg s.o. ajavahemik aastates, mis kulub eelmise raiestiku taasmetsastamiseks. Raieaastat ei loeta liitumisaja hulka. Lageraietega metsa ülestöötamine oli ja on Eesti tingimustes valitsev, kuna see on majanduslikult kõige ökonoomsem ja sel teel metsauuendamine on kõige edukam.
Lageraidele on kehtestatud piirangud, ületada ei tohi Lageraie max parameetrid o Kõvalehtpuu või okasmetsades ületada 100 m ja pindala 5 ha o Pehmelehtpuupuistutes ei tohi laius ületada 100 m ja pindala 7 ha o Loo ja sambliku kkt-des raielank olla laiem kuni 30 m ja raielangi pindala suurem kui 2 ha Langi pikkus – mitte üle kvartali külje pikkuse Raiesuund – lankide paigutus metsamassiivis või kvartalil Lageraielank tuleks paigutada kvartali idaserva, st raiesuund on idast läände, sest Eestis on majanduslikult kõige ökonoomsem ja sel teel metsauuendamine on kõige edukam Lankide liitumisaeg – so ajavahemik aastates, mis kulub eelmise raiestiku taasmetsandamiseks o Mä, KU ja kõvalehtpuu 4 a o Teistel 2a Lageraietega metsa ülestöötamine on Eesti tingimustes valitsev, see on
(1) Tule leviku tõkestamiseks rajatakse 2,5 m laiune mineraliseeritud tuletõkestusriba. (2) Tuletõkestusriba rajatakse katkestusteta eelkõige suure tuleohtlikkusega ala ja teemaa piirile. Suure tuleohtlikkusega ala ümbritsetakse tuletõkestusribaga, kasutades metsa- ja piirisihte, liinitrasse, kokkuveoteid ja muid lagedamaid kohti, ning vajadusel jagatakse see väiksemateks osadeks. Kui eespool toodud viisil ei ole võimalik ala piiritleda, ümbritsetakse tuletõkestusribaga metsamassiivis asuv terve katastriüksus või metsakvartal. (3) Tuletõkestusvöönditega tuleb tekitada okaspuumetsa massiivides üksteisest isoleeritud katastriüksuste või metsakvartalite blokid nii, et vööndi keskel asetseb tõke, milleks võib olla tee, kraav, jõgi vms, nende puudumisel selleks rajatud 2,5 m laiune mineraliseeritud tuletõkestusriba. Mõlemal pool tõket peab asetsema 5 m laiune lehtpuuenamusega (mitte vähem kui 7 osa koosseisust) vöönd.
Samuti tohib puistu lageraie korras raiuda, kui ta on liiga hõre. Kuid, et vältida puistute "kunstlikku" keskmise diameetri suurendamist on raie küpsusdiameetri järgi on lubatud tingimusel, et puistus pole lageraiele eelneva viie aasta jooksul tehtud harvendusraiet. Lank - raiumiseks välja mõõdetud metsaosa, kuid tavaliselt veel raiumata (kuid kasutatakse ka raiutud ala kohta). Raiestik - raiutud metsaosa. Raiesuund - selle all mõeldakse lankide paigutust metsamassiivis või kvartalil. Lageraielank tuleks võimaluse korral paigutada kvartali idaserva, s.t. raiesuund on idast läände, sest Eestis on valitsevad lääne - ja edelatuuled. Vastasel juhul avataks mets tuulele ja suureneks tormikahjustuste oht. Lankide liitumisaeg - s.o. ajavahemik aastates, mis kulub eelmise raiestiku taasmetsastamiseks. Männi, kuuse ja kõvalehtpuude loodusliku uuenduse või kultiveerimise korral on see 4 a., teiste puuliikide puhul 2 aastat. Raieaastat ei loeta liitumisaja hulka
IV ja V kasvuklassi puud, kuid ka üksikuid valitsevaid puid "hunte"); ülameetod - raiutakse välja I-II kasvuklassi puud. Kasutatakse üldiselt harva. Näiteks tammikute hooldamisel. Selle meetodi kasutamisel peab siin eriti ettevaatlik olema ei tohi korraga liiga palju raiuda, võimalikud on hilisemad kahjustused (põletus kuusel,tormimurd, lumekahjustused). 45. Mis on raiesuund? Raiesuund on lageraielankide paigutamise järjekord metsamassiivis või kvartalil. Raiesuund on reeglina vastu valitsevaid tuuli st idast läände või kagust loodesse, sest Eestis on valitsevad lääne - ja edelatuuled. Vastasel juhul avataks mets tuulele ja suureneks tormikahjustuste oht. 46. Harvendusraie. Harvendusraie eesmärgid? Harvendusraie - Harvendusraiet võib teha kõikides üle 8-sentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga puistutes. Tavaliselt harvendusraiet tehakse puistutes alates 20-25 aastaselt kuni puistute valmivasse ikka jõudmiseni
pindala suurem kui 2 ha; 3) teistes kasvukohatüüpides ei tohi raielank olla suurem kui 3 ha või kuni 100 meetri laiuse langi korral okaspuu- ja kõvalehtpuupuistutes suurem kui 5 ha ja pehmelehtpuupuistutes suurem kui 7 ha. Mida väiksem on raiesmik, seda soodsamad on seal tingimused metsauuenemiseks ja seda lihtsam on ala taasmetsastada. Langi pikkus - mitte üle kvartali külje pikkuse. Raiesuund - selle all mõeldakse lankide paigutust metsamassiivis või kvartalil. Lageraielank tuleks võimaluse korral paigutada kvartali idaserva, s.t. raiesuund on idast läände, sest Eestis on valitsevad lääne - ja edelatuuled. Vastasel juhul avataks mets tuulele ja suureneks tormikahjustuste oht. Enne raiesmiku uuenemist ja minimaalse liitumisaja möödumist ei tohi uut lageraiet teha raiesmikule lähemal kui 100 meetrit, välja arvatud juhul, kui vana raiesmiku ja uue
tulundusmetsade kategooriasse kuuluvates, kõvalehtpuu või okasmetsades ületada 100 m ja pindala 5 ha. Pehmelehtpuupuistutes ei tohi laius ületada 150 m ja pindala 7 ha. Kaitsemetsades on maksimaalne langi laius 30 m ja pindala 2 ha. Mida väiksem on raiesmik, seda soodsamad on seal tingimused metsauuenemiseks ja seda lihtsam on ala taasmetsastada. Langi pikkus - mitte üle kvartali külje pikkuse. Raiesuund - selle all mõeldakse lankide paigutust metsamassiivis või kvartalil. Lageraielank tuleks võimaluse korral paigutada kvartali idaserva, s.t. raiesuund on idast läände, sest Eestis on valitsevad lääne - ja edelatuuled. Vastasel juhul avataks mets tuulele ja suureneks tormikahjustuste oht. 55 Lankide liitumisaeg - s.o. ajavahemik aastates, mis kulub eelmise raiestiku taasmetsastamiseks. Männi ja kõvalehtpuude loodusliku uuenduse või kultiveerimise
Põhja- Euroopaga sarnanevat vööndilisust ei ole leitud Põhja-Ameerikas, kus - nagu mainitud - on pisinäriliste tsüklid ka enamasti pikemad (10-11 aastat). Väiksemas mastaabis võivad olla tsüklilised suuri maa-alasid hõlmavaid elupaiku asustavad populatsioonid, kusjuures samade liikide populatsioonid mosaiikses maastikus pole tsüklilised. Näiteks võib tsükleid leida ühtses looduslikus metsamassiivis, kuid tsüklilisus väheneb sedamööda, kuidas majandustegevus metsamaastikku fragmenteerib, ja veel enam siis, kui ala muutub metsa-põllumaa mosaiigiks. 121. Populatsioonide ruumiline struktuur, isolatsioon ja territoriaalsus. Ellujäämise strateegiad: r- ja K-valik Populatsiooni struktuur: organismide paiknemine ruumis. Geograafilised piirid, milles mingi liigi populatsioonid elavad, on selle liigi levila e areaal.
annaabi.ee 
