Vene rahvusköök Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Esimesed teated vene köögi kohta pärinevad XI-XVII sajandi kirjalikest allikatest. Jõgede, järvede ja metsade rohkus aitasid kaasa rohkearvuliste kala-, linnu- ja seeneroogade ning metsamarjadest toitude tekkimisele. Oma põldudel kasvatasid venelased rukist, kaera, nisu, otra, hirssi, tatart. Neist keedeti mitmesuguseid putrusid. Iidsetest aegadest peale on venemaal tuntud hapnemata ja hapendatud taigna valmistamist. Lihtsast hapendamata taignast tehti karaskeid ja kohupiimakakukesi, hiljem lapsaad, pelmeene, vareenikuid. Rukkijahust küpsetati musta leiba, milleta ei kujuta ette vene söögilauda tänapäevalgi. Pärmiga kergitatud
Hiljuti selgus aga,et metsandusteaduskonna arhiivis on olemas mahukas Kadaja käsikiri 1938.-1939. a. tehtud uurimusest metsamarjade, seente ja sarapuupähklite korjamise, turustamise ja ekspordi kohta. Nimetatud uurimuse käigus arvutati välja riigimetsades leiduvate marja-alade pindala suurus, samuti marjade keskmine kogusaak, hinnati korjatud marjade kogust ning turgudel müüdavate marjade, seente ja pähklite hulka. Metsamarjadest korjati keskmisel saagiaastal ära ligi 70%. Enam korjatud metsamarjad olid jõhvikas, metsvaarikas ja mustikas. Korjajateks olid valdavalt inimesed, kelle töökoormus talus oli teistest veidi väiksem (käsitöölised, vallavaesed. Metsamarju kasutasid kondiitri-, šokolaadi- ja kompvekitööstused, mahla-, karastusjookide- ja veinivabrikud, likööri- ja napsivabrikud ning konservitehased. Üsna palju marju osteti kokku väljaveo jaoks
Vene köök Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Esimesed teated vene köögi kohta pärinevad XI-XVII sajandi kirjalikest allikatest. Jõgede, järvede ja metsade rohkus aitasid kaasa rohkearvuliste kala-, linnu- ja seeneroogade ning metsamarjadest toitude tekkimisele. Oma põldudel kasvatasid venelased rukist, kaera, nisu, otra, hirssi, tatart. Neist keedeti mitmesuguseid putrusid. Ammustest aegadest on vene köögis kasutatud naerist, kapsast, rõigast, hernest, kurke. Juurvilju söödi toorelt, aurutatult, keedetult, soolatult ja ka hapendatult. Juurviljadest valmistati suupisteid (sakuskasid), hiljem hakati valmistama salateid. Koos ristiusu levikuga jagunes vene köök kaheks: paastuaegne ja igapäevane toit
tarretiste ja veinide valmistamiseks., võib süüa ka toorelt ja sügavkülmutada. Tegemist on sõstratega 6. Sorte on väga palju. Marjade suurus, kuju, värvus ja maitse on väga erinevad. Tooretest marjadest valmistatakse kompotte, mahla, moosi, vesihoidiseid, veini ja marmelaadi. Suhkrusisaldus keskmiselt 10 %, 2% happeid, pektiinained, C vitamiini 100g-s 50 mg. Tegemist on tikriga 7. On Eestis eelkõige tuntud metsamarjana, kuigi neid kultiveeritakse ligi sada aastat. Kultuurmarjad on metsamarjadest tunduvalt suuremad. Marju süüakse toorena, valmistatakse kisselli, kompotti ja keediseid. Hästi sobib sügavkülmutamiseks ja kuivatamiseks. Termiliselt töödeldud hoidiseid kasutatakse ka kõhulahtisuse raviks. Sisaldab 6-7% suhkruid, energiasisaldus on 49 kcal. Märkimist väärt on vitamiin C sisaldus (40-50mg%). Tegemist on mustikaga 8. On üks armastatumaid ja väärtuslikumaid marju Eestis. Aedmarja sorte on väga palju
öövaikuses. Kui varss on sündinud,lakub ema teda õrnalt, puhastades ta platsenta jäänustest. Veerand tundi pärast sündi tõuseb varss oma hapratele jalgadele. Looma eluiga: Hobuse vanusel annab tunnistust tema hammaste kulumine. Vananedes muutub hobuse värv tuhmimaks. Hobuse eluiga on 25 kuni 35 aastat. Sarnased loomad: Hobuse ürgeellane oli eohippus, kes elas 60 milj. aastat enne meie ajaarvamist. Ta elas PõhjaAmeerikas ja Euroopa Metsadesja soodes ning toitus lehtedest ja metsamarjadest. Praegu on hobuse sugulasteks sebra, eesel ja paljud muud hobuselised.
VENE KÖÖK Vene köögi ajalugu · Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Esimesed teated vene köögi kohta pärinevad XIXVII sajandi kirjalikest allikatest. Jõgede, järvede ja metsade rohkus aitasid kaasa rohkearvuliste kala, linnu ja seeneroogade ning metsamarjadest toitude tekkimisele. Oma põldudel kasvatasid venelased rukist, kaera, nisu, otra, hirssi, tatart. · Tunti hapnemata ja hapendatud taigna valmistamist. Lihtsast hapendamata taignast tehti karaskeid ja kohupiimakakukesi, hiljem lapsaad, pelmeene, vareenikuid. Rukkijahust küpsetati musta leiba, milleta ei kujuta ette vene söögilauda tänapäevalgi. Pärmiga kergitatud nisutainast küpsetati ümmargusi saiu ja rõngassaiu, plaadipirukaid,
VENE KÖÖK Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Esimesed teated vene köögi kohta pärinevad XI-XVII sajandi kirjalikest allikatest. Jõgede, järvede ja metsade rohkus aitasid kaasa rohkearvuliste kala-, linnu- ja seeneroogade ning metsamarjadest toitude tekkimisele. Oma põldudel kasvatasid venelased rukist, kaera, nisu, otra, hirssi, tatart. Neist keedeti mitmesuguseid putrusid. Iidsetest aegadest peale on venemaal tuntud hapnemata ja hapendatud taigna valmistamist. Lihtsast hapendamata taignast tehti karaskeid ja kohupiimakakukesi, hiljem lapšaad, pelmeene, vareenikuid. Rukkijahust küpsetati musta leiba, milleta ei kujuta ette vene söögilauda tänapäevalgi. Pärmiga kergitatud
mürkseeni, millede mürgisus ka peale kupatamist ei kao. Eestis (Põlva ja Tartu maakonnas läbiviidud uuring näitas, et aastas korjati ühe uuringus osalenud leibkonna poolt keskmiselt 87 l metsamarju, millest enda tarbeks kasutati 23 liitrit. Linnaelanikud kasutasid enda tarbeks keskmiselt 4 l seeni ja maaelanikud 19 l seeni leibkonna kohta (Kaimre, 2000). Mõningates maapiirkondades on tänapäeval (äärealad) suvisel ajal marja- ja seenekorjamine oluliseks sissetulekuallikaks. Metsamarjadest on olulised: Jõhvikad, nende saagikus võib ulatuda 500-600 t ha -1 (rekordsaagid kultuuris isegi 2000 t ha-1). Pohl - on nii metsamari, kui ka ravimtaim. Saagikus tavaliselt 250-250 kg ha-1. Saagikamad on vanemad pohlamännikud, kus puistu liitus on 0,4-0,5. Suurema liituse korral saagikus langeb. Raviotstarbel kasutatakse ka võrseid ja lehti, peaks aitama nohu ja külmetuse vastu. Mustikas, nii nagu ka pohl on marja- kui ravimtaim. Saagikus 200-250 ha-1.
11 KAUBA KÄITLEMINE 11.1. Laonduse ajaloost Laondus kui äraelamiseks vajaliku toiduvaru säilitamine on tõenäoliselt sama vana kui inimkond. Ajaloost on teada, et juba kümneid tuhandeid aastaid tagasi kogusid inimeste eelkäi- jad neandertallased koopaelanikena toiduvarusid. Koriluse ajal, kui elatuti peamiselt jahisaagist, metsamarjadest ja taimejuurtest, hoiti toidutagavarasid maasse kaevatud panipaikades. Tänapäeva mõistes laonduse ja varude säilitamise juured ongi saanud alguse vajadusest säilitada söödavat, et elada üle periood, mil peale jahiloomade polnud võimalik loodusest midagi juurde hankida. Tuhandeid aastaid tagasi võeti sõjakäikudele kaasa toiduvarusid, milleks oli peamiselt tera- vili. Kuna kümned tuhanded sõdalased vajasid äraelamiseks ja võitlusvõime säilitamiseks suurtes
inimkond. Ajaloost on teada, et juba kümneid tuhandeid aastaid tagasi kogusid inimeste eelkäi- Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR jad neandertallased koopaelanikena toiduvarusid. Koriluse ajal, kui elatuti peamiselt jahisaagist, metsamarjadest ja taimejuurtest, hoiti toidutagavarasid maasse kaevatud panipaikades. Tänapäeva mõistes laonduse ja varude säilitamise juured ongi saanud alguse vajadusest säilitada söödavat, et elada üle periood, mil peale jahiloomade polnud võimalik loodusest midagi juurde hankida.
annaabi.ee 
