eelkõige noortele tudengitele. 3 Pärnu metskond(Joonis nr. 1) ÜLDINFO Pärnumaa metskonna üldpindala on 68 203 ha ja metsamaa moodustab sellest 87%. Pärnumaa metskond hõlmab Keskkonnaministeeriumi hallatavaid riigimetsi Häädemeeste, Paikuse, Saarde, Surju ja Tahkuranna vallas. Riigimetsa Majandamise Keskus [http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/parnumaa-metskond] (24.10.2011) LOODUSLIKUDTINGIMUSED Pärnumaa metskonna territoorium jaguneb Liivi lahe rannikumadaliku, Soomaa ja Metsepole madaliku vahel. Liivi lahe rannikumadaliku osas domineerivad mere- ja tuuletekkelised pinnavormid, millega lõunaosas kaasnevad moreentasandikud ning sood. Metsepole madalik asub metskonna kaguosas, Eesti-Läti piirialal. Soomaa maastikurajoonis valdavad jääpaisjärves ladestunud setetest moodustunud märjad tasandikud ning sood. Metsepole
vääriselupaiku on kokku 316 hektaril. Sealsed männimetsad on suure tootlikkusega ja on sageli killustunud väiksemateks tukkadeks. RMK korraldab iga-aastast metsauuendust, millest enamuse moodustab istutus, aga ka külv. 2010. aastal uuendati metsa 381 hektaril. Põlvamaal on soode all ligi 10% territooriumist ja need tekkisid tuhandete pärast jääaega moodustunud järvede kinnikasvamisel.3 Suurimad on Valgesoo ja Meeninkunno raba. 1 http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/polvamaa-metskond, üldinfo 2 http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/polvamaa-metskond, loodusväärtused 3 http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/polvamaa-metskond, looduslikud tingimused 5 Meeninkunno raba pindala on 1448 ha. Kesmine turbakihi paksus on 2,6 m ning suurim 5,8 m. Nimetatud raba on üsna noor - raba kujunemine
0,0 21,5 63,9 0,9 0,4 4,0 0,0 15,6 0,1 1,5 13,6 8 Viited allikatele Tekst [1] Tartu-Jõgeva puhkeala. RMK. [http://www.rmk.ee/files/PA_kaart_tartu.pdf] (05.10.11) [2] Tartu-Jõgeva puhkeala tutvustus. RMK. [ http://www.rmk.ee/teemad/looduses-liikujale/puhkealad/tartu-jogeva-puhkeala] (05.10.11) [5] Tartumaa metskonna üldinfo. RMK. [http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/tartumaa- metskond] (06.10.11) [6] Tartumaa metskonna looduslikud tingimused. RMK. [http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/tartumaa- metskond] (06.10.11) [9] Jõgevamaa metskonna üldinfo. RMK. [http://www.rmk.ee/teemad/looduses-liikujale/puhkealad/tartu-jogeva-puhkeala] (06.10.11) [10] Jõgevamaa metskonna looduslikud tingimused. RMK. [http://www.rmk.ee/teemad/looduses-liikujale/puhkealad/tartu-jogeva-puhkeala] (06
METSAÜHISTU Metsaühistu eesmärk Erametsaomanike ühtekoondamine Ühiste üleriigiliste erametsaomanduslike struktuuride väljakujunemisele kaasaaitamine Oma liikmete abistamine metsade säästlikul ja efektiivsel kasutamisel ühtse ja koordineeritud tegevuse kaudu Samuti erametsanduslike ürituste organiseerimine ja läbiviimine ning oma liikmete esindamine ja koolitamine Metsamajandamine Pärandkultuuri hooldus ja säilitamine Teede hooldamine ja korrastamine Kuivenduse hooldustööd Puhkemajanduse arendamine Kellele ja miks metsaühistu? Metsaühistu on metsaomanike endi poolt loodud ühing jagamaks kogemusi ning teadmisi metsade jätkusuutlikul majandamisel. Metsaühistu liikmeteks on erametsaomanikud. Läänemaa metsaühistu liikmeteks võivad tulla kõik erametsaomanikud, kelle mets asub Läänemaal või kes elavad Läänemaal ning omavad metsa mujal Eestis.
Sellest, et me oleme täna metsas läbi lõikamas mitmeid olulisi seoseid annab tunnistust fakt, et 31% Eesti ohustatud liikidest on seotud just metsadega. Metsa rikkus ja tugevus lähtub tema mitmekesisusest. Mitmekesine mets tähendab elupaiku väga erinevatele liikidele, sh ka haruldastele liikidele. Suur mitmekesisus muudab metsad vastupidavamaks ja suurendab nende taastumisvõimet suurtest häiringutest (tormid, tulekahjud jne). Selle sajandi alguse äärmiselt intensiivne metsamajandamine on surve alla pannud suure osa Eesti elustikust. Kõige raskemasse olukorda on sattunud just vanades raieküpsetes metsades elutsevad liigid. Nende liikide säilimiseks on teadlaste hinnangul vaja Eestis jätta looduslikule arengule vähemalt 10% kogu Eesti metsade pindalast. Lisaks vanade metsade elustikule vajavad tähelepanu ka spetsiifilistele elupaiganõudmistega liigid, kelle elutingimuste tagamiseks ei ole vaja suuri metsa-alasid kaitse alla võtta
imetajatest. Veekogude jäävad talveunne. ääres elab ka kopraid. Kiskjaid vähe, kuna Linnud toituvad kütitakse palju. käbideseemnetest, Põhilised loomad: rändlinnud on enamasti metssiga, pesukaru, putuktoidulised. Põhised nugis, hirv, naarits, loomad: karu, põder, hunt, pruunkaru. soobel. Loomastik Metsamajandamine Loomulikult on metsavööndis oluliseks tööstusharuks ka puidu varumine ja töötlemine. Okasmetsade puit on tähtsaks tooraineks tselluloosi- ja paberitööstusele. Puit on vajalik materjal nii ehituses kui ka mööblitööstuses. Inimtegevuse tulemus Praeguseks on suur osa Ameerika parasvööndi metsadest maha raiutud ning endised viljakad metsaalad on asendunud põllu- ja karjamaadega. Metsavööndi, eriti sega- ja
Ilmselt on seegi üks põhjustest, miks vaid 16% maailma metsadest on eraomanduses. Eraomanduse osa on riigiti ja regiooniti väga erinev, kuid üldiselt näitab siiski kasvutendentsi. Statistilise metsainventuuri andmetel (sisaldab ka umbes 15% raiejäätmeid) oli aastane raiemaht Eestis kõige suurem aastal 2000, 12,7 miljonit kuupmeetrit, ja on sealt edasi aasta-aastalt langenud. Prognoos 2006. aastaks on 9,6 miljonit kuupmeetrit. Metsatööstusklaster: metsamajandamine puidu varumine puidu töötlemine äriteenused Milliseid äriteenuseid kasutab metsatööstus? Turundus, reklaam, konsultatsioonid, teadusuuringud, pangalaenud jm. Millega tegeleb metsatööstus? Puidu varumise, töötlemisega, mitmesugustepuidutoodete valmistamise ning paberi ja tselluloosi tootmisega. Milleks kasutatakse raiutavat puitu? Umbes 55% raiutavast puidust kasutataksekütteks, 1/5 paberi tootmiseks ja ülejäänu mitmesuguste puittoodete valmistamiseks.
FSC märgis puidutootel viib selle teadmise tarbijani. Keskkonnasõbraliku metsanduse all mõistetakse FSC süsteemis sellist metsamajandamise viisi, mis säilitab metsade elurikkuse, produktiivsuse ja looduslikud protsessid. Sotsiaalselt õiglane metsandus aitab kohalikel elanikel ja ka ühiskonnal tervikuna osa saada selle pikaajalistest hüvedest ning innustab kohalikke elanikke säilitama metsaressurssi ja planeerima selle majandamist. Majanduslikult elujõuline metsamajandamine on piisavalt tasuv ilma kasu lõikamata metsa pikaajalise ressursi, ökosüsteemide või metsaga seotud kogukondade arvelt. FSC organisatsioon FSC organisatsioon on üles ehitatud demokraatia, võrdsuse ja kaasatuse põhimõtteid järgides. Seetõttu on FSC liikmed jaotatud kolme võrdse hääleõigusega koja vahel: keskkonna, sotsiaal- ja majanduskoda.Selline jaotus on loodud tagamaks huvigruppide tasakaal otsustusprotsessides.
9 ega taasteket. Puistud raiutakse juba palju noorematena. Kui langile jääbki säilikpuudena suuri haabasid, siis selleks ajaks, kui uus metsapõlvkond lendorava jaoks piisavalt vanaks saab, on alles jäetud puud tõenäoliselt leidnud kas loomuliku lõpu või liiga suured ja tüvemädanik neis liiga kaugele arenenud, et kanda endas lendoravale sobiva suurusega õõnsusi. Metsamajandamine on aastatega muutunud järjest intensiivsemaks ning selle käigus raiutakse maha puud vanuses, kuhu ei ole veel kujunenud lendoravale vajalikke õõnsusi elamiseks. Pikka aega ei tuntud haavapuidu vastu nii suurt huvi: seda ei olnud hinnatud niivõrd väärtuslikuks. 2006. aastal alustas tööd Kunda haava puitmassi tehas, mis kasutab suures koguses just haavapuitu. Haava metsamajaduslikuks raievanuseks on määratud 40
9 ega taasteket. Puistud raiutakse juba palju noorematena. Kui langile jääbki säilikpuudena suuri haabasid, siis selleks ajaks, kui uus metsapõlvkond lendorava jaoks piisavalt vanaks saab, on alles jäetud puud tõenäoliselt leidnud kas loomuliku lõpu või liiga suured ja tüvemädanik neis liiga kaugele arenenud, et kanda endas lendoravale sobiva suurusega õõnsusi. Metsamajandamine on aastatega muutunud järjest intensiivsemaks ning selle käigus raiutakse maha puud vanuses, kuhu ei ole veel kujunenud lendoravale vajalikke õõnsusi elamiseks. Pikka aega ei tuntud haavapuidu vastu nii suurt huvi: seda ei olnud hinnatud niivõrd väärtuslikuks. 2006. aastal alustas tööd Kunda haava puitmassi tehas, mis kasutab suures koguses just haavapuitu. Haava metsamajaduslikuks raievanuseks on määratud 40
..........8 3.4Katvuse ja lehepinnaindeksi hindamine....................................................................9 4KOKKUVÕTTE.............................................................................................................10 Kasutatud kirjandus..........................................................................................................11 2 1. SISSEJUHATUS Eesti on üks väheseid riike kus metsamajandamine on reaalselt tulu sisse toov tegevus. Metsade majandamisega saab säilitada ja parandada puistute tootlikkust ja metsaökosüsteemide pakutavaid keskkonnateenuseid. Selleks peab metsakorraldus ja metsapoliitika põhinema ainult kvaliteetsele takseerandmestikuleja seirele (Lang ja Arumäe 2014). Laserskannerite kasutuselevõtmise alguseks võib lugeda aastat 1958, kui kaks teadlast – Charles Townes ja Arthur Schawlow – avastasid potentsiaalse mõõtmisvõimaluse kitsa monokromaatilise
Kampaania "Steget Förre" (eesti k. "samm eespool") käigus inventeeriti Rootsi metsafirmade suuri lageraie lanke ja teavitati üldsust raiete käigus hävivatest väärtustest. Soome WWF'i ja ELF'i koostööprojekti raames inventeeriti 19931996. a. vanu metsi meie riigimetsades. Põhilise töötegid Soome tudengid ja meie vabatahtlikud looduskaitseringkondadest. Kohalike metskondade töötajaid projekti ei kaasatud ja seetõttu jätkus paljudes piirkondades metsamajandamine kinnitatud metsamajandamise kavade järgi. Hilisemad inventuurid näitasid, et mitmed kõrge kaitseväärtusega elupaigad raiuti läbi teadmatusest, mitte puidu saamise huvist (EMKAV andmetel oli 1997. aastaks 60% metsadest läbi raiutud). Igasugune informatsioon võtmetähtsusega liikide esinemisest erastatavates metsades puudus täielikult. Arvati, et neid endisi talumetsi majandati 50 aastat tagasi nii intensiivselt, et seetõttu ei ole seal ka erilisi väärtusi.
Keskkonnateabe Keskus. Metsaregistris sisalduvaid andmeid kasutavad metsaomanikud metsade majandamise planeerimisel ja riigiasutused planeeritud tegevuste seaduslikkuse hindamisel ning pikemaajaliste arengukavade koostamisel. Viimastel aastatel on registri kasutamise sfääri lisandumas veel metsaomanike majandusliku koostöö planeerimine, pindalapõhiste toetuste taotlemine ning metsade sertifitseerimise üle arvestuse pidamine. Metsamajandamine on seotud pikaajaliste investeeringutega ja seepärast võtab riik enda kanda osa selleks vajaminevatest kulutustest. Perioodil, kui kõik metsad kuulusid riigile, rajati ressursside parema kasutamiseks eesmärgil ulatuslikke metskuivendussüsteeme ja arvestatav metsateede võrgustik, mis peab uute omandisuhete tekkimise järel oma ülesannet jätkuvalt täitma. Varem ehitatud infrastruktuuri elementide
annaabi.ee 
