2.1 Kasvava puu ja puistu takseerimine (diameetri, kõrguse, rinnaslõikepindala mõõtmine, vanuse ja tagavara hindamine), selleks kasutatavad instrumendid. Selleks, et hinnata puu mahtu, tuleb puud mõõta. Reeglina mõõdetakse puul 2 kõige olulisemat takseernäitajat: a) puu rinnasdiameeter ehk diameeter 1,3 m kõrgusel maapinnast; b) puu kõrgus. Puu diameetri mõõtmine. Kasvava puu läbimõõt mõõdetakse metsaklupiga rinnakõrguselt so. 1,3 m kõrguselt juurekaelast. Saadud suurust nimetatakse rinnasdiameetriks ja tähistatakse d1,3. Kui indeks puudub, siis eeldatakse, et tegemist on rinnasdiameetriga. Metsakluppe on 2 tüüpi: täpsusklupid; ümardatud skaalaga klupid. Tänapäeval kasutatakse järjest rohkem nn. elektroonilisi kluppe, mis registreerivad lugemi automaatselt. Sellise klupi 2 peamist eelist: - tööviljakus on kõrgem, - hilisem andmete sisestamine arvutisse lihtne.
täpsustatakse puude vanuse, kõrguse, rinnasdiameetri, rinnaspindala ning teiste takseertunnuste määramiseks vajalike mõõtmiste või loendamistega · Võimaldab väiksema ajakuluga hinnata metsa suuremal alal Igal eraldisel tuleb teha mitmes punktis mõõtmisi, et tulemust üldistada eraldise kohta · Vähemalt ühes punktis peaks tegema täpsema meetodiga mõõtmised, et "kalibreerida" silma 4. Standardmetsaklupi ehitus. Metsaklupi joonlaudade tüübid, nõuded metsaklupiga kasvavate puude ja ümarpuidu diameetrite mõõtmisel. Standardne metsaklupp koosneb joonlauast ja liikuvast ning liikumatust haarast. Klupp peab vastama järgmistele nõuetele: · klupi haarad peavad mõõtmise momendil olema risti joonlauga; · klupi haarad peavad olema pikemad kui ½ joonlaua skaala maksimaalulatust Nõuded mõõtmisel · Klupp peab olema õigel kõrgusel · Klupp peab puutuma puud kolmest punktist · Klupp peab olema puu tüvega risti · Klupp peab olema töökorras 5
2. keskkonnakaitsjate suur vastasseis Metsatakseerimine - on metsa hindamine e mõõtmine. Metsatakseerimise põhiülesandeks on iseloomustada metsa, selgitada metsade territoriaalset paiknemist, metsa moodustavate puistute toolikkust ja varusid. Annab lähteandmed metsamajanduskavade koostamiseks. Kasvava puu ja puistu takseerimine, kasutatavad instrumendid. Tavaliselt mõõdetakse: 1. puu rinnasdiameetri mõõtmine. Kasvava puu läbimõõt mõõdetakse: - metsaklupiga rinnakõrguselt so 1,3m kõrguselt juurekaelast. Saadud suurust nimetat rinnasdiameetriks ja tähistat d 1,3. Kui indeks puudub, siis eeldatakse, et tegemist on rinnasdiameetriga. Metsakluppe on 2 tüüpi: a) täpsusklupid (jaotused kas 0,1 või 0,5cm täpsusega. 0 punkt algab klupi liikumatust haarast (mõõdetakse puu tegelikku diameetrit)). b) ümardatud skaalaga klupid (skaala ümardatud kas 2 või 4cm jämedusastmeni, skaalal jaotused 2 või 4cm kaupa
Puistud on tormikartlikud. 13. Metsatakseerimine Metsatakseerimise põhiül on iseloomustada metsa, selgitada metsade territoriaalset paiknemist, metsa moodustavate puistute tootlikkust ja varusid. 14. Kasvava puu takseerimine, kõrguse ja diameetri mõõtmine, puu vanuse määramine. Puu takseerimisel tuleb mõõta 2 kõige olulisemat takseernäitajat: puu rinnasdiameeter (diameeter 1,3 m kõrgusel maapinnast) ja puu kõrgus. Diameetri mõõtmine mõõdetakse metsaklupiga umbes 1,3 m kõrguselt juurekaelast. Kõrguse mõõtmine kõrgus on juurekaela ja ladvatipu kõrguste vahe. Kõrguse mõõtmisel kasutatakse kõrgusmõõtjaid, need jagunevad: geomeetrilised, trigonomeetrilised. Kõrguse mõõtmisel peab arvestama: mõõtja peab seisma puust ligikaudu samal kaugusel kui kõrge on puu; kaugus puuni määratakse kas optilise kaugusmõõtjaga või lindiga; tasasel maal
ja kv nr. o Riigimetsa mitmetele reformide tagajärjel ei ole kvartalite nr ja nimetusi muudetud, kuna andmete töötlemisel ja haldamisel tekib suur kaos ja selgusetus Numertsioon loode-kagu suunaline Puistu elementide mõõtmine Et teada saada puistu mahtu, selleks on vaja määrata iga puu maht puu rinnasdiameeter ehk diameeter 1,3 m kõrgusel juurekaelast; puu kõrgus Puu diameetri mõõtmine o Metsaklupiga 1,3 m kõrguselt o Klupp peab olema puutüvega risti o Vajadusel nt. teadusliku tööga võetakse tüvelt kaks mõõdet Metsakluppe on 2 tüüpi: täpsusklupid ja ümardatud skaalaga klupid Täpsusklupil on joonlaual jaotused kas 0,1 või 0,5 cm täpsusega, 0 punkt algab liikumatust haarast Ümardatud klupil on skaala ümardatud kas 2 või 4 cm jämedusastmeni Ümardatud klupiga mõõtmisel loetakse viimane arv, mille jaotus on nähtav
puidu kogus - kui palju seda on, palju juurde kasvab, millal mets saab raieküpseks ja raie käigus saadava puidu kogus ning kvaliteet. 8.1 Kasvava puu ja puistu takseerimine, selleks kasutatavad instrumendid. Selleks, et hinnata puu mahtu, tuleb puud mõõta. Reeglina mõõdetakse puul 2 kõige olulisemat takseernäitajat: a) puu rinnasdiameeter ehk diameeter 1,3 m kõrgusel maapinnast; b) puu kõrgus. a) Puu diameetri mõõtmine. Kasvava puu läbimõõt mõõdetakse metsaklupiga rinnakõrguselt so. 1,3 m kõrguselt juurekaelast. Saadud suurust nimetatakse rinnasdiameetriks ja tähistatakse d1,3. Kui indeks puudub, siis eeldatakse, et tegemist on rinnasdiameetriga. Kluppimisel: - tuleb klupp asetada risti tüve püstteljega, nii et klupi joonlaud puutuks vastu tüve, st. klupil peab olema 3 kokkupuutepunkti puuga. - klupp peab olema puu tüvega risti. - tavaliselt mõõdetakse igat puud üks kord, kui aga tegemist on täpsema mõõtmistööga näit
Puudest on iseloomulikud sookask ja sanglepp Alusmets puudub. kõrgus. a) Puu diameetri mõõtmine. Siia kuuluvad lodu- ja madalsoo kasvukohatüüp. Alustaimestikus sookail, kukemari, küüvits, Kasvava puu läbimõõt mõõdetakse Lodu (ld) kasvukohatüüp - levib potentsiaalselt murakas, tupp-villpea, jõhvikas, kanarbik, metsaklupiga rinnakõrguselt so. 1,3 m viljakatel, märgadel, valdavalt samblarindes valitsevad turbasamblad, kasvavad kõrguselt juurekaelast. Saadud suurust õhukestel (kuni keskmise tüsedusega) ka samblikud. nimetatakse rinnasdiameetriks ja hästilagunenud madalsoo või lammi-madalsoo Metsadest moodustavad 2%. tähistatakse d1,3
Kõige rohkem huvitab meid metsas kasvava puidu kogus - kui palju seda on, palju juurde kasvab, palju me sealt võtta saame. 14.1. Kasvava puu ja puistu takseerimine. Selleks kasutatavad instrumendid. Et hinnata puu mahtu, selleks tuleb puud mõõta. Mõõdetakse 2 kõige olulisemat takseernäitajat: a) puu rinnasdiameeter ehk diameeter 1,3 m kõrgusel maapinnast; b) puu kõrgus. 1. Puu diameetri mõõtmine. Kasvava puu läbimõõt mõõdetakse metsaklupiga rinnakõrguselt so. 1,3 m kõrguselt maapinnast e. juurekaelast. Kluppimisel tuleb klupp asetada risti tüve püstteljega, nii et klupi joonlaud puutuks vastu tüve, st. klupil peab olema 3 kokkupuutepunkti puuga. Klupp peab olema puu tüvega risti. Tavaliselt mõõdetakse igat puud üks kord, kui aga tegemist on täpsema mõõtmistööga näit. teadusliku tööga või on tegemist ebakorrapärase tüvega, tehakse kaks lugemit (enamasti kaks omavahel risti olevat lugemit).
Kolhoosi ja sovhoosimetsades löödi puittahvlid kvartali numbritega puudele kvartalisihi nurkades, neid on veel siin- seal säilinud. 12.2. Kasvava puu ja puistu takseerimine. Selleks kasutatavad instrumendid. Et saada teada puu mahtu, selleks peab puud mõõtma. Puul mõõdetakse 2 kõige olulisemat takseernäitajat: a) puu rinnasdiameeter ehk diameeter 1,3 m kõrgusel juurekaelast; b) puu kõrgus. a) Puu diameetri mõõtmine Kasvava puu läbimõõt mõõdetakse metsaklupiga rinnakõrguselt so. 1,3 m kõrguselt juurekaelast. Kluppimisel tuleb klupp asetada risti tüve püstteljega, nii et klupi joonlaud puutuks vastu tüve, st. klupil peab olema 3 kokkupuutepunkti puuga. Klupp peab olema puu tüvega risti. Tavaliselt mõõdetakse igat puud üks kord. Kui aga tegemist on täpsema mõõtmistööga näit. teadusliku tööga või on tegemist ebakorrapärase tüvega, tehakse kaks lugemit (enamasti kaks omavahel risti lugemit).
annaabi.ee 
