Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"metsaandide" - 14 õppematerjali

Loodusvööndid
1
docx

Loodusvööndid

tee taimed, jaanalind, Ekvatoriaalne Ekvatoriaalne 10 Ferraliit- Apelsin, Anakonda, Küttimine, Metsade liigne raie, vihmamets vihmamets laiuskraadi mullad mandariin, jaaguar, kalastamine, haigused (põhja ja (vähe- sidrun, gorilla, taapir, metsaandide lõuna poole) viljakad) banaan, tõmmu- korjamine, ananass, kaiman põllundus, kookospähk metsandus, el, mango, kohv,

Geograafia → Geograafia
25 allalaadimist
Sakala kõrgustik
6
docx

Sakala kõrgustik

Suurim pärandkultuurmaistutega Loodi looduspark, Viljandi-Raudna ürgorg, Sinialliku org, Loodi Põrguorg, Loodi Puistmäe (vana lehisepuistu), Polli mäed ja Holstre mäed (mõhnastikud), Nõmme liivik, Heimtali mõisapark, Rubina looduskaitseala Veisjärve ümbruses ja Muti järvesid ja Mäeküla järve hõlmav Muti maastikukaitseala. Järeldused Sakala kõrgustik omab suurt väärtust nii maastikurajooni kui ka inimeste elupaigana. Vaheldusrikas maastik ja metsaandide rohked metsad, kalarikkad jõed ja järved teevad elu maal vägagi nauditavaks. 5 2. KASUTATUD MATERJALID 1. Sakala kõrgustik http://entsyklopeedia.ee/artikkel/sakala_k%C3%B5rgustik1 2. Sakala kõrgustik https://et.wikipedia.org/wiki/Sakala_kõrgustik 3. Sakala kõrgustiku maastikurajoon http://www.hkhk.edu.ee/maastikud/Sakala_korgustik.pdf 4. Loodusvarad http://www.keskkonnainfo

Geograafia → Geograafia
4 allalaadimist
Loodusvööndid
3
doc

Loodusvööndid

vürtsid, piprad, kaneel, vanill. Mullastik : Ferralliitmullad. Vihmad uhuvad mulla ülaosast toitained välja. Vesi kannab toitained sügavamale mulda ja mulla ülaossa tekib leedehorisont. Mullas vähe huumust. Loomastik : Liigirikas. Linnud ja loomad on väga lärmakad. Loomad, linnud ja taimed on väga värvikirevad. Inimesed : Vaid seal kus mets ookeani rannikuni ulatub, elab rahvast rohkem. Loomade küttimine, kalastamine, metsaandide korjamine, algeline maaviljelus. Loomaliigid : jaaguar, gorilla, anakonda, taapir. Taimeliigid : viigipuu, hiidbambus, kakaopuu, mangroovtaimed. Savann Asend : 10. ja 20. laiuskraadide vahemikus. Kliima : Aastaaegu kaks ­ niiske ja kuiv. Taimestik : Enamus kõrrelised. Tihe ja tugevasti põimunud juurestik. Mullad : Ferralliitmullad. Loomastik : Liigirikas loomastik. Palju rohusööjaid imetajaid. Inimesed : Tihe rahvastik

Geograafia → Geograafia
31 allalaadimist
Uus-Guinea
15
odp

Uus-Guinea

Keeled inglise, tok-pisin, hirimotu, indoneesia http://syayid.blogspot.com/2011/05/coming- http://hq.scisdragons.net/passportclub/2012/02/27/ to-indonesia-seven-things-worth.html country-of-the-month-for-march-is-papua-new-guinea/ Tegevusalad Inimesed ­ Tegelevad loomade küttimisega, kalastamise, metsaandide korjamisega. Kehakatteid ja eluaseme jaoks materjali saadakse puude lehtedest, okstest ja võrsetest. Seal, kus ma on sobilik harimiseks, haritakse maad. Riietutakse õhukeselt. http://www.agefotostock.com/en/Stock-Images/Rights-Managed/PCB-BUR275 http://ngm.nationalgeographic.com/2012/02/karawari-cave-people/jenkins-text Keskonna probleemid http://wwf.panda

Geograafia → Geograafia
1 allalaadimist
Loodusvööndid
4
doc

Loodusvööndid

2)20-30m, suuremad lehed, varju- ja niiskuslembelised 3)lehepuru, rohttaimestik puudub, kõik on kaetudd epifüütidega. Tüüpilised taimed: kakaopuu, hiidbambus, viigipuu, amasoonase viktooria, mangroov taimed, kautsukipuu. Loomad:mitmekesisus Tüüpilised loomad: aara(papagoi), gorilla, tõmmukaiman, kapibaara, jaaguar, anakonda, taapir. Inimeste tegevusalad: küttimine, kalastamine, metsaandide korjamine, maaviljelus. SAVANN: Kliimavööde: lähisekvatoriaalne Kliima: kaks aastaaega (niiske, kuiv), Temp. Talvel madalam, kui suvel, talvel sajab vähem. Riigid: Austraalia, India, Venezuela, Keenia. Mullad: ferralliitmullad Taimed: 1-2m kõrrelised, Tüüpilised taimed: sõrmrohi, akaatsia, ahvileivapuu, palm, pudelpuu, purpur-hiidhirss Kultuurtaimed: mais, maniokk, bataat, tee, kohv, puuvill. Tüüpilised loomad: ninasarvik, aafrika elevant, sebra, emu, hüaan, termiit, lõvi, koaala.

Geograafia → Geograafia
59 allalaadimist
Keemiline tõrje
5
doc

Keemiline tõrje

ja tööooteaja kohta · Laste mänguväljakule jm. Sellisele rajatisele preparaati ei pritsi, kuid kui töölahus sinna siiski satub, pesta objekt korralikult ära Taimekaitse metsamaal · Lubatud vahend · 7 päeva enne toimingut teavitatakse ümberkaudset elanikkonda · 3 päeva enne piiratakse töödeldav ala hoiatussiltidega, milles sisaldub info planeeritava törjeaja ning vahendi kohta ja aeg, mil on keelatud alale siseneda(sh. ka metsaandide korjamise keeld) Segude valmistamine Isikukaitsevahendeid valides lähtuda kõige rangemaid isikukaitsevahendeid nõudvast segukomponendist Segamine toimub 1/3 ­ 1/2 veega täidetud pritsi paagis,kus algul segatakse üks taimekaitsevahend veega ja seejärel lisatakse teine, samal ajal lahust pidevalt segades. Nõrgalt happeline vesi temp. Vähemalt 16oC Segu koheselt ära kasutada ja prits korralikult pesta Klassikalised lahuse kogused:

Botaanika → Taimekaitse
22 allalaadimist
Ökoloogia ja keskkonnaõigus
10
docx

Ökoloogia ja keskkonnaõigus

Riigimets- RMK loodi 1999, levinumad puuiigid mänd, kask, kuusk Riigimetsa võimalused: matkarada, õpperada, looduskool, telkimisala, puhkerada jne. LÕKE tohib teha sellesk ettenähtud kohas, see ei tähenda seda, et kui ei ole keelatud, siis tohib teha. KORILUS on lubatud, kui omanik ei ole pannud selleks välja eraldi keelumärki. KOER võib olla erametsas kaasas, kui selleks on metsahalduriga räägutud. Telkida tohib eramaal 24h. Kuid metsaandide alla EI KUULU vaik, männikasvud, pilliroog jne. Munnitsipaalmaa- KOV Eesti looduskaitse 1910- esimene eesti looduskaitseala- Vilsandi linnukaitseala 1933- eesti ajakiri – Eesti loodus 1935-Eesti esimene loduskaitseseadus (viimane looduskaitseseadus võeti vastu 2004. Kui eesti liitus EL-ga 1971- esimene Eesti rahvuspark- Lahemaa rahvuspark 1979- Eesti esimene punane raamat 1987- fosforiidi sõda 1993- soomaa ja lahemaa rahvuspark. Vilsandi nimetati ümber rahvuspargiks.

Ökoloogia → Ökoloogia
8 allalaadimist
Äriplaani vorm 2015
14
doc

Äriplaani vorm 2015

Mikrokeskkond – Looduskeskkond – asub soodsal kohal, umbes 25 km Viljandist Võrtsjärve läheduses. Asukoht soosib klientide külastatavust, on läbisõiduteeks Valka, Tartusse , Otepääle jne. Majanduslik keskkond – majandus on hetkel heitlik ja ebastabiilne. Eesti majandus sõltub välismaailmast. Sotsiaalne keskkond – elaniku arvu muutumine, ilmaolud, hooaeg ( suvel rohkem kliente ja talvel vähem). Piirkonnas arendada aiasaaduste ja metsaandide kokkuostu, mis annab kohviku tegevuseks rohkem eeldusi – küpsetised ja road odavamalt kätte ja kodumaisest toorainest. Pakub hooajalist tööd inimestele, kes seda vajavad. Poliitiline keskkond – rahvusvaheline konflikt. Õiguslik keskkond – töölepinguseadus, palgaseadus, rahvusvaheliste lepingute muutumine, reklaamiseadus, raamatupidamisseadus, kaubandusseadus.

Majandus → Majandus
30 allalaadimist
Loodusvööndid
4
odt

Loodusvööndid

Taimestik on väga värvikirev; põhilised taimed: viigipuu, bambus, mangroovtaimed, eebenipuu, kakaopuu, hevea, liaanid. 5. Mullastik ­ ferralliitmullad - suure raua sisaldusega, punase värvusega mullad, sisaldavad vähe huumust ja on liigniisked. 6. Loomastik ­ erksavärvilised, liigirikas; põhilised loomad: ahvid, maod, kaimanid, jaaguar, kahepaiksed, sisalikud, linnud. 7. Inimesed ­ Tegelevad loomade küttimisega, kalastamise, metsaandide korjamisega. Kehakatteid ja eluaseme jaoks materjali saadakse puude lehtedest, okstest ja võrsetest. Seal, kus ma on sobilik harimiseks, haritakse maad. Riietutakse õhukeselt. SAVANN 1. Kliimavööde ­ lähisekvatoriaalne kliimavööde 2. Kliima ­ 2 aastaaega: niiske ja kuiv aastaaeg Temperatuur aastaringselt ühtlaselt kõrge. Sademeid suvel palju, talvel vähe 3. Piirkonnad ­ Aafrika, Brasiilia, Mehhiko, Austraalia, India ja Indoneesia 4

Geograafia → Geograafia
233 allalaadimist
Kordamisteemade vastused eksamiks
7
doc

Kordamisteemade vastused eksamiks

2. Sihtkaitsevöönd - maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Sihtkaitsevööndis asuvaid loodusvarasid ei arvestata tarbimisvarudena. Keelatud on majandustegevus, loodusvarade kasutamine, ehitamine, inimeste viibimine sihtkaitsevööndis, erinevate sõidukitega sõitmine, telkimine, rahvaürituste korraldamine, lõkke tegemine. Sihtkaitsevööndis on kaitse- eeskirjaga lubatud: metsaandide korjamist, jahipidamist, kalapüüki, pilliroo ja adru varumist, teha poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalikku tegevust, teha tee ja tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise rajamist kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks ja olemasolevate rajatiste hooldustöid. 3. Piiranguvöönd - maa- või veeala, kus majandustegevus on lubatud, arvestades selle

Loodus → Keskkonna kaitse
239 allalaadimist
Eestimaa muinasaeg
12
doc

Eestimaa muinasaeg

· Elati suurperena - 4 põlvkonda koos. b. Tööriistad ja tegevusalad: · Kivist kõõvitsad (teravad, ümara seljaga), uuritsad, kivikirved. · Luust ja savist ahing, tuur, harpuun, õngekonks. · Küttimine, kalapüük ja korilus. · Rändlev eluviis. · Koer ­ esimene ja ainus koduloom. · Kütiti põtru, karusid, metssigu, kitsi, ürgveisi. · Kalapüük ­ haug, angerjas, räim. · Korilus ­ metsaandide korjamine toiduks. Leitud on kõige rohkem põdraluid (2/3). 2. Neolitikum (u. 5000-1800 eKr) Elanikke umbes 2000. Keraamika kasutuselevõtt. Jätkuvalt rändlev eluviis. a. Kammerkeraamika kultuur (u. 4000 eKr): · Savinõud ilustatud kammitaolise riista abil. · Paremini töödeldud (lihvitud) tarbeesemed. · Matmiskultuur ­ surnud maeti asula territooriumile koos panustega eluks teises ilmas.

Ajalugu → Ajalugu
270 allalaadimist
Talupoja elu keskajal
13
docx

Talupoja elu keskajal

Vahel sunniti aga talupoegi tegema teopäevi, milleks nad pidid kasutama omaenda härjarakendit. Hiljem hakkas teopäevade kohustsus siiski vähenema, kuid igal poole ei kadunud need täielikult. Teopäevade täieliku kadumise väljalunastamiseks pidid talupojad maksma teatud maksu ja/või leppima rahaliste koormiste ja loonusrendi suurenemisega. Hõõrumisi isanda ja talupoegade vahel tekitas harimata kõnnumaa kasutamine loomade karjatamiseks ning sealt küttepuude ja metsaandide korjamine. Tihti juhtus, et feodaal kehtestas kõnnumaal oma kariloomadele eesõiguse või reguleeris jahipidamist, et tõrjuda talupojad välja loodusressursside tarbimisest. Kogu Euroopa ulatuses jäi talupoegade õiguslik ja sotsiaalne seisund väga mitmekesiseks. Kujunes kaks põhilist majandamissüsteemi- rendihärrus ning mõisahärrus. Rendihärruse puhul oli feodaal kogu maa talupoegadele välja jaganud. Talupojad maksida talle maa kasutamise eest renti

Ajalugu → Ajalugu
76 allalaadimist
TERVISE JA HEAOLU KÄSITLUS JA SELLE EDENDAMISE VÕIMALUSED LASTEAIAS
15
docx

TERVISE JA HEAOLU KÄSITLUS JA SELLE EDENDAMISE VÕIMALUSED LASTEAIAS

Viimases punktis tuleb kaasa võtta tervisliku vahepala pilt. Kes on rajapunktid korralikult läbinud, tuleb vestlusringi ("piknikule"). Ringi keskele asetatakse tervislikud vahepalad. Koos vaadatakse üle, kas on valitud tervislikud või vähem tervislikud vahepalad. Vähem tervislik vahepala asetatakse kõrvale. Seejärel vestlevad lapsed raja läbimisest: mida nad rada läbides tundsid, nägid ja kuulsid. Iga laps saab vastata. Lõpuks võib veel kord koosüle vaadata raja kõrval olevad metsaandide pildid ja kuulata loodushääli. 6 7. Täidan taldriku. Mängu eesmärk: arendada lapse teadmisi toiduainete rühmitamisest ja taldrikureeglist; arendada lapsel kiirust ja tähelepanu. Mäng: Mängitakse kogu väljaku ulatuses. Stardisignaali järel jooksevad lapsed erinevaid toiduaineid tähistavaid sedeleid otsima. Olles vastava tähise leidnud, jookseb laps

Pedagoogika → Alusharidus
22 allalaadimist
Euroopa muinaskultuurid - loengute konspekt
23
doc

Euroopa muinaskultuurid - loengute konspekt

ringis. Algas arvatavasti kusagil Ladoga järve juures, sealt läks edasi paljudesse kohtadesse. Tõenäoliselt olid hõimud lähedased ja suhtelisd tihti. Merevaik oli levinud ehtematerjal, seda saadakse põhiliselt Leedust, aga leitud on ka Põhja-Soomest. Tulekivi piirkond oli Venemaa kõrgustikel, aga see levis ka igal pool. Kivikirved olid tehtud Karjala kiltkivist ja ka need levisid igal pool. Levinud võisid olla ka kultuurtaimed, tavaliselt tegutseti aga kalastamise ja metsaandide korjamisega. Kuna jõgede setetest on leitud mingite põllukultuuride õietolmu, arvatakse, et ehk oli Eestis sel ajal ka kultuurkõrrelisi. Leiti kaera, otra ja nisu. On leitud ka üksikuid koduloomade luid. Oma nimetuse saab kammkeraamika selle järgi, et välispinnal on kaunistused, mis meenutavad mingi kammilaadse riistaga vajutusi. Nende kõrvale on ümara otsaga pulgaga tehtud lohk. Nõud olid küllalt suured, läbimõõt võis olla u 0,5m, pikkus ka, pandi see kivide

Kultuur-Kunst → Euroopa muinaskultuurid
125 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun