Stritsel muidugi kukub põrandale ja ka lillede ja vaasiga on äpardusi, sest kuidas võiks miski normaalselt kulgeda, kasvõi hetkeks? Selleks Kivirähk võimalust ei jäta. Ja siis hakkab vanatädi oma rusuva jutuga pihta, ning seda voogu juba ei peata, see seisab teistest tegelastest ja ülejäänud loost vaat et eraldi, see tähendab, et puutepunktid on küll olemas, aga üldiselt elab ja liigub vanatädi nii loos kui ka metatasandil täiesti omaette. Mõned näited: „Mis mina ikka elan, minul on aeg ära surra“; „Kellele minusugust vanamutti vaja on? Mitte kellelegi.“ (Mille puhul Margit üritab teda takistada, hääles „halvasti varjatud tüdimus“ - ma usun, et kui seni Margiti tegelaskuju veel lugejale lõplikult pinda ei käinud ja nõme ei tundunud, siis siinkohal küll...) Ja vanatädi laob järjest ette suvalisi omavahel mõningases seoses veidrusi, õnnetusi ja muid hädasid
Personaliarendus kogum sihipäraseid tegevusi org-s, mille kaudu luuakse tingimused personali kvaliteedi muutumiseks soovitud suunas. Põhieesmärgiks saavutada iga töötaja valmisolek iseenda arendamiseks ning töötaja aktiivsus ses osas Personali arendamine on töötajate professionaalse ja isiksusliku kasvu toetamine läbi sihipärase ja pideva kompetentsuse hindamise, arendustegevuste kavandamise, elluviimise ja tagasisidestamise; metatasandil muudatuste läbiviimist toetavate hoiakute ja oskuste kujundamine Koolitus on oskuste, reeglite, kontseptsioonide või hoiakute süstemaatiline omandamine, mille tulemusena paraneb töösooritus Järelkasvu planeerimine on sihipärane tegevus intellektuaalse kapitali järjepidevuse tagamiseks organisatsiooni võtmepositsioonidel Talendijuhtimine on osa järelkasvu planeerimisest, mis sisaldab järelkasvu identifitseerimist ja arenguplaanide koostamist
8 omab alati tahendust vastuvqtja jaoks on tootlemata kujul faktid, millel ei ole iseseisvana tahendust on andmetele antud tahendus antud taustsusteemis (kontekstis) on andmete suhtes metaandmed 32. Valige QIGE vaide. Milline loetletud tegevustest ei ole andmetootlustegevus: :: P: 2.7 Juhuslike (fiktiivsete) andmete ja informatsiooni valjamqtlemine Andmete liigitamine Andmete krupteerimine Andmete sailitamine Andmete ja andmetootlustegevuste kirjeldamine uldisemal e. metatasandil (andmete ja protsesside modelleerimine) Andmete ulekandmine uhest andmekogust teise (andmete ristkasutus) 33. Valige QIGE vaide. Kohti, kus hoitakse informatsiooni jaoks vajalikke andmeid, informatsiooni ennast ja saadud teadmisi, nimetatakse: :: P: 3.2 andmehoidlateks andmekaevandusteks infohoidlateks infokaevandusteks 34. Valige QIGE vaide. "Info edastamisel peab olema kasutatud korrektset meediat" on nque, mis kuulub: :: P: 1.8 vormimqqtme alla sisumqqtme alla
inimese teadvuses. Hõlmab kõiki inimtegevuse valdkondi alates teadmiste ja oskuste omandamisest koolis kuni sotsiaalse käitumise jt oskuste omandamisel nii koolis kui mujal. Õppimine on ka teadmiste omandamise/muutumise ja teadmiste ümberorganiseerimise protsess. Õpioskused on oskused teadmisi omandada (lisada, suurendada), struktureerida ja kasutada, teadmisi ja nendevahelisi seoseid mõista ja vajadusel ümberstruktureerida. Metatasandil: oskus jälgida ja olla teadlik sellest, mida ja kuidas õpitakse, samuti oskus tekitada ja säilitada õpimotivatsiooni. Teadmised (ka representatsioonid, mõtlemise ühikud) on informatsioon, mis on vaimselt esitatud ja mingil kujul struktureeritud või organiseeritud. Pikemaks ajaks ja paindlikumalt kasutatavana jääb meelde vaid teadmine, mida on mõistetud, st seostatud eelnevaga, interpreteeritud olemasoleva taustal. Õppimise vormid: a) harjumine e. habituatsioon
tajuda 0-loodust Teine loodus on loodus, mida me oleme materiaalselt moonutanud, mõjutanud mingis suunas. 2-loodust võib ette kujutada kui 1-looduse tagasitõlkimist 0-looduseks Kolmas loodus on virtuaalne loodus, looduse peegeldus nii, nagu see eksisteerib teaduses või kunstis; läbinisti teoreetiline või kunstlik, juba kirjeldatud looduse kirjeldus või tõlge tõlkest, looduse peegeldus kultuuri metatasandil Erimõisted: aine semiotiseerumine Inimene modelleerib keskkondi suures ulatuses ja modelleerimise tulemusel muudetakse keskkonda semioosipõhiselt. Nii nagu modelleerimistegevus ei ole tähenduslikult neutraalne, nii ei ole seda ka selle tagajärjel semiotiseerunud aine Aine semiotiseerumine kultuuris võib olla kas teadliku või teadvustamata protsessi tulemus Aine semiotiseeurmine kui protsess sunnib üle vaatama inertse mateeria ja
7. Õigusfilosoofia koht õiguse mõistmisel. Õigus ja eetika. Juristi eetika. Õigusfilosoofia on filosoofia , mille huviobjekt on õigus.Õigusfilosoofia vaates õigusele sisaldub alati ka vaade olevale selle terviklikkuses ja kõikehaaravuses. Õigusfilosoofias käistletakse õiguse põhimõttelisi küsimusi, juriidilisi põhiprobleeme. Õigusfilosoofia on süsteemi suhtes eraldiseisev, väline, õigusfilosoofia on nii kehtiva õiguse kui sellega seotud õigusdogmaatika suhtes metatasandil, mis võimaldab tal süsteemi vaadata väljaspoolt. Õigusfilosoofia on kohustatud kõiki oma eeldusi ja võimalusi kriitiliselt kontrollima, õigusfilosoofias ei ole midagi, mida ei saa küsimärgi alla panna, see käib ka tema enda kohta. Õigusfilosoofia olemuslik küsimuse asetus on alati küsimine õige õiguse, õige õiguse idee järele. Õigus ja eetika Õigus ja eetika on erinevad valdkonnad, mis tuleb lahus hoida, nende vahel puudub vältimatu seos.
Need on üldjuhul avalikud materjalid kõrgkoolide kodulehtedel. Lisaks sellele leidub mitmeid põhjalikumaid teemakohaseid artikleid nii põhikooli kui ka gümnaasiumi valdkonnaraamatutes (vt http://www.oppekava.ee/). Näiteks käesolevalt on avaldatud põhikooli valdkonnaraamatus valdkondadeülesena artiklid uurimistööst põhikoolis ja loodusainete valdkonnaraamatus artikkel uurimuslikust õppest loodusainetes. Viimasest on osa siiski aineteülene, käsitledes muuhulgas uurimistöö metatasandil kavandamiseks vajalikke regulatiivseid oskusi (oskused kavandamiseks, jälgimiseks ja hindamiseks). Juhendamisoskuste arendamisel on asendamatud ka isiklikud ja kolleegide kogemused. Nende vahetamiseks on soovitav korraldada regulaarseid kogemusvahetusseminare nii ettevalmistusprotsessi käigus kui ka pärast kaitsmist protsessi reflekteerimiseks. 61 UURIMISTÖÖ ALLIKAD Ülle Kikas, PhD Nõunik
edasi püüdnud anda tegelikkust, aga ahvid teevad abstraktseid maale. Kas ahvi poolt saadud maali saab tõlgendada? Ilmselt mitte. Jean Miro maale saab tõlgendada. Kas päikeseloojangut saab tõlgendada? Värvide mängu, ilu saab tõlgendada siis, kui eeldame üleloomuliku olendi olemasolu, kes tahab meile sellega midagi öelda. Sellist olendit sellisel kujul ilmselt pole. Kui me seda eeldame, loome baasi, et saame hakata eeldama päikeseloojangut. See on metatasandil vaidlus Jumala olemuse üle. Tulen täpselt vaadata, mis on loodud isiku poolt, mis on loodud looduse poolt (Ohvritamm). Saame tõlgendada, et sellele tammele on antud tähendus, see on pühapaik, ohverduskoht. Järelikult on tammel mõte, mida saab tõlgedada. Tähendus, mida saab tõlgendada. Oleme tõlgendamise piirialade. 2. Largo sensu arusaamine keelelistest väljenditest. Kogu arusaamisprotsess on tõlgendamine. 3
sõna (vastavalt Begriff ja pojem) võib lisaks tähistada ka terminit. Suhtluse seisukohalt siin midagi valesti polegi, sest tegelikke suhtlusraskusi on ikka üsna raske kujutleda, eriti kui arvestada ka üleküsimise võimalusega. Küll aga võib probleem tekkida keele kognitiivse funktsiooni juures. Inimesel, kelle jaoks mõiste on ühemõtteliselt sama mis termin, mõiste jaoks ju sõna polegi. Nii on võrdlemisi keeruline metatasandil mõistetest mõelda, või vähemalt illustreerib sõna puudumine, et mõiste Objektid, mõisted ja terminid 71 mõiste leksikaliseerimine ei ole inimese jaoks olnud oluline. Kogu rõhk on olnud sõnade ja keele ehk vormi peal ja sisust pole tarvis olnud rääkida. Nagu aga üritame näidata sõnastikukoostamisest ja tõlkimisest rääkivates peatükkides, ei ole vormi tasandiga piirdudes kuidagi võimalik saavutada veakindlaid tulemusi
annaabi.ee 
