Eluslooduse süstemaatika. Abiootilised keskkonnategurid ja nende mõju taimedele ning loomadele. Sünergism. Kohastumine ja kohanemine. Limiteerivad tegurid. Organismide vastused keskkonnatingimuste muutumisele. Ökoamplituud. Ökomiss. Popultsiooniökoloogia. Populatsioonide määratlemine. Populatsiooni iseloomustavad tegurid. Populatsiooni kasvu tüübid ja keskkonna kandevõime. Populatsioonide tsüklilisus. Areaal ja levik. Elustrateegiad K ja r strateegia. Metapopulatsioonid. Koosluste ökoloogia. Liigisisesed ja liikide vahelised suhted e abiootilised tegurid. Koosluse mitmekesisus. Dominantliik. Servaefekt e ökoton. Koosluste vahetus e suktsessioon ja selle vormid. Koosluste taastumine e demutatsioon ja selle vormid. Kliimakskooslus. Ökosüsteem. Ökoamplituud. Ökoniss. Maismaaökosüsteemid. Mereökosüsteemid. Mageveeökosüsteemid. Bioom. Energia liikumine ökosüsteemis. Termodünaamika seadused. Energiavood biosfääris ja Maa energiabilanss. Fotosüntees
Saar kui biogeograafia mudelobjekt. Isoleeritud keskkond kui saar. Saarte tüübid (mandrilised ja ookeanilised, isolatsiooni varieeruvus). Liigirikkuse seos pindala ning isoleeritusega, nende põhjused. Liikide vahetumine saartel (lokaalsed immigratsioonid ja lokaalsed väljasuremised). Robert MacArthur & Edward Wilson: tasakaaluline liigirikkuse teooria. Lisamõjud lokaalsele immigratsioonile ja ekstinktsioonile. Dünaamiline ookeanisaarte biogeograafia mudel. Saarestikud. Metapopulatsioonid ja metakooslused. Jäänukpopulatsioond ja väljasuremise võlg. Liikide olemasolu-puudumine suuruse/isolatsiooni graafikul, seos looduskaitsega. Liikide valik immigratsioonil ja ekstinktsioonil. Pesastunud ja malelaua liikide leviku mustrid. Saarte seos liigitekkega, "liigipump". Saarte evolutsioonilised eripärad (gigantism, kääbustumine, lennuvõimetus, taimede puitumine jne.). Looduskaitse biogeograafia. Üks suur või mitu väikest kaitseala (SLOSS) käsitlus.
Areaal ja levik. Areaal geograafilised (ruumilised) piirid, milles mingi liigi populatsioonid elavad Elustrateegiad K ja r strateegia. r strateegia: * r reproduction - sigivus * palju järglasi * järglased suhteliselt väikesed * järglased väikese konkurentsivõimega * arvukuse suured kõikumised K strateegia: * K keskkonna kandevõime * vähe järglasi * järglased suhteliselt suured * järglased hea konkurentsivõimega * arvukus stabiilne, keskkonna kandevõime lähedal Metapopulatsioonid rändavate või passiivselt levivate isendite kaudu omavahel seotud ning nõnda tervikliku süsteemi moodustavate populatsioonide kogum Koosluste ökoloogia. Liigisisesed ja liikide vahelised suhted e abiootilised tegurid. Ainult ühele osalisele kasulikud või kahjulikud suhted Mõiste Liik 1 Liik 2 Kisklus + - Üks saab kasu, teine kahju
seeläbi ta muutub välimuselt. Liik jääb ikka samaks. Taimede mutualistlikud suhted: mükoriisa,seenjuur sümbioosis taimejuurega, taimejuur saab kätte aineid mida muidu ei saaks hõlbustamine,-kaks hõlbustamise põhitüüpi on abiootiline stress ja biootiline stress a) Soodustatud elukeskkond –temperatuuripuhver; parem mullaniiskus; rohkem toitaineidb) Kaitse kuivuse eestd) Kaitse kuivuse ja ärasöömise eest tolmeldamine, levitamine Metapopulatsioonid-osapopulatsioonidest koosnev populatsioon, mille funktsioneerimise üheks kõige määravamaks tunnuseks on osapopulatsioonide-vaheline konnektiivsus. ja metakooslused-on ühes paigas asuvate koosluste kogum, mis on ühe või mitme neile ühise liigi levimise tõttu üksteisega seotud. Fragmentatsioon- on nähtus, kus liigid ei kasva järjestikuliselt ja heterogeensus- ressursside või mõjurite ruumilisest ja ajalisest varieeruvusest
tegurid ( elupaikade hävimine, kk seisundi halvenemine, elupaikade killustumine, ületarbimine, võõrliikide mõju)koostoimes ja üksteise mõju võimendadas vähendavad populatsiooni arvukust igas järgmises põlvkonnas kuni populatsiooni täieliku väljasuremiseni. Kirjelda metapopulatsioone? Metapopulatsioon on rändavate või passiivselt levivate isendite kaudu omavahel seotud ning nõnda tervikliku süsteemi moodustavate populatsioonide kogum. Metapopulatsioonid koosnevad eraldiseisvatest alaasurkondadest. Igal elupaiga alamasurkonnal oma väljasuremise tõenäosus ja rekoloniseerimise tõenäosus. Metapopulatsioon koosneb alampopulatsioonidest mis seotud omavahelise sisse- ja väljarände kaudu. Mida kujutab endas mülgas ja lätte asurkondade käsitus? EKSAMIS Mülgasasurkond- suurus sõltub sisseändajate hulgast. Isendid lähevad sinna, kuid ei suuda asurkonnas paljuneda ja surevad vanadusse. Lätteasurkond- ennast taastootev
Kõikidest õistaimedest vähemalt 80 protsenti on loomtolmlejad. 13. Mis aitab kaasa ja kuidas tõsta inimeste teadlikkust tolmeldajate olulisusest? Tuua näiteid avalikkuse ette, rääkida nende olulisusest ja mõjust, rääkida talunikega ja pidada kontrolli et nad õigel ajal ja õiges koguses pritsiks 14. Nimeta üks alternatiiv tavapärastele taimekaitse meetoditele. Hästi läbi mõeldud külvikord, vähendab umbrohtumist ja taimehaiguste levikut. 15. Mis on metapopulatsioonid? rändavate või passiivselt levivate isendite kaudu omavahel seotud ning nõnda tervikliku süsteemi moodustavate populatsioonide kogum. 16. Mis on ko-evolutsioon? Too näide. on kahe või enama vastassuhteis oleva liigi (või muu bioloogilise üksuse) üksteisest sõltuv evolutsioon Koevolutsiooni võib täheldada erinevail bioloogilisel tasemel. Nt mikroskoopilisel tasemel on proteiinis toimunud korreleeruvad mutatsioonid aminohapete vahel; makroskoopilisel
Ökoamplituud – teatud keskkonnatingimuse väärtuste vahemik, milles organism suudab elada Ökonišš – populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu (ökoamplituudide vahemik). 4. Popultsiooniökoloogia. Populatsioonide määratlemine. Populatsiooni iseloomustavad tegurid. Populatsiooni kasvu tüübid ja keskkonna kandevõime. Populatsioonide tsüklilisus. Areaal ja levik. Elustrateegiad K ja r strateegia. Metapopulatsioonid. Populatsiooniökoloogia – organisme looduses mõjutavad nii abiootiline (eluta) keskkond kui biootiline(elus) keskkond. Lisaks neile mõjutavad organisme ka teised organismid, esmajärjekorras nende omad liigikaaslased. Populatsioonide määratlemine Geograafiline populatsioon – paikneb loodusgeograafiliselt ühtlases piirkonnas, kuid koosluste poolest mitmekesisemal maastikul (taiga) Ökoloogiline populatsioon – on seoses kindla ökosüsteemiga (mets)
kaugel suur lisa tasakaalulisele mudelile · Aga ka liigifond P muutub · Saarel tekib liike evolutsiooni käigus · Liikide interaktsioone ei ole arvestatud ( takistamised ja soodustamised) · Immigratsioon ja ekstinktsioon ei ole sõltumatud , ,,päästeefekt" · Suurele saarele rohkem immigrante · Isolatsioon ja saare suurus muutub ajas Dünaamiline ookeanisaarte biogeograafia teooria ( Whittaker 2008) Metapopulatsioonid ja metakooslused · Populatsioonid/kooslused, mis koosnevad osapopulatsioonidest või osakooslustest · Seotud levikuga osade vahel Väljasuremise võlg Liikide esinemine saarel · Saare suurusest sõltuvad · Saare isolatsioonist sõltuvad Liikide valik saartel · Liigirikkus saartel väiksem · Taksonoomilised rühmad Samades proportsioonides harmooniline Erinevates proportsioonides disharmooniline · Väljasuremine on valikuline
puhul, mille arvukus ulatuslikult kõigub. Milliseid andmeid kasutatakse pop-i elujõulisuse analüüsis ja kuidas neid saab? PVA-s kasutatakse statistilisi andmeid, nagu isendite vanuseline osakaal populatsiooni struktuurist erinevate aastate jooksul. Andmeid peab koguma (vähemalt 10. aastat) ning neid saab andmebaasidest, kui sinna on kantud, või peab ise teostama seiret ning jälgima liigi arvukuse muutusi ja vanuselist koosseisu. Elupaik, elupaigavalik, metapopulatsioonid Mõisted: Elupaik - mingi liigi (populatsiooni) eluks vajalikke biootilisi ja abiootilisi tingimusi rahuldav paik (ka biotoop). Spetsialist - spetsiifilise nõudlusega liik. Nt saab mõni lehetäiliik toituda üksnes teatud liiki taimest ja mõni lepatriinuliik süüa ainult teatud liiki lehetäisid. Generalist - on suure tolerantsusega ja vähenõudlik liik. Vastandub spetsialistile. Killustumine - ühtlase/sidusa kasvukoha või elupaiga jaotumine väiksemateks osadeks.
Saarte biogeograafia. Saar kui biogeograafia mudelobjekt. Isoleeritud keskkond kui saar. Saarte tüübid (mandrilised ja okeaansed, isolatsiooni varieeruvus). Liigirikkuse seos pindala ning isoleeritusega, nende põhjused. Liikide vahetumine saartel (lokaalsed immigratsioonid ja lokaalsed väljasuremised). Robert MacArthur & Edward Wilson: tasakaaluline liigirikkuse teooria. Lisamõjud lokaalsele immigratsioonile ja ekstinktsioonile. Dünaamiline ookeanisaarte biogeograafia mudel. Saarestikud. Metapopulatsioonid ja metakooslused. Jäänukpopulatsioond ja väljasuremise võlg. Liikide olemasolu-puudumine suuruse/isolatsiooni graafikul, seos looduskaitsega. Liikide valik immigratsioonil ja ekstinktsioonil. Pesastunud ja malelaua liikide leviku mustrid. Saarte seos liigitekkega, "liigipump". Saarte evolutsioonilised eripärad (gigantism, kääbustumine, lennuvõimetus, taimede puitumine jne.). Isora isoleeritud keskkond · Meresaared · Isoleeritud kooslused o Mäetipud
kasulikuks nende liikide puhul, mille arvukus ulatuslikult kõigub. 7) Milliseid andmeid kasutatakse pop-i elujõulisuse analüüsis ja kuidas neid saab? PVA-s kasutatakse statistilisi andmeid, nagu isendite vanuseline osakaal populatsiooni struktuurist erinevate aastate jooksul. Andmeid pea koguma (vähemalt 10. aastat) ning neid saab andmebaasidest, kui sinna on kantud, või peab ise teostama seiret ning jälgima liigi arvukuse muutusi ja vanuselist koosseisu. 6. Elupaik, elupaigavalik, metapopulatsioonid Mõisted: Elupaik e eluase e habitaat on liigi (populatsiooni) olemasoluks ja ontogeneesi läbimiseks vajalike abiootiliste ja biootiliste tingimuste kogum; selliste tingimustega ala. Ala, mille ressursid ja tingimused võimaldavad liigil seda asustada, paljuneda ja ellu jääda. Eluapik on ala, mille ressursid ja tingimused võimaldavad organismil seda asustada, seal ellu jääda ja paljuneda. Ökoniss populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonnategurite olemasolu (ökoamplituudide
annaabi.ee 
