Sarrusteraseks nimetatakse terasvardaid, võrke või karkasse, mis betooni valamisel asetatakse tema sisse. Nii saadud materjal on raudbetoon. Sarruse põhiülesandeks on vastu võtta tõmbejõudude ja sellega kõrvaldatakse üks betooni peamine puudus haprus. Sarrustena kasutatakse kas sileda- või reljeefse pinnaga ümarterasest. Reljeefse pinnaga sarruse külge nakkub betoon tunduvalt paremini. Peale kuumalt valtsitud sarruse kasutatakse ka külmalt muljutud reljeefset sarrust. Metallpeen-materjalidest tähtsamad on : · Naelad tehakse madala süsinikusisaldusega traadist, naelad võivad olla ümmargused või kandilised eritüübilistest naeltest tähtsamad on laiapealised papinaelad, peened sindlinaelad, vintnaelad, püstoli naelad jne. · Puidukruvid on kumer-, lame või kantpeaga, kruvid võivad olla kattekihita, kroomitud, tsingitud või fosfaaditud.
Vase kasutusala: Elektrijuhtmed, katuseplekk Sulamid: Messing (vask ja tsink) ja pronks (vask ja inglistina). Kasutatakse torude kraanide ja ventiilide valmistamiseks, skulptuurid 7. Valtsmetalltooted, kasutus Ümarteras, ruut-teras, latt-teras, leht-teras, plekk (katused), torud (ventilatsioonisüsteemid), võrdkülgne nurkteras 8. Sarrusteras, kasutamine -Terasvardad, võrgud või karkassid mis betooni valamisel asetatakse ta sisse. Tõmbetugevuse suurendamiseks 9. Metallpeen-materjalid Naelad, kruvid, poldid, riisad, peentooted 10. Keemiline ja elektrokeemiline korrosioon Keemiline- metall ühineb mõne teise keemilise elemendiga, kõige sagedamini hapnikuga, tekib metalli oksiid (rauarooste) Elektrokeemiline- korrosioon tekib kokkupuutel mingi vedelikuga, kaasneb elektrivoolu tekkimine 11. Korrosiooni liigitus levikulaadi järgi Pind korrosioon Kohalik korrosioon Kristallidevaheline korrosioon 12. Korrosiooni liigutis algpõhjuse järgi
· Rööpad Tõmmatud tooted · Traat · Peenemad ümarterased · Peenemad torud (teras, vask, alumiinium) Valatud tooted · Kanalisatsioonitorud · Torude liitmikud · Ahjutarbed · Keskkütteradiaatorid · Kraanid ja ventiilid (pronksist peamiselt) Sarrusteras - terasvarras, mis betooni valamisel asetatakse tema sisse. Saadakse raudbetoon. Kasutatakse kas sileda või reljeefse pinnaga ümarterast. Metallpeen-materjalid · Naelad · Puidukruvid · Eriotstarbelised kruvid · Poldid · Needid · Riisad · Peentooted (ukse- ja aknahinged, lukud, riivid, haagid jne) METALLIDE KORROSIOON JA SELLE KAITSE Korrosioon - metalli riknemine või hävinemine ümbritseva keskkonna mõjul. · Keemiline - metall ühineb oksiidiga, nt hapnikuga · Elektrokeemiline - tekib metalli kokkupuutel vedelikuga. Metall laguneb ioonideks.
................11 22. MIS ON TERASE TOOTMISE PÕHIMÕTE?.....................................................................11 23. MIKS KASUTATAKSE TERASE TOOTMISEL LEGEERIVAID LISANDEID?............................11 24. KIRJELDA ALUMIINIUMI NING DURALUMIINIUMI KASUTUSKOHTI EHITUSEL...................11 25. TOO VÄLJA VASELE, MESSINGULE NING PRONKSILE KASUTUSKOHTI EHITUSEL............11 26. MIDA LOETAKSE SARRUSTERASEKS NING MIS EESMÄRGIL/KUS KASUTATAKSE?...........12 27. MIDA LOETAKSE METALLPEEN-MATERJALIDEKS, LOETLE NEID.....................................12 28. MIDA LOETAKSE KEEMILISEKS JA ELEKTROKEEMILISEKS KORROSIOONIKS?.................12 29. KUIDAS LIIGITATAKSE KORROSIOONI LEVIKULAADI JÄRGI?.........................................12 30. MILLISEID ERINEVAID VÕTTEID KASUTATAKSE KORROSIOONIKAITSEKS, KIRJELDA KA VEIDI?........................................................................................................................... 12 EHITUSKERAAMIKA..................
Tõmmatud toodetest enamkasutatavad on: · traat (Ø < 5 mm); terasest, vasest, alumiiniumist; · peenemad ümarterased; · peenemad torud (teras, vask, alumiinium). Valatud toodetest on enamik valmistatud malmist, pronksist või alumiiniumist: · kanalisatsioonitorud (malmist); · torude liitmikud; · mitmesugused ahjutarbed; · keskkütte-radiaatorid; · kraanid ja ventiilid (peamiselt pronksist). Metallpeen-materjalidest tähtsamad on: · naelad tehakse madala süsinikusisaldusega traadist, naelad võivad olla ümmargused või kandilised, eritüübilistest naeltest tähtsamad on laiapealised papinaelad, peened sindlinaelad,vintnaelad, püstolinaelad jne; · puidukruvid on kumer-, lame- või kantpeaga, kruvid võivad olla kattekihita, kroomitud,tsingitud või fosfaaditud; · eriotstarbelised kruvid: kipsplaadi kruvid (peenemad, suurema peaga ja suurema
pinnaga ümarterast. Reljeefse pinnaga sarruse külge nakkub betoon tunduvalt paremini. Peale kuumalt valtsitud sarruse kasutatakse ka külmalt muljutud reljeefset sarrust.Peenem sarrus (Ø 14 mm) turustatakse rulli kerituna (kerateras), jämedam, aga sirgete varrastena.Mehaaniliste omaduste järgi jagatakse sarrusterased tugevusklassidesse:A-I...A-IV ja nende tõmbetugevus on 380...900N/mm2, voolavuspiir 240...600N/mm2ja suhteline pikenemine 23...6%. Metallpeen-materjalidest tähtsamad on: ·Naelad tehakse madala süsinikusisaldusega traadist, naelad võivad olla ümmargused või kandilised, eritüübilistest naeltest tähtsamad on laiapealised papinaelad, peened sindlinaelad, vintnaelad, püstolinaelad jne; ·Puidukruvidon kumer-, lame-või kantpeaga, kruvid võivad olla kattekihita, kroomitud, tsingitud või fosfaaditud; ·Eriotstarbelised kruvid: kipsplaadi kruvid (peenemad, suurema peaga ja suurema keerme
Nii saadud materjal on raudbetoon. Sarruse põhiülesandeks on vastu võtta tõmbejõude ja sellega kõrvaldatakse üks betooni peamine puudus- haprus. Sarrustena kasutatakse kas sileda- või reljeefse pinnaga ümarterast. Reljeefse pinnaga sarruse külge nakkub betoon tunduvalt paremini. Peale kuumalt valtsitud sarruse kasutatakse ka külmalt muljutud reljeefset sarrust. Peenem sarrus (Ø 14 mm) turustatakse rulli kerituna (kerateras), jämedam aga sirgete varrastena. Metallpeen-materjalidest tähtsamad on: · naelad tehakse madala süsinikusisaldusega traadist, naelad võivad olla ümmargused või kandilised, eritüübilistest naeltest tähtsamad on laiapealised papinaelad, peened sindlinaelad, vintnaelad, püstolinaelad jne; · puidukruvid on kumer-, lame- või kantpeaga, kruvid võivad olla kattekihita, kroomitud, tsingitud või fosfaaditud;
Sarrusteks(armatuur) nimet. terasvardaid, võrke või karkasse,mis betooni valamisel aset. Tema sisse.Nii saadud materjal on raudbetoon.Sarruse põhiülesandeks on vastu võtta tõmbejõude ja sellega kõrvaldatakse üks betooni peamine puudus-haprus. Sarrustena kasut. kas siledfa- või reljeefse pinnaga ümarterasest. Reljeefse pinnaga sarruse külge nakkub betoon tunduvalt paremini. Peale kuumalt valtsitud sarruse kasut. ka külmalt muljutud reljeefset sarrust.(joonis.õpikus lk.26) Metallpeen-mat.-st tähtsamad on: -naelad tehakse madala süsiniku sisaldusega traadist,võivad olla ümmargused või kandilised,ermõõtu jne. -puidukruvid on kumer-,lame-või kantpeaga,võivad olla kattekihita ,kroomitud,tsingitud. -eriotstarbelised kruvid.kipsplaadikruvid,puurkruvid,piidakruvid, -poldid, -needid tehakse pehmest terasest,vasest või alum.-st,võivad olla kumer-või lamepeaga. -riisad(klamrid)on mõeldud jämedamate puitdet. Ühendamiseks,
Sarruse põhiülesandeks on vastu võtta tõmbejõude ja sellega kõrvaldatakse üks betooni peamine puudus- haprus. Sarrustena kasutatakse kas sileda- või reljeefse pinnaga ümarterast. Reljeefse pinnaga sarruse külge nakkub betoon tunduvalt paremini. Peale kuumalt valtsitud sarruse kasutatakse ka külmalt muljutud reljeefset sarrust. Peenem sarrus (Ø 14 mm) turustatakse rulli kerituna (kerateras), jämedam aga sirgete varrastena. · Metallpeen-materjalidest tähtsamad on: · naelad tehakse madala süsinikusisaldusega traadist, naelad võivad olla ümmargused või kandilised, eritüübilistest naeltest tähtsamad on laiapealised papinaelad, peened sindlinaelad, vintnaelad, püstolinaelad jne; · puidukruvid on kumer-, lame- või kantpeaga, kruvid võivad olla kattekihita, kroomitud, tsingitud või fosfaaditud; · eriotstarbelised kruvid: kipsplaadi kruvid (peenemad, suurema peaga ja suurema
See on betooni peamiseks puuduseks. Sarruse abil vähendatakse betooni haprust. Sarrustena kasutatakse kas sileda- või reljeefse pinnaga ümarterast. Reljeefse pinnaga sarruse külge nakkub betoon tunduvalt paremini. Joonis 4.7.2. Sarrusteraseid: a – sile ümar-sarrus, b – sarruse traat, c – kuum-valtsitud reljeefne sarrus, d – külm-muljutud reljeefne sarrus, e ja f – sarrustrossid. Metallpeen-materjal. Tuntumad neist on (vaata joonist 4.7.3): 52 naelad – ümmargused või kandilised naelad, laiapealised papinaelad, peened sindlinaelad, vintnaelad, püstolinaelad jne; puidukruvid – kumer-, lame- või kantpeaga puidukruvid, mis võivad olla kattekihita, kroomitud, tsingitud või fosfaaditud; poldid; needid – neid tehakse pehmest terasest, vasest või alumiiniumist;
annaabi.ee 
