Pühakodade välisseinad näivad lausa koosnevat skulptuuride massist. Tempel ise võis kasvad paljude ruumidega suureks ehitiseks. Templite hämarus tulenes sammaste tihedast paigutusest. Kaljutemplites on kasutatud looduslike koopiaid. (Näited: Sanchi stuupa (poolkerakujulise kupliga kaetud ehitus Buddha mälestuseks), Angkor Vati tempel, Borobuduri tempel, Khajuraho templid ja Taj Mahal.) Ehitus materjalid: Põletatud tellis, kivi, marmor, kinnitamiseks kasutati mõnikord metallklambreid. Skulptuur: Skulptuuri iseloomustavad dünaamilisus, mänglevus, liigutuste ja zestide äärmine mitmekesisus ning kehade paindlikkus. Materjaliks on põhiliselt kivi, aga ka pronks ning vask. Maistest vahekordadest, proportsioonidest ning anatoomiast ei peeta kinni, kuna need pole jumalate kujutamisel vajalikud. Valitsevaks vormiks on reljeef. Jumalad on ümbritsetud veetlevatest ja lõbusatest naistest. Kunst tahab rõhutada, et kõik kordub.
INDIA, HIINA JA JAAPANI KUNST India Kunst on seotud religiooniga (hinduism, budism, dzainism - üksikute religioonide piiri on raske eraldada). Arhitektuur ja skulptuur on sulandunud omapäraseks tervikuks. Templid on enamasti vana kunsti mälestusmärgid (meenutavad rohkem monumente) - ehitati kivist (ilma mördita, vahepeal kasutati metallklambreid). Sambad seisavad väga tihedalt üksteise kõrval. Välisseinad näivad koosnevat skulptuuride massist, tühja pinda reljeefide vahel pole peaaegu üldse. Välisseinu kaunistavad jumalate kujud keda lõbustavad muusikud ja tantsijad. Templi keskel asub pühamu, templi torn, jumaluse kuju. Sisekujunduses on kujusid vähe, laed kiviplaatidest, siseruumid on hämarad. (Khajuraho tempel, kaljutemplid, stuupad) Stuupad - Buddha mälestusmärgid. Hakati ehitama u. 3. saj eKr. Neid on üle 84 000
3.Milline oli india skulptuuri valitsev vorm? India skulptuuri valitsevaks vormiks on reljeef. 4. Miks ei rõhutata india kunstis erinevust inimese ja looma vahel? Sest see pole jumalate kujutamisel vajalik 5.Kirjelda India templit. Saalide uksed on enamasti ühel joonel, mis viib pühapaiga suunas, lage toetavad sambad seisavad väga tihedalt ja muudavad siseruumi hämaraks. Templid ehitati kivist,kuid ilma mördita ja ainult mõnikord metallklambreid kasutades. 6. Millal oli india kujutava kunsti õitseaeg? India kujutava kunsti õitseaeg oli Guptade dünastia ajal 4- 7 saj eKr. 7.Kirjelda Hiina arhitektuuri. Hiina arhitektuur on rajatud enamasti keerukale palkkonstruktsioonile. Ehituste ühiseks iseloomulikuks elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk, mida kasutatakse sammasteks, taladeks,piitsadeks. Iseloomulik on ka ehitiste eriline katusevorm ja
Kaljutemplites on eraldasid maalingutega kaunistatud kasutatud looduslike koopiaid. liigutatavad vaheseinad ja lükanduksed. 4. Ehitusmaterjal Põletatud tellis, kivi, kinnitamiseks Palk, katustel glasuuritud savist katusekivid, Palk, katusel õled ja hiljem savist kasutati mõnikord metallklambreid vähesel määral ka kivi. katusekivid, 5. Arhitektuuri näited Sanchi stuupa (poolkerakujulise Suur Hiina müür, Yingxiani pagood, Pekingi Valge Haigru linnus, Suure Buddha kupliga kaetud ehitus Buddha Taevatempel Saal, Horyuji tempel, mälestuseks), Angkor Vati tempel,
· Ateena ja Sparta esiletõus · Omavahelised kodusõjad 4Kristuse sünd HELLENISTLIK PERIOOD · 146 eKr roomlased alistavad Kreeka Arhitektuur Tähitsaim ala oli templiehitus: · Eemal tavarahvast · Ehitatud künkale, jumalatele lähemale · Iga tempel oli pühendatud kindlale jumalale · Eeskujuks megaron, ristkülikukujulise põhiplaaniga · Esialgu ehitatud puust, hiljem kivist või marmorist · Majaosade kinnitamisel kasutati metallklambreid ja tappimist · Algselt väga värvilised · Kasutati optilisi parandusi vaadatavuse huvides Templi välisvaate põhiosad: 1.Kandvad osad (alus, sambad) 2.Kantavad osad (talastik, katus) Naos Templi sisemuses asuv kivist seintega ruum, kus asus jumala kuju. Kreeka ehitismälestised ajaperioodide kaupa ARHAILINE KLASSIKALINE HELLENISTLIK Apolloni tempel Parthenoni tempel Olümpioni tempel Hera tempel Propüleed Halikarnassose mausoleum
ilmakaarde. 3. Templid ise meenutavad rohkem monumente kui ehitisimeie mõistes.India templi kõige püham paik, kus asub jumalakuju, on tavaliselt väike, tempel selle ümber võis aga kasvada suureks , paljude ruumidega ehitiseks.Saalide uksed on enamasti ühel joonel, mis viib pühapaiga suunas; lage toetavad sambad seisavad väga tihedalt ka muudavad siseruumi hämaraks. Templid ehitati kivist, kuid ilma mördita ja ainult mõnikord metallklambreid kasutades. Avad sillati suurte kividega ja laed tehti kiviplaatidest. Siseruumis on kujusi tavaliselt vähe, aga India pühakodade välisseinad näivad koosnevat lausa skulptuuride massist.Tühja, vaba pinda ei leidu peaaegu üldse. 4. India skulptuuri iseloomustavad dünaamilisus, mänglevus ning liigutuste ja zestide äärmine mitmekesisus; kehad on nii painduvad, nagu oleksid nad ilma luudeta.
Hiina kunsti on hoopis mõjutanud kõige rohkem usundid nagu taoism, konfutsianism ja budism. Ka Hiina usundid olid väga seotud loodusega, seega oli seal palju maastikumaalijaid. Jaapani kunst sai budismi ja hiina kunsti mõju tunda 6.sajandil. Jaapanis mõjutasid kunsti sellised usundid nagu sintoism kogu loodus on hingestatud, tenno pärineb päikesejumalast. Hiljem budism, zen-budism. India arhitektuur oli sulanud üheks tervikuks skulptuuriga. Ehitusmaterjalina kasutasid nad kivi ja metallklambreid. Ehitised meenutavad rohkem monumente. Eriliseks teeb India arhitektuuri see, et nende templite uksed on ühel joonel, aga lage toetavad sambad. Väga levinud olid Indias stuupad, mis olid poolkera-kujulised kupliga kaetud ehitised Buddha mälestuseks. Arhitektuuri näiteks võib tuua Borobuduri tempel Jaava saarel. Hiinas võrreldes Indiaga arhitektuuris kasutati palkkonstruktsioone. Ehitusmaterjalina kasutati puitu, glasuuritud katusekive ning erinevalt Indiast kasutati vähe kivi
Indoneesia, Malaisia, Nepaal). 2. Stuupa on kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel (hiljem ka ümmargusel) terrassil, kuhu viivad trepid. Tihti kuulub kompleksi topeltaed, millel on väravad igasse neljailmakaarde. Stuupasid hakati ehitama peatselt pärast Buddha surma. Arvatakse, et vanim stuupa on Bharhutis. 3. India templite saalide uksed olid ühel joonel ja laed olid kiviplaatidest. Templid ehitati kvist ja ilma mördita, harva kasutati metallklambreid. Templite välisseinad koosnevad skulptuuride massist, vaba seina pinda on väga vähe. Tornid koosnevad kiht-kihilt arhitektuurilistest elementidest ning kõige peal on suur padjakujuline ümar element-amalaka. Khajuraho tempel 4. India skulptuuri iseloomustavad dünaamlisus, mänglevus ja liigutuste ning zestide äärmine mitmekesisus. Kehad on nii painduvad, nagu puuduks neil luud. Teoste materjaliks on
· Artemis jahijumalanna · Athena tarkusejumalanna · Ares sõjajumal · Aphrodite ilu ja armastuse jumalanna · Hephaistos sepatöö ja tulejumal · Hermes kaubanduse jumal Arhitektuur Tähitsaim ala oli templiehitus: · Eemal tavarahvast · Ehitatud künkale, jumalatele lähemale · Iga tempel oli pühendatud kindlale jumalale · Eeskujuks megaron, ristkülikukujulise põhiplaaniga · Esialgu ehitatud puust, hiljem kivist või marmorist · Majaosade kinnitamisel kasutati metallklambreid ja tappimist · Algselt väga värvilised · Kasutati optilisi parandusi vaadatavuse huvides Templi välisvaate põhiosad:
Peajumalaks on kõige looja Brahma, säilitaja Visnu ja hävitaja Siva. · Templid meenutavad rohkem monumente kui ehitisi. Tempel on püha paik, kus asub jumalakuju, on tavaliselt väike, tempel selle ümber võis aga kasvada suureks, paljude ruumide ehitiseks. Saalide uksed on enamasti ühel joonel, lage toetavad sambad seisid tihedasti,siseruum oli seetõttu hämar. · Templid ehitati kivist, ilma mördita, mõnikord metallklambreid kasutades. Laed tehti kiviplaatidest , siseruumis kujusid tavaliselt vähe, tühja pinda ei ole. · Skulptuur on dünaamiline, mänglev, liigutuste ja zestide mitmekesine. · Enamasti kasutati kivi, kuid ümarplastilisteks vabaskulptuurideks kasutatakse ka vaske ja pronksi. · Skulptuuri valitsevaks vormiks on reljeef. · Vabaskulptuuride tähtsamateks motiivideks on hinduistlikud jumalad ja Buddha. · Gandharas loodud kujudel on seoseid hellenismiga
KREEKA KUNST Kreeka kunst oli realistlik ja inimesekeskne, kuna Jumalaid kujutati enda sarnastena. Kreeka kunstis väljendusid kõigi ühiskonnaliikmee arusaamad ilust, tervisest ja tarkusest. Kunstis eristatakse samu perioode nagu üldajalooski: arhailine, klassikaline ja hellenistlik. Arhitektuur Templeid hakati rajama juba I aastatuhandel eKr, arhailise aja alguseks oli ehituskunst juba kõrgel tasemel. Templid ehitati kivist, enamasti marmorist ja sidumiseks kasutati mördi asemel metallklambreid. Kahe sambaga eeskoda portikus. Et sisse pääsesid ainult preestrid, pandi suurt rõhku välise fassaadi dekoreerimisele. Seejuures oli kreeklastel hästi arenenud mõõdutunne skulptuure ei kuhjatud üle ega varjatud nendega templi loogilist konstruktsiooni. Tempel ehitati kõrgemale kohale, enamasti kolmeastmelisele alusele. Iseloomulik tunnus oli ümber hoone kulgev sammastik. Sammas koosneb kolmest osast: baas, tüves ja kapiteel. Vertikaalsed süvendid samba pinnal nim
dokumendipaberist valge leht säiliku esilehe ette ja kinnituskirje säiliku lõppu (pabermaterjalid jms peavad vastama arhiivipüsivusnõuetele). Üldjuhul kasutatakse arhivaalide terviklikkuse tagamiseks ja lehtede kinnitamiseks formaadile vastavaid ühe või kahe paelaga varustatud arhiivipüsivast papist või kartongist kaasi või mappe. Kinnitamiseks ei tohi kasutada plast- või metallklambreid. Mappide või kaante seljapikkus ei tohi olla üle 3cm. Ümbristamine lehtede paigutamine ümbrikusse või mappi. Kui säiliku moodustavad kuni 10 lehte või on tegemist hapra ja/või kahjustunud paberiga või juhul, kui kinnitamiseks vajalikke köiteauke pole võimalik lehtedesse teavet kahjustamata teha, võib säiliku lehed nummerdatult paigutada arhiivipüsivast paber materjalist ümbrikusse või mappi lehti kinnitamata. Ümbrik või mapp paigutatakse omakorda
nagu teie kõrgeausus!» «Enne viige meid ... lahte. Me leppisime ju nii kokku, eks!» Vastuseks andis kapten vajaliku korralduse meeskonnale ja kella seitsme paiku hommikul heitis väike laev ankru määratud lahes. Sõidu ajal jutustas Felton mileedile kõik, mis vahepeal oli juhtunud. Ta jutustas, kuidas ta selle asemel et minna Londoni, oli kaubelnud väikese laeva, kuidas ta oli tagasi tulnud ja roninud müüri mööda üles, asetades kivide vahele metallklambreid jalgadele toeks, ja kuidas ta lõpuks trellideni jõudes oli sinna kinnitanud nöörredeli. Mis edasi juhtus, seda mileedi teadis. Mileedi omalt poolt püüdis Feltonit julgustada oma kavatsusi täide saatma. Kuid juba esimeste sõnade juures ta nägi, et noort fanaatikut tuli pigem tagasi hoida kui õhutada. Lepiti kokku, et mileedi ootab Feltonit kella kümneni. Kui ta selleks ajaks tagasi pole, sõidab mileedi ära.
annaabi.ee 
