Metalne metallid · Metallide aatoimid paiknevad üksteisele nii lähedal, et väliskihtide orbitaalid osaliselt kattuvad · Väliskihi elektronid hakkavad liikuma kiiresti ühe tuuma mõjualast teise juurde ja nii üle kogu kristalli · elektrongaas Molekulide vahel: Vesinikside · vesinikku sisaldavate molekulide vahel, kus vesinik on ühendis flouri, hapniku või lämmastikuga metall (lihtaine) metalliline side metallivõre aktiivne metall + aktiivne mittemetall iooniline side ioonvõre
Keemiline reaktsioon on protsess, milles tekivad ja/või katkevad keemilised sidemed. KEEMILINE SIDE-jõud mis hoiab koos molekule. Keemiliste sidemete tekkel energia alati eraldub, keemiliste sidemete lõhkumiseks tuleb energiat kulutada. EKSOTERMILISTES reaktsioonides energia eraldub H<0(ühinemisreaktsioon), endotermilistes re.. neeldub(lagunemisreaktsioon). Suurus H näitab reaktsiooni saaduste ja lähtainete energiaTE vahet(reaktsioonil eralduvat või neelduvat energiat nim. Reaktsiooni soojusefektiks) VESINIKSIDE-on molekulide vaheline keemiline side kus ühe molekuli vesiniku aatom on seotud teise molekuli hapniku,lämmastiku või fluori aatomiga.METALLILINE SIDE-on negatiivsete suhteliselt vabade elektronide ja positiivsete metalliioonide vasttastikune tõmbumine. Kui osakeste vahel on tugev side siis on ka kõrge sulamis- ja keemistemperatuur(ja vastupidi).KOVLENTNE SIDE-aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride moo...
AINEID LIIGITATAKSE · Koostise põhjal Lihtsained-koosnevad ühest keemilisest elemendist · Metallid-aatomite vahel on metalliline side,esinevad kristallidena · Mittemetallid-aatomite vahel on kovalentne side Liitained-koosnevad mitmest erinevast keemilisest elemendist · Ehituse põhjal Molekulaarsed ained- koosnevad molekulidest(mittemetallid,mittemetallioksiidid,happed,orgaanilised ained)Mittemolekulaarsed ained-koosnevad ioonidest või aatomitest(metallid,metallioksiidid,hüdroksiidid,soolad) 1. (aktiivne)metall +(aktiivne)mittemetall iooniline side 2. Mittemetall + mittemetall kovalentne polaarne side 3. Mittemetall lihtainena kovalentne mittepolaarne side 4. Metall lihtainena metalliline side 5. · Keemiline side-on mõõju,mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks · Ioonvõre-võrest moodustavate osakeste (ioonide )vahel on tugev iooniline side,mistõttu...
molekule tahkes või vedelas aines koos. * Aktiivne metall + aktiivne mittemetall (VIIA + O) iooniline side, ioonivõre (soolad), MITTEMOLEKULAARNE * mittemetall + mittemetall kovalentne polaarne side, molekulvõre(aatomvõre – C, Si, SiO2), MOLEKULAARNE *mittemetall lihtainena kovalentne mittepolaarne side, molekulvõre, MOLEKULAARNE *Aiktiivne (IA; IIA) metall lihtainena metalliline side, metallivõre, MITTEMOLEKULAARNE Elektronegatiivsus •Elekronegatiivsus – elementide aatomite elektronide enda poole tõmbamise võime keemilises sidemes •Sõltub tuumalaengust ja aatomiraadiusest •Metallid – väike elektronegatiivsus • Mittemetallid – suur elektronegatiivsus
KEEMILINE SIDE
Keemiline side esineb + ja ioonide vahel kristallides.
· Sidemete tekkimisel vabaneb energia. (eksotermiline protsess)
- eraldub energiat (H
8. 8. Kristallvõrede tüübid, ainete omaduste (sulamis- ja keemistemperatuur, vees lahustuvus, elektrijuhtivus) sõltuvus sellest. · molekulvõre molekulidevaheline nõrk side. Madal sulamis- ja keemistemperatuur, pehme · ioonvõre - ioonide vaheline. Tahked, kõrge sulamis- ja keemistemperatuuriga ning rabedad · aatomvõre aatomite vahel tugev kovalentne side. Kõrge sulamis- ja keemistemperatuur, tahked · metallivõre negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vaheline side. Elektri- ja soojusjuhtivus, plastilisus, läige 9. ainete omaduste (sulamis- ja keemistemperatuur, vees lahustuvus, elektrijuhtivus) sõltuvus sellest. 9. Ül moolidega
Endotermilistes protsessides on soojushulk Q H0. ON LAGUNEMISREAKTSIOONID!!! CDC+D(kuumutamine) Elektronegatiivsus näitab keemilise elemendi aatomi võimet tõmmata keemilises sidemes enda poole ühist elektronpaari. Aine Sideme liik Kristallvõre tüüp BaCl2 Iooniline side ioonivõre Cu Metalliline side metallivõre CH4(maagaas) Pol.kov. side molekulivõre N2 Mitte pol. Kov. side Molekulivõre KOH Iooniline side ioonivõre
( fluori, hapniku või lämmastiku vahel) · Ained lahustuvad hästi vees. · Keemis- ja sulamis temperatuurid on väga kõrged · Kui vesi muutub jääks, siis tihedus väheneb 20. 21. Metalliline side on keemiline side metallides, mis tekib metallaatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil. Elektrongaasi mudel metalli kristallvõre koosneb metalli katioonidest. 22. Metallide iseloomulikud omadused seoses metallivõre ehitusega: · Juhivad hästi elektrit · Juhivad soojust · Enamused on plastilised 23. Molekulaarsed ained : · Madal sulamis- ja keemistemperatuur · Tahked ained pehmed Atomaarsed ained: SiO2 ; CuO ; Al2O3 ; Fe2O3 · Tavatingimustes tahked · Enamasti kõrge sulamistemperatuuriga · Kõvad kuid haprad · Lahustumattud · Ei juhi elektrit
1.Keemiline side on mõju,mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks. 2. Elektronegatiivsus- suurus, mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustumisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari. Polaarsed ained- polaarsetest molekulidest koosnev aine. Mittepolaarsed ained – mittepolaarsetest molekulidest koosnev aine. Kordne side - on keemiline side, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil. Iooniline side - Elektronide üleminek ühelt aatomilt teisele./ ioonidevaheline keemiine side,mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu. Kovalentne side – aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride moodustumisel. Metalliline side – keemiline side metallides, mis tekib metalli aatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil. Vesinikside- on täiendav side molekulide vahel, ...
loovutab ja teine liidab elektrone.(mittemetall ja metall). (NaCl) 7. Oska määrata keemilise sideme tüüpe valemi järgi (harjutused). 8. Kuidas sõltuvad keemilise sideme tüübist järgmised omadused : sulamis- ja keemistemperatuur, kõvadus, elektrijuhtivus, lahustuvus. 9. Kuidas sõltuvad aine ehituse tüübist (molekulaarne või mittemolekulaarne aine) särgmised omadused : sulamis- ja keemistemperatuur, kõvadus, elektrijuhtivus. · Metallivõre juhivad elektrit ja soojust, on plastilised ja läikivad. · Ioonvõre suhteliselt kõrge sulamistemp., haprad, lahustuvad sageli vees ja teistes polaarsetes lahustes. · Aatomvõre kõrge sulamistemp., suur kõvadus, vees praktiliselt ei lahustu ja elektrit ei juhi. · Molekulvõre madal või mõõdukas sulamistemp., aurustuvad kergesti, pehmed, vees lahustuvad vähe või üldse mitte.
Harjutused ( aatomi ehitus, keemiline side ) 1 Selgitage järgmiste mõistete sisu: anioon , katioon, mittepolaarne kovalentne side, polaarne kovalentne side, polaarne aine (molekul), ainehulk, molaarruumala, elektronskeem, elektronvalem, ioonivõre, molekulivõre, aatomivõre, metallivõre, iooniline side, vesinikside 2. Täitke järgnev tabel Max Kõrgem Min Naatriumi- Element Np Nn elektronskeem elektronvalem o.-a. oksiid o.-a. ühend Al . . .l . . . 0 ---------- 1s22s22p63s23p64s23d2
keemistemperatuur, sest selliste ainete lõhkumiseks on vaja rohkem energiat. 19. NH3 lahustub vees väga hästi, sest ta moodustab veega tugevaid vesiniksidemeid, CH 4 on aga süsivesinik ning seetõttu peaaegu ei lahustugi vees. 20. Metalli aatomid on väiksed ning nende väliskihi elektronid on suhteliselt nõrgalt seotud, mistõttu saavad nad kergesti liikuda ühe aatomi orbitaalilt teisele. 21. Elektrongaasi mudeli järgi koosneb metallivõre metallikatioonidest, mida hoiavad koos nende vahel kiiresti ringi liikuvad väliskihi elektronid. 22. Metallid juhivad elektrit hästi suhteliselt vabalt liikuvate elektronide tõttu. 23. Sest metallides võivad katioonide kihid metallikristallis üksteise suhtes nihkuda või libiseda ilma metallilist sidet lõhkumata ning seetõttu ongi metallid suhteliselt kergesti töödeldavad. 24. Molekulaarsed ained on suhteliselt madala sulamis- ja keemistemperatuuriga, sest
Grafiit Teemant Must ( hall ) Läbipaistev ( Hall ) Pehme Kõva, aga habras Juhib elektrit ( Grafeen ) Juhib soojust Iooniline mittepolaarne polaarne metallne Osakesed ioonvõre molekulvõre molekulvõre metallivõre Sulamistemp. kõrge kõrge madal kõrge Elektrijuhtivus Tahke - - - + Vedel + ( Grafiit ) Lahus + Näide NaCl teemant vesi raud
C- kovalentne mittepolaarne CO- kovalentne polaarne CO2- kovalentne mittepolaarne Al2(SO4)3 - iooniline H2- kovalentne mittepolaarne Zn(OH)2- iooniline 3. KC l- neutraalne Na2O- aluseline HNO2- happeline Br2- neutraalne C- neutraalne CO- neutraalne CO2- happeline Al2(SO4)3 - happeline H2- neutraalne Zn(OH)2- neutraalne 4. NaBr- ioonvõre S8- molekulvõre O2- molekulvõre Fe- metallivõre SO2- molekulvõre 5. temperatuuri alandada- aeglustab; rõhku tõsta- kiirendab; lähteainete kontsentratsiooni tõsta- kiirendab (saaduse kontsentratsiooni vähendada) 6. vt töövihikust või õpikust 7. fosfor- tetrafosfordekaoksiid- naatriumfosfaat- kaltsiumfosfaat- fosforhape 4P + 5O2 = P4O10 P4O10 + 6Na2O = 4Na3PO4 või P4O10 + 12NaOH = 4Na3PO4 + 6H2O 2Na3PO4 + 3CaCl2 = 6NaCl + Ca3(PO4)2 (sade) Ca3(PO4)2 + 3H2SO4 = 3CaSO4 (sade) + 2H3PO4
Aktiivne mittemetall + aktiivne mittemetall = polaarne kovalentne side Mittemetall (lihtainena) = mittepolaarne kovalentne side Aktiivne metall (lihtainena) = metalliline side 13. Ioonivõre ioonide vaheline. Tahked, kõrge sulamis- ja keemistemperatuuriga ning rabedad Molekulvõre molekulidevaheline nõrk side. Madal sulamis- ja keemistemperatuur, pehme Aatomivõre aatomite vahel tugev kovalentne side. Kõrge sulamis- ja keemistemperatuur, tahked Metallivõre negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vaheline side. Elektri- ja soojusjuhtivus, plastilisus, läige Molekulaarsed ained osakeste vahel olevad nõrgad molekulidevahelised jõud. Madal sulamis- ja keemistemperatuur, pehmed Mittemolekulaarsed ained(ioonid ja aatomid) osakeste vahel tugevad keemilised sidemed. Kõrge sulamis- ja keemistemperatuur, kõvad
Metallide tugevus kasvab ülevalt alla ja vasakult paremale.Aatomiraadius kasvab rühmas ülevalt alla,sest kihtide arv kasvab e.metalli tugevus kasvab,sest kergem ära anda elektrone tuumast kaugemal.Kui elektronkihtide arv jääb samaks,tuumalaeng kasvab perioodis vasakult paremale ja aatomi raadius väheneb.Mida väiksem raadius,seda tugevamad mittemetalli omadused(lihtne juurde võtta).Mida suurem raadius,seda tugevamad on metallilised omadused(elektrone ära anda).Metallilised-suhteliselt väike väliskihi elektronide arv;suhteliselt suur aatomiraadius;aatomid alati loovutavad elektrone(on redutseerijad- võtavad juurde).Mittemetallilised-suhteliselt suur väliskihi elektronide arv;suhteliselt väike aatomiraadius;aatomid võivad elektrone liita(võivad olla oksüdeerijad-loovutavad).Rühmas liikudes ülevalt alla-aatomi raadius kasvab,metallilisus kasvab,mittemetallilisus kahaneb.Perioodis liikudes vasakult paremale-aatomi raadius kahaneb,metallilisu...
AINE EHITUS JA KEEMILINE SIDE • metall + mittemetall → iooniline side → ioonivõre → mittemolekulaarne •metall lihtainena → metalliline side → metallivõre → mittemolekulaarne •mittemet + mittemet → kovalentne polaarne side →aatomvõre → mitte molekulaarne •mittemetall lihtainena → kovalentne mittepolaarne side →molekulvõre →molekulaarne •Keemilise sideme tekkel eraldub energia, molekulide või kristallide energia on madalam kui üksikaatomitel. Liitumisreaktsioon → eksotermiline → energia neeldub ∆H<0 Lagunemine → endotermiline → energia eraldub ∆H>0 (kõik oksüdatsioonid)
Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused V. Redoksprotsessid 1. Redoksreaktsioonide tasakaalustamine Redoksreaktsioon reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek; redoksreaktsoonis muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed. oksüdatsiooniaste elemendi aatomi tinglik laeng ühendis (eeldades ioonilist sidet kõigi aatomite vahel)); oksüdeerumine elektronide loovutamine (redutseerija oksüdeerub, tema oks. aste kasvab), redutseerumine elektronide liitmine (oksüdeerija redutseerub, tema oks. aste kahaneb). Redoksreaktsioonide tasakaalustamise põhimõte: liidetud ja loovutatud elektronide arvud on võrdsed. 2. Elektroodipotentsiaal ja redokspotentsiaal Elektroodipotentsiaal (E), V potentsiaal, mille omandab metallelektrood tema soola lahuses pöörduva reaktsiooni Mz+ + ze- M tulemusena. x ...
2. Aine eitus ja keemiline side 2.1. Ainete liigitamine Aineosakesed on aatomid, ioonid ja molekulid. Molekul koosneb aatomitest. Aine molekulivalem näitab, milliste elementide aatomid ja mitu aatomit on aine ühe molekuli koostises. Elemendi aatomite arvu molekulis näitab indeks. Ainete liigitamine koostise põhjal 1. Lihtained koosnevad ühjest keemilisest elemendist. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (Fe, Au, Cu, S, Cu, S, C). Kaheaatomilised molekulid on H2, N2, O2, Cl2, F2, Br2, I2 . Lihtainete liigitamine A. Metallid- aatomite vahel on metalliline side, esinevad kristallidena. B. Mittemetallid- aatomite vahel on kovalentne side, esinevad - üksikaatomitena (väärisgaasid), - molekulidena (lisaks eespool nimetatud kaheaatomilistele molekulidele P4 ja S8), - kristallidena (C, Si). 2. Liitained koosnevad mitmest erinevast keemilise...
Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused V. Redoksprotsessid 1. Redoksreaktsioonide tasakaalustamine Redoksreaktsioon – reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek; redoksreaktsoonis muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed. oksüdatsiooniaste – elemendi aatomi tinglik laeng ühendis (eeldades ioonilist sidet kõigi aatomite vahel)); oksüdeerumine – elektronide loovutamine (redutseerija oksüdeerub, tema oks. aste kasvab), redutseerumine – elektronide liitmine (oksüdeerija redutseerub, tema oks. aste kahaneb). Redoksreaktsioonide tasakaalustamise põhimõte: liidetud ja loovutatud elektronide arvud on võrdsed. 2. Elektroodipotentsiaal ja redokspotentsiaal Elektroodipotentsiaal (E), V – potentsiaal, mille omandab metallelektrood tema soola lahuses pöörduva reaktsiooni Mz+ + ze- M tulemusena. x ...
KEEMILINE SIDE JA AINE EHITUS RAUDVARA I. Keemilise sideme põhjendus Üksikud aatomid on ebapüsivad, see tähendab neil on kõrge energia. Seepärast liituvad nad teiste aineosakestega, minnes üle püsivamasse ehk madalama energiaga olekusse. Seega, sideme moodustumisel vabaneb (eraldub) energiat ning süsteemi energia väheneb ehk süsteemi enda energia muut on negatiivne: H<0. Reaktsioone, milles energiat eraldub, nimetatakse eksotermilisteks. Niisiis on ühinemisreaktsioonid, nt Zn + S à ZnS, ka pigem eksotermilised. Kui aga side lõhkuda ja tekivad üksikud aatomid, minnakse üle ebapüsivamasse kõrgema energiaga olekusse. Selle jaoks ehk sideme lõhkumiseks on vaja energiat kulutada: energia neeldub. Selliseid protsesse nimetatakse endotermilisteks ja et süsteemi enda energia muutub juurdeantava arvelt suuremaks, on H>0. See on iseloomulik pigem lagunemisreaktsioonidele,...
Keemia mõisted Aatommass on ühe aatomi mass aatommassiühikutes Isotoop elemendi teisend , mille tuumas on erinev arv neutrone Allotroop elemendi teisedid, mis erinevad neutronite arvu poolest molekulis Aatomorbitaal ruumiosa, kus elektron viibib kõige sagedamini Perioodilisusseadus elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust Elektronegatiivsus iseloomustab elementide aatomite elektronide enda poole tõmbamise võimet keemilises sidemes Ioon laenguga aatom või aatomirühm. Aatomist tekib ioon, kui aatom loovutab või liidab elektrone Katioon Positiivne ioon Anioon negatiivne ioon Oksüdatsiooniaste näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis eeldusel, et see aine koosneb ioonidest. Molekul aine väikseim osake, mis koosneb aatomitest Molekulivalem näitab, milliste elementide aatomid ja mitu aatomit on aine ühe molekuli koostises Lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe elemendi aatomitest. ...
Kontrolltöö: Aatomi ehitus. Keemiline side. Lk 10-66 Prooton positiivse laenguga aatomi osake; Neutron laenguta aatomi osake; Elektron negatiivse laenguga, paikneb orbitaalil; Massiarv tuumaosakest arv aatomituumas neutronite arv + prootonite arv; Aatomituum väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist; Aatom keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa; Aatomnumber ehk järjenumber; Lihtaine keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid; Liitaine keemiline ühend, esinevad kahe või enama keemilise elemendi aatomid; Elektronkiht Isotoobid sama keemilise elemendi aatomid, mis erinevad üksteisest neutronide arvu poolest ja seega ka massiarvu poolest; Keemiline element on ühesuguse tuumalaenguga(prootonite arvuga) aatomite liik. Elektronkate koosneb elektronidest, jaotub elektronkihtideks. Elektronskeem näitab elektronide paiknemist elektronkihtidel. Elektronpilv elektronide kiire liikumis...
Omadused · Tahked · Kõrge sulamistemperatuuriga · Kõvad (v.a. kihilise ehitusega ained) · Vees ei lahustu · Elektrit ei juhi (v.a. grafiit) Näiteks kvarts SiO2 III Ioonvõre (mittemolekulaarsed ained) Omadused · Tahked · Kõrge sulamistemperatuuriga · Tahkes olekus on suure kõvadusega, kuid haprad · Lahustuvad vees · Sulas olekus või vesilahuses juhivad hästi elektrit NaCl KNO3 Näiteks naatriumkloriid IV Metallivõre (mittemolekulaarsed ained) Metallid koosnevad aatomitest, mis on omavahel seotud metallilise sidemega. Omadused · Tahked (v.a. Hg) · Erineva sulamistemperatuuri ja kõvadusega · Plastilised, hästi töödeldavad · Head elektri ja soojusjuhid · Iseloomulik metalne läige 11. Elektrolüüdid (tugevad ja nõrgad, mitteelektrolüüdid) Mitteelektrolüüdid
sulamistemp, väike lahustuvus ja lenduvus. II Molekulivõre sõlmpunktides neutraalsed molekulid, mis on seotud nõrkade van der Waalsi jõududega. Tüüpiline anorg ühenditele ja tahkestunud gaasidele: H2O, HF Madal võreenergia Kergsulavad, sublimeeruvad III Ioonvõre kristallvõre sõlmedes on vaheldumisi posit ja neg ioonid Suur kõvadus, kõrge keemis ja sulamistemperatuur IV Metallivõre võresõlmedes on ioonid (või teatud ajamomendil aatomid) ja nende vahel elektrongaas 5) Bohri postulaadid I Elektron võib liikuda ümber tuuma vaid statsionaarsetel ringorbiitidel. II Statsionarsetel orbiitidel liikudes elektron energiat ei kiirga. III Elektron neelab või kiirgab energiat ainult üleminekul ühelt statsionaarselt orbiidilt teisele. (Esimeselt orbiidilt teisele neelab energiakvandi.)
elektronegatiivse elemendi aatomiga. vesinikside on pikem ja nõrgem kovalentsest sidemest. vesiniksideme moodustamiseks peab vesinikul olema piisav positiivne osalaeng. vesinikside moodustub H ja N, O, F aatomite vahel (enamasti molekulidevaheliselt). metalliline side – paljutsentriline elektrondefitsiidiga delokaliseeritud (kovalentne) side. puudub sideme polaarsus, suunalisus, küllastatavus. kristallvõre tüübid – metallivõre, ioonvõre, aatomvõre, molekulvõre MOLEKULIDEVAHELISED JÕUD molekulidevaheline toime (Van der Waalsi jõud) – osakestevaheline füüsikaline vastastoime. osakestevaheline kaugus on suurem ja jõud nõrgemad kui keemilise sideme korral, mõju on mitteküllastatav ja mittesuunaline. olulisem kokkusurutud gaasides, vedelikes, molekulivõrega kristallides – jõud kahaneb kaugusega kiiresti. nt: O2; CH4; C (grafiit); CH3Cl; H2S; SO2; CH3COCH3; PCl5
-) Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest. -) Mittemolekulaardsed ained koosenavad ioonidest või aatomitest. * Aine ehituse ja keemilise sideme tüübi määramine - Keemiline side: -) Kovalentne side: *) mittepolaarne (mittemetall lihtainene ja C-H) molekulivõre. *) polaarne (erinevad mittemetallid) aatomivõre. -) Iooniline side (metalli ja mittemetalli aatomite vahel) ioonivõre. -) Metalliline side (metalli aatomite vahel) metallivõre. Happed, alused ja soolad * Neutraalsed oksiidid hapete, aluste ja veega ei reageeri. (tähtsamad on: NO, N2O, CO) * Hape aine, mis koosneb vesinikioonidest ja happeanioonidest. * Kütuste põlemisel tekivad oksiidid SO2, NO ja NO2. * Hapnikhapped vasavate oksiidide reageerimisel veega. * Hapnikku mittesisaldavad happed vastavate gaasiliste ainete vesilahused. * Nõrgad happed vastavate soolade reageerimisel tugevama happega.
Nt. C, SiO. · Molekulvõre sõlmpuktides elektriliselt neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waalsi jõududega. Omadustelt pehmed, madala sulamistemperatuuriga, halvad soojus- ja elektrijuhid. Nt. Ar, CO, I, HO. · Ioonvõre sõlmpuktides vahelduvad katioonid ja anioonid, seotud elektrostaatiliste jõududega. Omadustelt kõvad, sädelevad, kõrge sulamistemperatuuriga, halvad elektri- ja soojusjuhid. Nt. NaCl, LiF, MgO. · Metallivõre sõlmpunktides aatomid, seotud metallilise sidemega, kus elektronid on tugevalt delokaliseeritud. Omadustelt varieeruva kõvaduse ja sulamistemperatuuriga, head soojus- ja elektrijuhid. Nt. Na, Mg, Cu, Fe, kõik metallid. Elementaarrakk kristallvõre korduv element, millel on antud kristalli kõik sümmeetrialemendid. Monokristall korrapärane elementaarrakk. Nt. kvarts, püriit, kips. Polükristall elementaarrakk ei paikne korrapäraselt.
räni) on suur kõvadus, nad ei juhi elektrivoolu ja ei lahustu vedelikes;2) molekulvõre – võre sõlmpunktides on molekulid, mis on nõrgalt seotud; molekulvõrega ained (jää, tahke ammoniaak, CO2) on kergsulavad, vees vähelahustuvad, ei juhi elektrit; 3)ioonvõre- sõlmpunktides on vaheldumisi positiivsed ja neg. ioonid, mis on seotud statsionaarsete jõududega (NaCl, CaCl2); ioonvõrega ained lahustuvad kergesti vees, on suur sulamisjakeemistemp.4) metallivõre – võresõlmedes on ioon-aatomid(teatud ajamomendil aatomid) ja nende vahel elektrongaas. 19. Reaktsioonid toimuvad elektrolüütide vesilahustes: Ba2++SO42-=BaSO4; H++OH-=H2O; Cu2++4NH3=Cu(NH3)42- A+B=AB+DH (temp.i eraldumine või neeldumine). Reaktsiooni nimet. plahvatuseks kui toimub ülikiire põlemisreakt. sekundi murdosa jooksul. Plahvatuse jooksul toimub lagunemisreakts. ühe ja sama aine sees ning redoksreakts. Kõige plahvatusohtlikemad
Keemia ja materjaliõpetus 1. Sõnastage ja kommenteerige (millistel juhtudel on vaja neid arvestada või kasutada) Elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus: Keemil elem ja nendest moodust liht-ja liitainete omad on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omad. Suurtes perioodides nn pea- kui ka kõrvalalarühmade elementide omad korduvad perioodiliselt. Kahe esimese peaalarühma elemendid asuvad perioodi paarisarvulistes, ülejäänud paarituarvulistes ridades. Paarisarvulistes ridades on ülekaalus metallilised omad. Metallilised omadused tugevnevad peaalarühmas ülalt alla, mittemetallilised omadused ag...
1.Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Element Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.Teise definitsiooni järgi on keemiline element aine, milles esinevad ainult ainult ühe ja sama aatomnumbriga aatomid. Lihtaine - Lihtaine on keemiline aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Lihtaines võivad elemendi aatomid olla isoleeritud või moodustada mitmest ühesugusest aatomist koosnevad molekulid. Näiteks kloor ja fluor esinevad ainetena Cl2 ja F2, Süsteemsus Kõik keemilised tehis- ja looduslikud protsessid kujutavad endast süsteemi, milles on ained, kemikaalid, seadmed, keskkond ja mõjutegurid. Näited: Etanooli valmistamine. Koosneb tooraine (kartul, teravil...