Metalne metallid · Metallide aatoimid paiknevad üksteisele nii lähedal, et väliskihtide orbitaalid osaliselt kattuvad · Väliskihi elektronid hakkavad liikuma kiiresti ühe tuuma mõjualast teise juurde ja nii üle kogu kristalli · elektrongaas Molekulide vahel: Vesinikside · vesinikku sisaldavate molekulide vahel, kus vesinik on ühendis flouri, hapniku või lämmastikuga metall (lihtaine) metalliline side metallivõre aktiivne metall + aktiivne mittemetall iooniline side ioonvõre
Keemiline reaktsioon on protsess, milles tekivad ja/või katkevad keemilised sidemed. KEEMILINE SIDE-jõud mis hoiab koos molekule. Keemiliste sidemete tekkel energia alati eraldub, keemiliste sidemete lõhkumiseks tuleb energiat kulutada. EKSOTERMILISTES reaktsioonides energia eraldub H<0(ühinemisreaktsioon), endotermilistes re.. neeldub(lagunemisreaktsioon). Suurus H näitab reaktsiooni saaduste ja lähtainete energiaTE vahet(reaktsioonil eralduvat või neelduvat energiat nim. Reaktsiooni soojusefektiks) VESINIKSIDE-on molekulide vaheline keemiline side kus ühe molekuli vesiniku aatom on seotud teise molekuli hapniku,lämmastiku või fluori aatomiga.METALLILINE SIDE-on negatiivsete suhteliselt vabade elektronide ja positiivsete metalliioonide vasttastikune tõmbumine. Kui osakeste vahel on tugev side siis on ka kõrge sulamis- ja keemistemperatuur(ja vastupidi).KOVLENTNE SIDE-aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride moo...
4. Metall lihtainena metalliline side 5. · Keemiline side-on mõõju,mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks · Ioonvõre-võrest moodustavate osakeste (ioonide )vahel on tugev iooniline side,mistõttu ained on tahked ning kõrge sulamistemp ja keemistemp,haprad · Aatomvõre-moodustavate osakeste vahel on tugev kovalentne side,mistõttu ained on tahked ning kõrge salamis-ja keemistemp. · Metallivõre-moodustavate osakeste(metalliioonide) vahel on metalliline side,mille vahel liiguvad vabad elektronid,mistõttu metallid on head elektri ja soosjusjuhid ning plastilised · Kovalentne side-on ühiste elektronpaaride abil tekkinud side.esineb aatomite vahel molekulides · Valents-näitab ühe aatomi poolt moodustatud kovalentse sidemete arvu · Struktuurvalem-näitab aine ehitust
molekule tahkes või vedelas aines koos. * Aktiivne metall + aktiivne mittemetall (VIIA + O) iooniline side, ioonivõre (soolad), MITTEMOLEKULAARNE * mittemetall + mittemetall kovalentne polaarne side, molekulvõre(aatomvõre – C, Si, SiO2), MOLEKULAARNE *mittemetall lihtainena kovalentne mittepolaarne side, molekulvõre, MOLEKULAARNE *Aiktiivne (IA; IIA) metall lihtainena metalliline side, metallivõre, MITTEMOLEKULAARNE Elektronegatiivsus •Elekronegatiivsus – elementide aatomite elektronide enda poole tõmbamise võime keemilises sidemes •Sõltub tuumalaengust ja aatomiraadiusest •Metallid – väike elektronegatiivsus • Mittemetallid – suur elektronegatiivsus
KEEMILINE SIDE
Keemiline side esineb + ja ioonide vahel kristallides.
· Sidemete tekkimisel vabaneb energia. (eksotermiline protsess)
- eraldub energiat (H
8. 8. Kristallvõrede tüübid, ainete omaduste (sulamis- ja keemistemperatuur, vees lahustuvus, elektrijuhtivus) sõltuvus sellest. · molekulvõre molekulidevaheline nõrk side. Madal sulamis- ja keemistemperatuur, pehme · ioonvõre - ioonide vaheline. Tahked, kõrge sulamis- ja keemistemperatuuriga ning rabedad · aatomvõre aatomite vahel tugev kovalentne side. Kõrge sulamis- ja keemistemperatuur, tahked · metallivõre negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vaheline side. Elektri- ja soojusjuhtivus, plastilisus, läige 9. ainete omaduste (sulamis- ja keemistemperatuur, vees lahustuvus, elektrijuhtivus) sõltuvus sellest. 9. Ül moolidega
Endotermilistes protsessides on soojushulk Q H0. ON LAGUNEMISREAKTSIOONID!!! CDC+D(kuumutamine) Elektronegatiivsus näitab keemilise elemendi aatomi võimet tõmmata keemilises sidemes enda poole ühist elektronpaari. Aine Sideme liik Kristallvõre tüüp BaCl2 Iooniline side ioonivõre Cu Metalliline side metallivõre CH4(maagaas) Pol.kov. side molekulivõre N2 Mitte pol. Kov. side Molekulivõre KOH Iooniline side ioonivõre
( fluori, hapniku või lämmastiku vahel) · Ained lahustuvad hästi vees. · Keemis- ja sulamis temperatuurid on väga kõrged · Kui vesi muutub jääks, siis tihedus väheneb 20. 21. Metalliline side on keemiline side metallides, mis tekib metallaatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil. Elektrongaasi mudel metalli kristallvõre koosneb metalli katioonidest. 22. Metallide iseloomulikud omadused seoses metallivõre ehitusega: · Juhivad hästi elektrit · Juhivad soojust · Enamused on plastilised 23. Molekulaarsed ained : · Madal sulamis- ja keemistemperatuur · Tahked ained pehmed Atomaarsed ained: SiO2 ; CuO ; Al2O3 ; Fe2O3 · Tavatingimustes tahked · Enamasti kõrge sulamistemperatuuriga · Kõvad kuid haprad · Lahustumattud · Ei juhi elektrit
metallides; tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil. Füüsikalised omadused: hea elektri- ja soojusjuhtivus, metalne läige, plastilisus (hea töödeldavus) 7. Molekulaarsed ained on molekulidest koosnevad ained, näiteks SO2, C2H6, HCl, Cl2. Mittemolekulaarsed ained on aatomitest või ioonidest koosnevad ained, näiteks KOH, Cu, NaNO3, SiO2. 8. ioonvõre – ioonid, seotud ioonilise sidemega. Kõvad, kõrge sulamis- ja keemistemperatuur. BaO, NaNO3 Metallivõre – metalli aatomid, seotud metallilise sidemega. Head elektri- ja soojusjuhid, küllaltki plastlised. Li, Cr Aatomvõre – aatomid, seotud kovalentse sidemega. Kõvad, kõrge sulamis- ja keemistemperatuur. SiO2, C (teemant) Molekulvõre – molekulid, seotud molekuli vaheliste jõududega. Pehmed, madal sulamis- ja keemistemperatuur. C2H6, I2
loovutab ja teine liidab elektrone.(mittemetall ja metall). (NaCl) 7. Oska määrata keemilise sideme tüüpe valemi järgi (harjutused). 8. Kuidas sõltuvad keemilise sideme tüübist järgmised omadused : sulamis- ja keemistemperatuur, kõvadus, elektrijuhtivus, lahustuvus. 9. Kuidas sõltuvad aine ehituse tüübist (molekulaarne või mittemolekulaarne aine) särgmised omadused : sulamis- ja keemistemperatuur, kõvadus, elektrijuhtivus. · Metallivõre juhivad elektrit ja soojust, on plastilised ja läikivad. · Ioonvõre suhteliselt kõrge sulamistemp., haprad, lahustuvad sageli vees ja teistes polaarsetes lahustes. · Aatomvõre kõrge sulamistemp., suur kõvadus, vees praktiliselt ei lahustu ja elektrit ei juhi. · Molekulvõre madal või mõõdukas sulamistemp., aurustuvad kergesti, pehmed, vees lahustuvad vähe või üldse mitte.
Harjutused ( aatomi ehitus, keemiline side ) 1 Selgitage järgmiste mõistete sisu: anioon , katioon, mittepolaarne kovalentne side, polaarne kovalentne side, polaarne aine (molekul), ainehulk, molaarruumala, elektronskeem, elektronvalem, ioonivõre, molekulivõre, aatomivõre, metallivõre, iooniline side, vesinikside 2. Täitke järgnev tabel Max Kõrgem Min Naatriumi- Element Np Nn elektronskeem elektronvalem o.-a. oksiid o.-a. ühend Al . . .l . . . 0 ---------- 1s22s22p63s23p64s23d2
keemistemperatuur, sest selliste ainete lõhkumiseks on vaja rohkem energiat. 19. NH3 lahustub vees väga hästi, sest ta moodustab veega tugevaid vesiniksidemeid, CH 4 on aga süsivesinik ning seetõttu peaaegu ei lahustugi vees. 20. Metalli aatomid on väiksed ning nende väliskihi elektronid on suhteliselt nõrgalt seotud, mistõttu saavad nad kergesti liikuda ühe aatomi orbitaalilt teisele. 21. Elektrongaasi mudeli järgi koosneb metallivõre metallikatioonidest, mida hoiavad koos nende vahel kiiresti ringi liikuvad väliskihi elektronid. 22. Metallid juhivad elektrit hästi suhteliselt vabalt liikuvate elektronide tõttu. 23. Sest metallides võivad katioonide kihid metallikristallis üksteise suhtes nihkuda või libiseda ilma metallilist sidet lõhkumata ning seetõttu ongi metallid suhteliselt kergesti töödeldavad. 24. Molekulaarsed ained on suhteliselt madala sulamis- ja keemistemperatuuriga, sest
Grafiit Teemant Must ( hall ) Läbipaistev ( Hall ) Pehme Kõva, aga habras Juhib elektrit ( Grafeen ) Juhib soojust Iooniline mittepolaarne polaarne metallne Osakesed ioonvõre molekulvõre molekulvõre metallivõre Sulamistemp. kõrge kõrge madal kõrge Elektrijuhtivus Tahke - - - + Vedel + ( Grafiit ) Lahus + Näide NaCl teemant vesi raud
C- kovalentne mittepolaarne CO- kovalentne polaarne CO2- kovalentne mittepolaarne Al2(SO4)3 - iooniline H2- kovalentne mittepolaarne Zn(OH)2- iooniline 3. KC l- neutraalne Na2O- aluseline HNO2- happeline Br2- neutraalne C- neutraalne CO- neutraalne CO2- happeline Al2(SO4)3 - happeline H2- neutraalne Zn(OH)2- neutraalne 4. NaBr- ioonvõre S8- molekulvõre O2- molekulvõre Fe- metallivõre SO2- molekulvõre 5. temperatuuri alandada- aeglustab; rõhku tõsta- kiirendab; lähteainete kontsentratsiooni tõsta- kiirendab (saaduse kontsentratsiooni vähendada) 6. vt töövihikust või õpikust 7. fosfor- tetrafosfordekaoksiid- naatriumfosfaat- kaltsiumfosfaat- fosforhape 4P + 5O2 = P4O10 P4O10 + 6Na2O = 4Na3PO4 või P4O10 + 12NaOH = 4Na3PO4 + 6H2O 2Na3PO4 + 3CaCl2 = 6NaCl + Ca3(PO4)2 (sade) Ca3(PO4)2 + 3H2SO4 = 3CaSO4 (sade) + 2H3PO4
Aktiivne mittemetall + aktiivne mittemetall = polaarne kovalentne side Mittemetall (lihtainena) = mittepolaarne kovalentne side Aktiivne metall (lihtainena) = metalliline side 13. Ioonivõre ioonide vaheline. Tahked, kõrge sulamis- ja keemistemperatuuriga ning rabedad Molekulvõre molekulidevaheline nõrk side. Madal sulamis- ja keemistemperatuur, pehme Aatomivõre aatomite vahel tugev kovalentne side. Kõrge sulamis- ja keemistemperatuur, tahked Metallivõre negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vaheline side. Elektri- ja soojusjuhtivus, plastilisus, läige Molekulaarsed ained osakeste vahel olevad nõrgad molekulidevahelised jõud. Madal sulamis- ja keemistemperatuur, pehmed Mittemolekulaarsed ained(ioonid ja aatomid) osakeste vahel tugevad keemilised sidemed. Kõrge sulamis- ja keemistemperatuur, kõvad
2)Aatomvõre-mittemol.-Võre keskmetes on aatomid,aatomid seotud kov.sidemetega,tugevad sidemed.Sulamistemp.-kõrge.Ei juhi elektrit.Väga kõvad,aga haprad.Nt.teemant, liiv- Si,SiO2,Al2O3,SiC.Iooniline-ioonvõre-mittemol.-Võre keskmetes on ioonid,+ja – korrapärasusega,vastasnimelised tõmbuvad,+ja – hoiavad koos.Sulamistemp.-kõrge.Tahkena ei juhi elektrit,sulanud ja lahust.juhib elektrit.Kõvad,aga haprad.Nt.soolad,leelised,leelismetallioksiidid-keedusool NaCl,potas-K2CO3.Metalliline- metallivõre-mittemol.-Keskmetes metalli katioonid,nende ümber poolvabad elektronid.Sulamistemp.-kõrge.Hea elektrijuh.Kõvad ja plastilised(töödeldav).Kõik metallid nt.Cu,Fe.
AINE EHITUS JA KEEMILINE SIDE • metall + mittemetall → iooniline side → ioonivõre → mittemolekulaarne •metall lihtainena → metalliline side → metallivõre → mittemolekulaarne •mittemet + mittemet → kovalentne polaarne side →aatomvõre → mitte molekulaarne •mittemetall lihtainena → kovalentne mittepolaarne side →molekulvõre →molekulaarne •Keemilise sideme tekkel eraldub energia, molekulide või kristallide energia on madalam kui üksikaatomitel. Liitumisreaktsioon → eksotermiline → energia neeldub ∆H<0 Lagunemine → endotermiline → energia eraldub ∆H>0 (kõik oksüdatsioonid)
Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused V. Redoksprotsessid 1. Redoksreaktsioonide tasakaalustamine Redoksreaktsioon reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek; redoksreaktsoonis muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed. oksüdatsiooniaste elemendi aatomi tinglik laeng ühendis (eeldades ioonilist sidet kõigi aatomite vahel)); oksüdeerumine elektronide loovutamine (redutseerija oksüdeerub, tema oks. aste kasvab), redutseerumine elektronide liitmine (oksüdeerija redutseerub, tema oks. aste kahaneb). Redoksreaktsioonide tasakaalustamise põhimõte: liidetud ja loovutatud elektronide arvud on võrdsed. 2. Elektroodipotentsiaal ja redokspotentsiaal Elektroodipotentsiaal (E), V potentsiaal, mille omandab metallelektrood tema soola lahuses pöörduva reaktsiooni Mz+ + ze- M tulemusena. x ...
molekuli sees või ioonide vahel kristallis. Tahkete ainete omadused sõltuvad kristallvõre tüübist. Ioonvõre- võret moodustavate osakeste (ioonide) vahel on tugev iooniline side, mistõttu ained on tahked ning kõrge sulamis- ja keemistemperatuuriga. Aatomivõre- võret moodustavate osakeste (aatomite) vahel on tugev kovalentne side, mistõttu ained on tahked ning kõrge sulamis ja keemistemperatuuriga. Metallivõre- võret moodustavate osakeste (metalliioonide) vahel on mittemetalliline side, mille vahel liiguvad vabad elektronid, mistõttu metallid on head elektri- ja soojusjuhid ning plastilised. Molekulvõre- võret moodustavate osakeste (molekulide) vahel on nõrgad molekulidevahelised sidemed, mistõttu ained on tavaliselt madalate sulamis- ja keemistemperatuuridega ning pehmed. 2.3 Kovalentne side Kovalentne side on ühiste elektronipaaride abil tekkinud side. Tga esineb aatomite
Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused V. Redoksprotsessid 1. Redoksreaktsioonide tasakaalustamine Redoksreaktsioon – reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek; redoksreaktsoonis muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed. oksüdatsiooniaste – elemendi aatomi tinglik laeng ühendis (eeldades ioonilist sidet kõigi aatomite vahel)); oksüdeerumine – elektronide loovutamine (redutseerija oksüdeerub, tema oks. aste kasvab), redutseerumine – elektronide liitmine (oksüdeerija redutseerub, tema oks. aste kahaneb). Redoksreaktsioonide tasakaalustamise põhimõte: liidetud ja loovutatud elektronide arvud on võrdsed. 2. Elektroodipotentsiaal ja redokspotentsiaal Elektroodipotentsiaal (E), V – potentsiaal, mille omandab metallelektrood tema soola lahuses pöörduva reaktsiooni Mz+ + ze- M tulemusena. x ...
KEEMILINE SIDE JA AINE EHITUS RAUDVARA I. Keemilise sideme põhjendus Üksikud aatomid on ebapüsivad, see tähendab neil on kõrge energia. Seepärast liituvad nad teiste aineosakestega, minnes üle püsivamasse ehk madalama energiaga olekusse. Seega, sideme moodustumisel vabaneb (eraldub) energiat ning süsteemi energia väheneb ehk süsteemi enda energia muut on negatiivne: H<0. Reaktsioone, milles energiat eraldub, nimetatakse eksotermilisteks. Niisiis on ühinemisreaktsioonid, nt Zn + S à ZnS, ka pigem eksotermilised. Kui aga side lõhkuda ja tekivad üksikud aatomid, minnakse üle ebapüsivamasse kõrgema energiaga olekusse. Selle jaoks ehk sideme lõhkumiseks on vaja energiat kulutada: energia neeldub. Selliseid protsesse nimetatakse endotermilisteks ja et süsteemi enda energia muutub juurdeantava arvelt suuremaks, on H>0. See on iseloomulik pigem lagunemisreaktsioonidele,...
Molekulidevahelised jõud on tunduvalt nõrgemad kui keemilised sidemed aatomite vahel molekuli sees või ioonide kristallis. Ioonvõre võret moodustavate osakeste(ioonide) vahel on tugev iooniline side, mistõttu ained on tahked ning kõrge sulamis- ja keemistemperatuuriga, haprad Aatomivõre võret moodustavate osakeste(aatomite) vahel on tugev kovalentne side, mistõttu ained on tahked ning kõrge sulamis-ja keemistemperatuuridega Metallivõre võret moodustavate osakeste (metalliioonide) vahel on metalliline side, mille vahel liiguvad vabad elektronid, mistõttu metallid on head elektri- ja soojusjuhid ja plastilised. Molekulvõre võret moodustavate osakeste(molekulide) vahel on nõrgad molekulidevahelisd sidemed, mistõttu ained on tavaliselt madalate sulamis ja keemistemperatuuridega ning pehmed Kovalentne side ühiste elektronpaaride abil tekkinud side, esineb aatomite vahel molekulides või kristallides.
Osalaeng moodustub, sest aatomid on erineva elektronegatiivsusega ja üks aatom tõmbab elektronpaari tugevamalt enda poole. Vesinikside on täiendav side molekulide vahel, mis tekib selliste molekulide vahel, mis sisaldavad H-F; H-N; H-O sidemeid. Molekulidevaheline jõud Molekulvõre molekulidevaheline nõrk side. Madal sulamis- ja keemistemperatuur, pehme. Ioonvõre ioonide vaheline. Tahked, kõrge sulamis- ja keemistemperatuuriga ning rabedad. Metallivõre negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vaheline side. Elektri- ja soojusjuhtivus, plastilisus, läige. Aatomvõre aatomite vahel tugev kovalentne side. Kõrge sulamis- ja keemistemperatuur, tahked. 1. Mitu elektroni ja miks võib olla ühel orbitaalil? Üks orbitaal mahutab kuni 2 elektroni. Ühel orbitaalil võib olla maksimum 2 elektroni ning minimaalselt 0 elektroni, sest ühele orbitaalile mahub vaid kaks elektroni, mille magnetväljad peavad
Omadused · Tahked · Kõrge sulamistemperatuuriga · Kõvad (v.a. kihilise ehitusega ained) · Vees ei lahustu · Elektrit ei juhi (v.a. grafiit) Näiteks kvarts SiO2 III Ioonvõre (mittemolekulaarsed ained) Omadused · Tahked · Kõrge sulamistemperatuuriga · Tahkes olekus on suure kõvadusega, kuid haprad · Lahustuvad vees · Sulas olekus või vesilahuses juhivad hästi elektrit NaCl KNO3 Näiteks naatriumkloriid IV Metallivõre (mittemolekulaarsed ained) Metallid koosnevad aatomitest, mis on omavahel seotud metallilise sidemega. Omadused · Tahked (v.a. Hg) · Erineva sulamistemperatuuri ja kõvadusega · Plastilised, hästi töödeldavad · Head elektri ja soojusjuhid · Iseloomulik metalne läige 11. Elektrolüüdid (tugevad ja nõrgad, mitteelektrolüüdid) Mitteelektrolüüdid
sulamistemp, väike lahustuvus ja lenduvus. II Molekulivõre sõlmpunktides neutraalsed molekulid, mis on seotud nõrkade van der Waalsi jõududega. Tüüpiline anorg ühenditele ja tahkestunud gaasidele: H2O, HF Madal võreenergia Kergsulavad, sublimeeruvad III Ioonvõre kristallvõre sõlmedes on vaheldumisi posit ja neg ioonid Suur kõvadus, kõrge keemis ja sulamistemperatuur IV Metallivõre võresõlmedes on ioonid (või teatud ajamomendil aatomid) ja nende vahel elektrongaas 5) Bohri postulaadid I Elektron võib liikuda ümber tuuma vaid statsionaarsetel ringorbiitidel. II Statsionarsetel orbiitidel liikudes elektron energiat ei kiirga. III Elektron neelab või kiirgab energiat ainult üleminekul ühelt statsionaarselt orbiidilt teisele. (Esimeselt orbiidilt teisele neelab energiakvandi.)
elektronegatiivse elemendi aatomiga. vesinikside on pikem ja nõrgem kovalentsest sidemest. vesiniksideme moodustamiseks peab vesinikul olema piisav positiivne osalaeng. vesinikside moodustub H ja N, O, F aatomite vahel (enamasti molekulidevaheliselt). metalliline side – paljutsentriline elektrondefitsiidiga delokaliseeritud (kovalentne) side. puudub sideme polaarsus, suunalisus, küllastatavus. kristallvõre tüübid – metallivõre, ioonvõre, aatomvõre, molekulvõre MOLEKULIDEVAHELISED JÕUD molekulidevaheline toime (Van der Waalsi jõud) – osakestevaheline füüsikaline vastastoime. osakestevaheline kaugus on suurem ja jõud nõrgemad kui keemilise sideme korral, mõju on mitteküllastatav ja mittesuunaline. olulisem kokkusurutud gaasides, vedelikes, molekulivõrega kristallides – jõud kahaneb kaugusega kiiresti. nt: O2; CH4; C (grafiit); CH3Cl; H2S; SO2; CH3COCH3; PCl5
-) Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest. -) Mittemolekulaardsed ained koosenavad ioonidest või aatomitest. * Aine ehituse ja keemilise sideme tüübi määramine - Keemiline side: -) Kovalentne side: *) mittepolaarne (mittemetall lihtainene ja C-H) molekulivõre. *) polaarne (erinevad mittemetallid) aatomivõre. -) Iooniline side (metalli ja mittemetalli aatomite vahel) ioonivõre. -) Metalliline side (metalli aatomite vahel) metallivõre. Happed, alused ja soolad * Neutraalsed oksiidid hapete, aluste ja veega ei reageeri. (tähtsamad on: NO, N2O, CO) * Hape aine, mis koosneb vesinikioonidest ja happeanioonidest. * Kütuste põlemisel tekivad oksiidid SO2, NO ja NO2. * Hapnikhapped vasavate oksiidide reageerimisel veega. * Hapnikku mittesisaldavad happed vastavate gaasiliste ainete vesilahused. * Nõrgad happed vastavate soolade reageerimisel tugevama happega.
Nt. C, SiO. · Molekulvõre sõlmpuktides elektriliselt neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waalsi jõududega. Omadustelt pehmed, madala sulamistemperatuuriga, halvad soojus- ja elektrijuhid. Nt. Ar, CO, I, HO. · Ioonvõre sõlmpuktides vahelduvad katioonid ja anioonid, seotud elektrostaatiliste jõududega. Omadustelt kõvad, sädelevad, kõrge sulamistemperatuuriga, halvad elektri- ja soojusjuhid. Nt. NaCl, LiF, MgO. · Metallivõre sõlmpunktides aatomid, seotud metallilise sidemega, kus elektronid on tugevalt delokaliseeritud. Omadustelt varieeruva kõvaduse ja sulamistemperatuuriga, head soojus- ja elektrijuhid. Nt. Na, Mg, Cu, Fe, kõik metallid. Elementaarrakk kristallvõre korduv element, millel on antud kristalli kõik sümmeetrialemendid. Monokristall korrapärane elementaarrakk. Nt. kvarts, püriit, kips. Polükristall elementaarrakk ei paikne korrapäraselt.
räni) on suur kõvadus, nad ei juhi elektrivoolu ja ei lahustu vedelikes;2) molekulvõre – võre sõlmpunktides on molekulid, mis on nõrgalt seotud; molekulvõrega ained (jää, tahke ammoniaak, CO2) on kergsulavad, vees vähelahustuvad, ei juhi elektrit; 3)ioonvõre- sõlmpunktides on vaheldumisi positiivsed ja neg. ioonid, mis on seotud statsionaarsete jõududega (NaCl, CaCl2); ioonvõrega ained lahustuvad kergesti vees, on suur sulamisjakeemistemp.4) metallivõre – võresõlmedes on ioon-aatomid(teatud ajamomendil aatomid) ja nende vahel elektrongaas. 19. Reaktsioonid toimuvad elektrolüütide vesilahustes: Ba2++SO42-=BaSO4; H++OH-=H2O; Cu2++4NH3=Cu(NH3)42- A+B=AB+DH (temp.i eraldumine või neeldumine). Reaktsiooni nimet. plahvatuseks kui toimub ülikiire põlemisreakt. sekundi murdosa jooksul. Plahvatuse jooksul toimub lagunemisreakts. ühe ja sama aine sees ning redoksreakts. Kõige plahvatusohtlikemad
Kristallisüsteemide klassifikatsioon: 1)kuubilme 2)tetragonaalne 3)rombiline 4)heksagonaalne 5)monokliinne 6)trikliinne 7)trigonaalne. Kristallvõrede tüübid: 1)aatomvõre sõlmpunktides asuvad neutr aatomid, mis on üksteisega seotud kovalentsete sidemetega (teemant); 2)molekulvõre sõlmpunktides asuvad neutr molekulid, mis on üksteisega seotud nõrkade jõududega (naftaliin); 3)ioonvõre sõlmpunktides vahelduvad korrapäraselt katioonid ja anioonid; 4)metallivõre kristallivõre sõlmpunktides on pos ioonid; 5)kihihsed ahelakujulised kordinatiivsed võred erijuhud, kihtidevahelised sidemed on nõrgad, kihis eneses tugevad. **Kristalseid aineid saab üle viia amorfsesse olekusse ja vastupidi; on aineid, mis võivad olla samaaegselt nii kristalne kui amorfne N:polüetüleen. 19. Millistel juhtudel toimub keemiline reaktsioon elektrolüütide vesilahustes? Mis on vee
Kristallsüsteemide klassifikatsioon: 1)kuubiline 2)tetragonaalne 3)rombiline 4)heksagonaalne 5)monokliinne 6)trikliinne 7)trigonaalne. Kristallvõrede tüübid: 1)aatomvõre sõlmpunktides asuvad neutraalsed aatomid, mis on üksteisega seotud kovalentsete sidemetega (teemant); 2)molekulvõre sõlmpunktides asuvad neutraalsed molekulid, mis on üksteisega seotud nõrkade jõududega (naftaliin); 3)ioonvõre sõlmpunktides vahelduvad korrapäraselt katioonid ja anioonid; 4)metallivõre - kristallivõre sõlmpunktides on positiivsed ioonid; 5)kihilised ahelakujulised koordinatiivsed võred - erijuhud, kihtidevahelised sidemed on nõrgad, kihis eneses tugevad. Kristalseid aineid saab üle viia amorfsesse olekusse ja vastupidi; on aineid, mis võivad olla samaaegselt nii kristalne kui amorfne Nt: polüetüleen. Kristalsete ainete identifitseerimiseks kasutatakse röntgenfaasianalüüsi, põhjendus punktis 22. 24
annaabi.ee 
