4.Milliseid hüdroksiide nim. mitmealuselisteks? 5. Mis on leelised?-vees hästilahustuvad tugevad alused ( e.hüdroksiidid) 6. Millist soola nim. vesiniksoolaks?-happe ja soola vahelised ühendid,millest ainult osa happe aniooniga seostunud vesinikioonidest on asendunud( aluse) katiooniga. 7. Milliseid aluseid, happeid loetakse tugevateks, nõrkadeks?Tugevad happed on : HNO3 ,Hcl,HBr, H2SO4,HI. Nõrgad happed on: H2CO3,H2S,H3PO4,HNO2,CH3COOH. 8. Millise laenguga on hüdroksiidioon, vesinikioon,metallioonid, happejääkioonid?Vesinikioon- H+,hüdrooksiidioon- OH-,metallioonid-,happejääkioonid. 9.Millise oksüdatsiooniastmega on vesinik, hapnik? Vesinik on pluss üks ja hapnik miinus kaks. 10. Kuidas nimetatakse oksiide, aluseid, happeid, soolasid ja kuidas koostatakse nende valemeid! Oksiidid: 1) nimetuses märgitakse ära oksüdatatsiooniaste( seda võimalust kasutatakse eelkõige metallioksiidide nimetamisel)Cr2O3- kroom(III)oksiid,N2O5-lämmastik(V)oksiid
· Vesinikside on oluliselt nõrgme kui kovalentne side. · Selline side tekib peamiseltt tugevate elektronegatiivsete elementidega:fluori, haniku ja lämmastikuga. · Vesiniksideme ainete omadused kõrga sulamis-ja keemistemperatuur, veega tugevad vesiniksidemed, vees hästi lahustuv. Metalliline side · metalliline side on keemiline side, tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil. · Metalli kristallivõres on metallioonid ja nende vahel poolvabalt liikubad elektronid elektrongaas. · Kristallivõre- ruumiline struktuur, mis vastab ioonide, aatomite ja milekulide korrapärasele asetusele kristallivõres. · Metalliline side tekib positiivselt laetud metallioonide ja elektronide vastastikumõjul. · Metallide omadused hea elektri- ja soojusjuhtivus, plastilisus.
siidide nimetatakse leelisteks. Aluse rühma ained muudavad indikaatori värvust. Värvuseta fenoolftaleiin omandab aluselises lahuses roosakaspunase värvuse. Tugevalt aluliste omadustega ainetel on tugev söövitav toime. Soolad Sool on kristalne aine, mis koosneb (aluse) katioo- nidest ja (hape) anioonidest. Aluse katioonidest ning happe anioonidest koosnev ühend on sool. Soolad on ühendid (liitained), milles metallioonid on seotud happeanioonidega. Ainer, mille vesilahuse juhivad elektrivoolu, on elektrolüüdid. Muutuva oksüdatsiooniastme metalle sisaldavate soo- lade nimetusi saame nii, kui soola keskele eraldame sulgudes metalli o.-a. Antud ühendis rooma numbriga. Püsiva oksüdatsiooniastmega metalli puhul soola nimetuses oksüdatsiooniastet ei mainita. Tuntumad ained Oksiidid Hape Vääveldioksiid SO2 Vesinikkloriidhape HCl
Enne H2 tõrjub H2 välja ja peale vesinikku ei tõrju välja. Na + OH NaOH ???. Sooladega: Fe + CuSO4=FeSO4 + Cu. Veega 2Na + 2H2O 2NaOH + H2 6.Metallide elektrokeemilise aktiivsuse rida ja selle kasutamine keemias Näited. Mida enam vasakul metall pingereas asub, seda: · suurem on ta keemiline aktiivsus, seda kergemini ta oksüdeerub, loovutab elektrone. · suurem on ta redutseerimisvõime; · raskemini redutseeruvad metallioonid. Pingerea iga metall tõrjub kõik temast paremal asuvad metallid nende soolade lahustest välja. Näide: Zn + HCl ZnCl2+ H2 7.Metallide keemiline ja elektrokeemiline korrosioon Korrosioonikaitse. Metalli hävinemist välistegurite mõjul nimetatakse korrosiooniks, Korrosioon toimub õhu, gaaside, vee, lahuste, ja orgaaniliste ainete toimel. K on redoksprotsess, mille käigus metalli aatomid oksüdeeruvad ehk muutuvad ioonideks.
Aluseliste oksiidide hulka kuuluvad metallioksiidid. Nad reageerivad alati hapete ja happeliste oksiididega: CaO + H2SO4 = CaSO4 + H2O Fe2O3 + 6HCl = 2FeCl3 + 3H2O CuO + 2 HCl = CuCl2 + H2O Hapete keemilised omadused on tingitud vesinikioonide olemasolust. Seetõttu on happed hapu maitsega ning vesilahused muudavad indikaatorite värvust (lilla lakmus muutub punaseks). Hapetele iseloomulikud reaktsioonid on järgmised: 6 Soolad on ühendid, milles metallioonid on mittekovalentselt seotud happeaniooniga. 7 Aineklasside tähtsamad omadused Põlemine(täielik oksüdeerumine) CH4+2O2CO2+2H2O Pürolüüs(kuumutamine õhu juurdepääsuta) reag. leelismetallidega: 2 C2H5OH+2Na2 C2H5ONa + H2 dehüdraatimine (-H2O): a,) C2H5OH CH2=CH2+ H2O b.) 2 C2H5OHC2H5-O-C2H5+ H2O oksüdeerumine (C o.-a. suureneb) redutseerumine( C o.-a. väheneb) alkaaniks: C2H5OH+H2C2H6+ H2O reag. aldehüüdidega,tekivad a
Page 11 Disotsiooni võrrandid Võrrandid näitavad millised ioonid tekivad elektrolüütide lahustes. Positiivseid ja negatiivseid ioone peab olema võrdselt. St summa peab olema 0. Hapete disotsioonid tekivad positiivsed vesinik ioonid ja negatiivsed happe jääk anioonid. Aluste disotsiatsioonid tekvad positiivsed metallioonid ja negatiivsed hüdroksiid ioonid. Soolade disotsioonil tekivad positiivsed metallioonid ja negatiivsed happe jääk anioonid. Vesinikekspoonent, PH näitab vesinik ioonide sisaldust lahuses. Neutralses lahuses on PH=7, happelises lahuses on Ph<7 aluselises lahuses on ph >7 Ph skaala on 014 Ph on oluline näitaja elusas tegevuses. Inimveri ph =7,36 Sülje ph on =6,9 (nõrgalt happeline) Maomahl inimesel tugevalt happleline Inimese nahk keskmiselt happeline
Valkude kokkupakkumine ja stabiilsus Natiivsed valgud on sageli väga kergelt denatureeritavad: 100 aminohappe jäägi kohta 40 kJ/mol (see on ca kahe H sideme energia)! Valgu struktuuri stabiliseerivad faktorid: 1. Hüdrofoobne efekt 2. Nõrgad interaktsioon: elektrostaatiline, Van der Waals, H side 3. Kovalentsed sidemed: SS sillad tsüsteiini jääkide vahel 4. Stabiliseerivad metallioonid (Zn finger) Valgu struktuuri destabiliseerib konformatsiooniline entroopia Erinevate faktorite osakaal valkude kokkupakkumises sõltub konkreetsest valgust G = H T S TS jaguneb: konformatsiooniline entroopia (ebasoodne) hüdrofoobne efekt (soodne)
inimestele vajalike ainete tootmiseks 8 Toiduainetes: töötlemine, nt hapendamine, ja alkoholi saamine, suhkru tootmine ensüümide lagundamise abil Kütus: etanool, metaan (toodetakse bakterite abil) Biotõrje: seenhaiguste tõrje (bakter, millesse on viidud uued geenid, hakkab tootma toksilisi aineid taimeparasiitidele) Metallurgia: bakterid omastavad maagist metallioonid ja need eraldatakse bakteritest Toodavad valgulisi ensüüme Tekstiilitööstuses kasutatakse ensüüme amülaas lagundab tärklist Ravimid;´: antibiootikumid (seened+bakterid), vitamiinid, hormoonid (nt insuliin), aminohapped 9
Võivad olla tavatingimustes gaasid, vedelikud või ka tahked ained. Molekulaarsed ained võivad Mittemolekulaarne aine on keemiline aine, mis koosneb väga suurest hulgast aatomitest või ioonidest, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. Molekule nendes ainetes ei esine. Tüüpilised mittemolekulaarsed ained on ioonsed ained ja metallid. 25. Metalliline side - Metallides moodustub kristallvõre, selle sõlmpunktides asuvad positiivsed metallioonid, mille ümber liiguvad elektronid mahuvad oma väiksuse tõttu seal liikuma ja moodustavad nn. elektrongaasi ning moodustab delokaliseeritud sideme. Metallilisel sidemel puudub suunalisus. Metalliline side on suhtelist tugev. 26. Vesiniksideme moodustumise mehhanismid - vesiniku aatomi ainus elektron tõmmatakse elektronegatiivsema elemendi aatomi poole viimasele moodustub negatiivne osalaeng vesinikule positiivne ning nende vaheline tõmbejõud on sideme
Süstimislahusena, aga ka vere ja vedeliku kaotuse puhul, sest tema rõhk on 0,78 MPa on ligilähedane vere rõhule ja osmootsele kontsentratsioonile. 6.8 Elektrolüütide lahused. Dissotsiatsiooni aste ja konstant. Nõrgad ja tugevad elektrolüüdid ained, mille vesilahused juhivad elektrit nim. ELEKTROLÜÜTIDEKS. Elektrijuhtivus on tingitud molekulide jagunemisest laengut kandvateks ioonideks elektrolüütiline dissotsiatsioon. Hapetel, alaustel ja sooladel on +iooniks metallioonid või vesinikioonid. ioonideks happejääk või hüdroksiidioon. Lahus on neutraalne. Tugevad elektrolüüdid on lahuses täielikult dissotseerunud. Nõrgad on dissotseerunud osaliselt. DISSOTSATSIOONI ASTMEKS nim. Dissotseerunud molekulide arvu suhet üldmolekulide arvusse. L=N2/N=C2/C Dissotatsiooni aste suureneb lahuse lahjendamisel ja lõpmata lahjas lahuses on elektrolüüt täielikult dissotseerunud. (alfa)=1 Dissotatsiooni astmeid võrreldakse sama normaalsusega lahustel
enamasti nõrgalt aluseliste omadustega. Mittemetalliliste elementide oksiidid on enamasti happeliste omadustega (v.a üksikud erandid). Elementide metalliliste omaduste nõrgenedes ja mittemetalliliste omaduste tugevnedes oksiidide aluselised omadused nõrgenevad ja happelised omadused tugevnevad. Mida enam vasakul metall pingereas asub, seda: suurem on ta keemiline aktiivsus, seda kergemini ta oksüdeerub, loovutab elektrone. suurem on ta redutseerimisvõime; raskemini redutseeruvad metallioonid. Pingerea iga metall tõrjub kõik temast paremal asuvad metallid nende soolade lahustest välja. Näide: Zn + HCl ZnCl2+ H2 lahja H2SO4 ja sulfaadid väga nõrgad oksüdeerijad, oksüdeerimisvõime kasvab happesuse suurenemisega Metallid (aatomi väliskihil elektrone suht. vähe) käituvad keemilistes reaktsioonides alati redutseerijana. Hapnik ja halogeenid (väliskihil elektrone suhteliselt palju) käituvad eelkõige oksüdeerijatena. 4
transformatsioonipuhvris, mille koostis varieerub väga tugevasti. Keemilise transformatsiooni puhul on oluline, et puhver sisaldaks kahevalentseid metalliioone, elektroporeerimise korral on oluline lahuse isotoonilisus. Üldiselt kasutatakse keemilise transformatsiooni korral lahuses Ca2+ ja/või Mg2+ ioone 112 muutmaks bakterirakke kompetentseks. On leitud, et kahevalentsed metallioonid mõjuvad kompetentsuse tekkimisele erinevalt ning on välja selgitatud pingerida, millised metallid paremini mõjuvad. Mn2+ > Ca 2+ > Ba2+ > Sr2+ > Mg2+ Teatud ühevalentsed metallioonid suurendavad kompetentsuse teket, kui neid lisada kahevalentsete metalliioonide lahusesse. Sellised metallioonid on: Cs+, Na+, Li+, K+ ja Rb+ Puhvris tuleb leida konkreetse liigi jaoks optimaalne metalliioonide kontsentratsioon, sest nii madalamal kui ka kõrgemal kontsentratsioonil
ω-3 rasvhapped (kalaõlid) reeglina pidurdavad põletikku glutamiin, arginiin, nukleotiidid – vajalikud ISi kesksete komponentide sünteesiks probiootikumid – reeglina stimuleerivad eeskätt loomulikku immuunsust (erinevatel tüvedel erinev toime) Immunotoksilised ühendid ja nende mõju iseärasused Immunotoksilised ühendid väliskeskkonnast: pestitsiidid, halogeensed aromaatsed süsivesinikud (PCB jt.), lahustid (benseen), metallioonid (Ni, Be, Cd, Hg jt.). Neil on kõigil väga mitmekülgne mõju immuunsüsteemile. Radiatsiooni mõju iseärasused Esmalt häired T-rakkude süsteemis (CD4+/CD8+ langus jne.), hiljem ulatuslikumad muutused. Stressi mõju immuunsüsteemi funktsioonile Füüsikalise, keemilise ja psühhosotsiaalse stressi tagajärjel: adrenokortikoidide sekretsiooni suurenemine ja sümpaatilise närvisüsteemi aktiveerumine
annaabi.ee 
