väga liikuvelektronide kogum. metalliline side: keemiline side metallides, tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil plastilisus: Osad metallid on plastilised, seega kergesti töödeldavad ja võimaldavad sepistada väga erineva kujuga esemeid 2) Kuidas muutuvad elementide metallilised omadused rühmades/ perioodides? Miks? Metallilised omadused suurenevad rühmas ülevalt alla ja perioodis paremalt vasakule (kõige metallilisem on Fr) 3) Kuidas muutub metallide raadius rühmas ja perioodis? Rühmas olevalt alla liikudes aatomiraadius suureneb, kuna suureneb ka elektronkihtide arv. Perioodis vasakult paremale liikudes aatomiraadius väheneb, kuna tuumalaeng suureneb ning aatom tõmbab elektrone tuumale lähemale 4) Kuidas leida perioodilisustabelist A- ja B-rühmane metallide oksüdatsiooniastmed? IA rühm I, IIA rühm II ja IIIA rühm III, B-rühma metallid tavalised II,
P ja S- mittemetallilisus-S on mittem.,tl on suurem,raadius väiksem.Mg ja Na-tugevus oksüdeerijana,juurdevõtja,metall-Na raadius on suurem,tl väiksem,kergem ära anda;Mg tugevam metall ja oksüd,Na on nõrgem oksüd.Cl ja I-tugevus oksüdeerijana,mittem.-Cl on tugevam,aatomi raadius on väiksem,lihtsam juurde võtta.Si ja Cl-raadius-Cl väiksem raadius,suurem tl,tõmbab väliskihi elektrone tugevamini.B ja Al-raadius-Al raadius suurem,kihte on rohkem.Na ja Al-metal.-Na on metallilisem,tl väiksem,kergem ära anda elktr.Se ja O-mittemet-O tugevam mittemet.,võtab juurde,kihte on vähem Mida tugevamad on mittem.omadused,seda nõrgemad on metallilised omadused;sda kergemini võtab juurde. Tuumalaeng on suurem-aatomi raadius on väiksem-tugevam oksüd.,elektronkihte vähem,mittemetallilisem,kerge elektrone juurde võtta.Tuumalaeng on väiksem-aatomi raadius on suurem-nõrgem oksüd.,elektronkihte rohkem,metallilisem-oksüdeerija,kergem ära anda elektrone.
Tuumalaeng - +ülemine (+17) Massiarv - alumine(ilmakomata) (35) Elektronikihtidearv nr.vasakul (3) Elektronidearv välisk. roomanr. (7) Elektronskeem kaarekesed Cl+17 |2)8)7) Elektronvalem tähtedele tleb ülemine.nr saada 1s2s2p3s3p4s3d4p5s4d5p (tähtede peal väiksed numbrid) Räni Si. 1s2s2p3s3p Elektronkiht-3 Paardumata elektronid-2 p-elektrone 8 Elektronpaarid 6 Väliskihi elek. 4 s-orbitaalid 3 *Mida vähem elektrone on väliskihil seda metallilisem on aine. *Aatomorbitaal on ruumiosa, milles on elektron oma keerukal liikumisel köige sagedamini esineb. *Aatomi ergastumisel lähevad elektronid madalama energiaga kihtidelt üle körgema energiaga kihtidele. *Liikumisel rühmas alt üles leelismetallide (IA rühm) keemiline aktiivsus väheneb. *Elektroni mass on väiksem kui prootonimass. *1s orbitaal on mõõtmetelt väiksem kui 3s orbitaal. *p-orbitaalid on hantlikujulised. *Ühel elektronkihil võib olla kuni 10 d-elektroni. *Järjenr
· Mittepolaarne esineb lihtainetes ühe ja sama elemendi aatomite vahel,elektronegatiivsuste(EN) erinevus on EN=0. Sellise sideme korral kuulub ühine elektronpaar võrdselt mõlemale aatomile. · Polaarnse esineb erinevate elementide aatomite vahel, side on aatomite vahel, mille elektronegatiivsuste erinevus on väike EN=1,7 Aatomid püüavad omastada väärsigaaside elektronstruktuuri. Sellise sideme korral tõmbab metallilisem element aatomi endale. · Elektronegatiivsus on suurus, mille all mõistetakse elemendi aatomi võimet siduda endaga molekulis elektrone(kumb loovutab, kumb liidab) Suurema EN väärtusega elemendi aatom liidab, väiksema EN väärtusega element aga loovutab elektrone. EN suureneb perioodilisustabelis rphmades alt üles ja vasakult paremale. · Mitme ühise elektronipaari abil moodustunud kovalentset sidet nim. Kordseks sidemeks.
orbitaalid. P-alakihi orbitaalidele lähenevad elektronid algul ükshaaval. Täiendava energi saamisel võib elektron ergastuda, s.t minna kõrgema energiaga orbitaalile. Perioodinumber (n) = elektronkihtide arv aatomis; Rühma number (A- rühmadel) = väliskihi elektronide arv aatomis Elementide aatomiraadius suureneb: rühmas (elektronkihtide arv aatomis kasvab); perioodis (perioodi alguses on tuumalaeng väiksem) Keemiline element on seda metallilisem, mida kergemini saavad tema aatomid elektrone loovutada. Elektrone loovutades käituvad aatomid redutseerijana (oksüdatsiooniaste kasvab). Elementide metallilus tugevneb: rühmas (aatomiraadius suurneb); perioodis (perioodi alguses on tuumalaeng väiksem, aatomiraadius suurem) Keemiline element on seda mittemetallilisem, mida paremini saavad tema aatomid elektrone siduda. Elektrone sidudes käituvad aatomid oksüdeerijana oksüdatsiooniaste väheneb). Enamiku mittemetalliliste
Esineb aatomite vahel, mille elektronegatiivsus on 2,0... . Side püsib VASTASNIMELISTE IOONIDE ELEKTROSTAATILISE TÕMBUSEGA. (MITTEMOLEKULAARNE) Variant asdfg 1) Kovalentseks sidemeks nimetatakse ühiste elektronpaaride abil moodustunud aatomite vahelist sidet. 2) Ioonilise sidemega ühendid moodustuvad (tahkes olekus) IOONVÕRE, mis kooseb ioonidest. 3) Metallid on plastilised, kuna nad omavad oma kristallis elektrongaasi. 4) Sama perioodi elementidest on metallilisem väiksema tuumalaenguga element. 5) Väärisgaasid on elemendid, mille väliskihil on 8 elektroni. 6)POLAARSE SIDEMEGA MOLEKULIDE POLAARSUS SÕLTUB MOLEKULI EHITUSEST, kuidas paiknevad molekulide otstes osalaengud. 7) Molekulide vahelised sidemed on NÕRGEMAD kui aatomivahelised sidemed. 8) Aatom- aine väikseim osake, mis koosneb elektronkattest ning mis kuulub molekuli koostisesse. 9) Keemiline side on aatomite vaheline seos, millega tekib keerukam osake.
O2- +8|2)8) 1s22s22p6 1s 2s 2p Mn +25|2)8)13)2) 1s22s22p63s23 p64s23d5 1s 2s 2p 3s 3p 4s 3d Mn2+ +25|2)8)13) 1s22s22p63s23 1s 2s 2p 3s 3p p64s23d5 3d Kumb elementidest on Kumb elementidest on metallilisem? Kumma aatomil mittemetallilisem? Kumma on suurem raadius? Kumb on aatomil on väiksem raadius? elektropositiivsem? Põhjenda! Kumb elementidest on elektronegatiivsem? Põhjenda! Ba, Cs Ra, Sr vähem prootonesuurem r vähem el.kihteväiksem r O, F vähem prootonesuurem r I, Cl Zn, Hg vähem el.kihteväiksem r rohkem el
Hg + 2H2SO4(konts) -> HgSO4 + SO2 + 2H2O Hg + 4HNO3(konts) -> Hg(NO3)2 + NO2 +2H2O b) Lahjendatud hapetega - vaata pingerida 6Na + 2H3PO4 -> 2Na3PO4 + 3H2 NB! Erand lahja HNO3 2Hg + 8HNO3(lahj.) -> Hg(NO3)2 + 2NO + 4H2O 4) Reageerivad veega Aktiivselt reageerivad veega tavatingimustes leelis- ja leelismuldmetallid 2Na + 2H2O -> 2NaOH + H2 Tina veega ei reageeri 5) Reageerivad mittemetalliga Tekivad binaarsed ühendid. Metall reageerib seda aktiivsemalt, mida metallilisem ta on a) Aktiivne metall 2Na + Cl2 -> 2NaCl b) Vähemaktiivne metall 2Al + 3S ->(temperatuur) Al2S3 c) Väärismetallid ei reageeri, sest elektronkihid täidetud NB! Kuld ei reageeri hapnikuga 3.Metallide tootmine Kivim- enamasti mitmest mineraalist koosnev looduslik materjal Maak- kivim või mineraal, mis on mingi lihtaine saamisel tooraineks/ mineraalne maavara, millest on otstarbekas toota metalle
.. aatomil? Mille järgi otsustad? Nt Ca aatomil on 4 elektronkihti ja väliskihis 2 elektroni, sest ta asub 4. perioodis IIA rühmas. 3. Mitu elektroni saab olla aatomi väliskihil maksimaalselt? Miks? Viimasel elektronkihil võib olla maksimaalselt 8 elektroni, sest nii on aatom kõige püsivamas olekus. 4. Kuidas defineeritakse metallilisust/millemetallilisust ja kuidas ning miks muutub see perioodides/rühmades? Nimeta kõige metallilisem/mittemetallilisem element. Metallilisus kasvab, sest raadius kasvab (metalliliseim on Cs). Elektronegatiivsus kasvab, sest raadius kasvab ( mittemetalliliseim F) 5. Leidke loetelust ühesuguse kõrgeima/madalaima o-a-ga keemiliste elementide paar. Milline on nende max o-a.? Põhjendage. ühesuguse kõrgeima o.-a on elemendid on N ja P (V), sest nad loovutavad väliskihilt 5 elektroni. Ühesuguse kõige väiksema o
Eranditeks on Ge, Sn, Pb- väliskihil 4 elektroni; Sb, Bi- 5 elektroni. Liikumisel perioodis vasakult paremale suureneb tuumalaeng ja viimasel kihil olevate elektronide arv. Tänu tuumalaengu suurenemisele hoitakse viimase kihi elektrone tugevamini kinni ja metalli keemiline aktiivsus väneneb (aktiivsemad metallid asuvad perioodide alguses). Liikumisel rühmas ülalt alla suureneb aatomi raadius ja tuumalaengu mõju väliskihi elektronidele väheneb st. aktiivsus suureneb. Järeldus- kõige metallilisem element on frantsium(Fr). 1 Metalliline side Metalli kristallivõres paiknevad aatomid üksteisele nii lähedal, et välised elektronkihid kattuvad osaliselt. Nõrgalt seotud väliskihi elektronid võivad väga kergesti liikuda ühe tuuma mõjusfäärist teise aatomi mõjusfääri ja nii üle kogu kristalli. Väliskihi elektronid on ühistatud kõigi aatomite vahel ja niiviisi tekibki omapärane keeemiline side- metalliline side
metalliline raadius – pool aatomituumade vahelistest kaugustest metalli kristallivõres kovalentne raadius – pool aatomituumade vahelisest kaugusest lihtaine molekulis kui aatom loovutab elektrone (tekitades katiooni), siis tekkinud osakese aatomraadius on esialgsest väiksem ionisatsioonienergia I – energia, mis kulub isoleeritud aatomist ühe elektroni eraldamiseks (selle katiooniks muutmiseks). määrab metallilised omadused: mida väiksem ionisatsioonienergia, seda metallilisem element. ionisatsioonienergia on alati endotermiline ΔH > 0 iga järgmise elektroni loovutamine on raskem kui eelmine. kergem on elektroni loovutada sellisel elemendil, millel on orbitaalil osad paardunud osad paardumata elektronid (kuna energeetiliselt on soodsam, kui kõik „kastid“ on ühe, kõik kahe või kõik 0 elektroniga) elektronafiinsus Ae – energia, mis eraldub või neeldub isoleeritud aatomile ühe elektroni sidumisel (selle aniooniks muutmisel)
Cl2 ELEKTRONEGATIIVSUS keemilist elementi iseloomustav suhtarv, mis arvestab aatomi võimet tõmmata keemilise sideme tekkimisel enda juurde elektrone. On aatomi võime siduda elektrone. Tähistatakse suure X tähega. Elementide aatomite elektronegatiivsuste võrdlemisel võetakse leppeliselt ühikuks liitiumi elektronegatiivsus XLi= 1. Mida väiksem on elektronegatiivsus, seda metallilisem on element (ja vastupidi). x 1,7 (1,9) x < 1,7 (1,9) 1,2 3,5 Ca - 2 Ca2+ Katioon - MgO Cl + 1 Cl Anioon 2,1 2,2 CaCl2 P H3 ANIOON negatiivse laenguga aineosake. IOON laengut omav aineosake. KATIOON positiivse laenguga aineosake.
· Magneesiumhüdroksiid on leelis, mis lahustub vees vähesel määral ja annab valge kolloidse suspensiooni. Seda kasutatakse mao happesuse alandamiseks. MgCl2, mis tekib magneesiumhüdroksiidi neutraliseerimisel maos, on kõhulahtisti. · Looduses on tähtsaim Mg-ühend ilmselt klorofüll. 18. Iseloomustage üldiselt kaltsiumiühendeid. Ca olulisemad ühendid (CaO, Ca(OH) 2, CaCO3, CaC2): nende kasutamine ja kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. · Ca on mõnevõrra metallilisem element kui Mg, samas on nende ühendid üsna sarnased. · Lisaks kriidile ja lubjakivile esineb CaCO3 ka marmorina (CaCO3 tihedam vorm). · Kuumutamisel CaCO3 laguneb, andes kaltsiumoksiidi ehk kustutamata lubja: CaCO3(s) CaO(s) + CO2(g) See omakorda reageerib energiliselt veega, andes kaltsiumhüdroksiidi ehk kustutatud lubja: CaO(s) + H2O(l) Ca(OH)2(aq) · Kaltsiumhüdroksiid on vees suhteliselt vähelahustuv, tema lahust kasutatakse CO2 määramiseks, kuna ta annab
täpselt, siis asukoha osas (järgides Heisenbergi määramatuse printsiipi) opereeritakse vaid elektroni afiinsus (energia, mis eraldub, kui neutraalsele elektroni leidumise tõenäosusega mingis ruumi aatomile liitub elektron). piirkonnas. Elektronpilv ruumi piirkond, kus elektroni Mida madalam on , seda metallilisem on element leidumise tõenäosus on suurem kui 0,1. Elektronorbitaal ruumi piirkond, milles ning mida kõrgem on , seda mittemetallilisem on elektroni leidumise tõenäosus on suurem kui 0,9. element. Seega kasvab elektronegatiivsus perioodis
kõrvaldada. Ühik kJ/mol. Tähis I. I1
Soojendamisel Mg+2H2OMg(OH)2+H2. 18. Iseloomustage üldiselt kaltsiumiühendeid. Ca olulisemad ühendid (CaO, Ca(OH)2, CaCO3, CaC2): nende kasutamine ja kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. Ioon Ca2+ on värvuseta, seepärast on Ca-ühendid värvusetud või valged. Paljud ühendid on hüdraatunud ja lahustuvad vees hästi. Vähelahustuvad või praktiliselt lahustumatud on sulfaat, oksiid, hüdroksiid, karbonaat, fluoride, oksalaat ja fosfaat. Ca on mõnevõrra metallilisem element kui Mg, samas on nende ühendid üsna sarnased .Ca2+ ioonid interakteeruvad oma naabritega reeglina väga tugevasti, mistõttu on kaltsiumiühenditele iseloomulik suur jäikus. .Kaltsiumoksiid CaO on põletatud ehk kustutamata lubi. See saadakse lubjakivi põletamisel erilistes lubjaahjudes, kus koksi põlemisel vabaneva soojusenergia arvel saadakse ahjus kõrge temp, mille arvel lubjakivi laguneb: CaCO3CaO+CO2. CaO tekkimine lihtainetest on eksotermiline: 2Ca+O2CaO.
multiaatomilise metalli kristallis on erinevad energianivoodest üksikus aatomis. Valentsaatomid moodustavad nn. energiatsooni, kus paiknevad üksikute aatomite pisut üksteisest erinevad energianivood. Seda niinimetatud energiatsoonide teooriat tahkes kehas vaatleme lähemalt pooljuhtmaterjalide käsitlusel. Sideme energiad ja sulamistäpid on erinevatel metallidel väga erinevad. Üldiselt, mida vähem valentselektrone aatomi kohta võtab osa metallilise sideme moodustamiseks, seda metallilisem on side. Teisiti öelduna see tähendab, et seda vabamad on valentselektronid metallis. Kõrgeimat astet metalliline side on iseloomulik leelismetallidele, mis omavad vaid ühe valentselektroni ülalpool väga stabiilset inertgaasi elektronkonfiguratsiooni. Eelpooltoodu viib leelismetallide madalale sideme energiale ja sulamistäppidele (Na - 97,9°C; K - 63,5°C). Kui sideme tekkest osavõtvate elektronide arv suureneb, siis tõusevad sidemeenergiad ja sulamistäpid
Antimon oli metallina tuntud juba Babüloonias 3 tuh.a. eKr. tegelikult Sb – poolmetall (läheneb metallile) alkeemikute sümboolikas tähistas Sb avatud suuga hunt 3.17.1. Leidumine looduses Looduslik antimon: kahe isotoobi Sb - 121 ja Sb -123 segu kumbagi ligikaudu pool Sisaldus maakoores 5 · 10-5%, haruldane poolmetall tuntud ca 120 Sb - mineraali looduses leidub ka ehedat Sb 3.17.2. Füüsikal. omadused Poolmetall, mis väliselt meenutab metalli: hõbevalge sinaka läikega Metallilisem kui As: ca 3,8% Ag elektrijuhtivusest Peale tavalise, nn. metallilise allotroobi 3 amorfset modifikatsiooni : “kollane”, “must” ja “plahvatav” “Metalliline” modifikatsioon : tihedus 6,7 kg/dm3, stº 630,5ºC. Iseloomulikult habras – toatemp-l uhmris peenestatav Üle 310ºC (plastil., ülipuhtad monokristallid on plastilised 3.17.3. Keemiline iseloomustus Õhus püsiv, üle (600ºC oksüdeerub → Sb2O3 Sb ei reageeri N2, C, Si, B-ga Reageerib aktiivselt Hal-dega (v.a
annaabi.ee 
