.................................................................................6 2 Amiid Amiidi nimetus moodustatakse karboksüülhappe nimest, asendades liite – hape liitega –amiid (Tuulmets, A.). Amiid on kas 1.karboksüülhappe derivaat, mille molekulis on happe hüdroksüülrühma asemel aminorühm – NH2 (näiteks metaan-amiin HCONH2) või 2. ammoniaagiderivaat, mille molekulis on ammoniaagi ühe vesinikuaatomi asemel metalliaatom (nt naatrium-amiid NaNH2). (Eesti Entsoklüpeedia) Karboksüülhappe funktsionaalderivaatidest on tähtsaimad estrid ja amiidid (Tuulemts, A.). Amiidid on (kõik peale metaanamiidi) kristalsed, neutraalsed, värvusetud ained. Amiidid on enamasti väga mürgised. (Kikkas, H.) Amiidides esinevad N-H sidemed moodustavad vesiniksidemeid. Seetõttu on ka nende molekulide vahel tugevad jõud. (Atkins, P.) 3 Tekkimine
kompleksühendite struktuuriga seotud mõisteid: kompleksimoodustaja, ligandid, sise- ja välissfäär, koordinatsiooniarv. [Cu(H2O)6]2+ ongi tüüpiliseks näiteks kompleksist osakesest, mis koosneb tsentraalsest metalliaatomist ja sellega koordinatiivse kovalentse sidemega (doonoraktseptorsidemega) seotud molekulidest või ioonidest. Kompleksühend või ka koordinatiivühend on rangelt võttes neutraalne ühend, mille koostisesse kuulub vähemalt üks kompleks. Keskne metalliaatom võib kompleksis olla neutraalne, nt [Ni(CO)4], või katioonina, nt K4[Fe(CN)6]. Kompleksühendid on keemias ja elus äärmiselt olulised: hemoglobiin, klorofüll, paljud ensüümid on kompleksühendid. Kompleksimoodustaja- Tsentraalne aatom Ligandid- Molekulid või ioonid, mis liituvad kompleksi moodustumisel tsentraalse metalliiooniga. Lihtsamatel juhtudel on ligande ühe tsentraalaatomi ümber 4 või 6. Iga ligand annab tsentraalaatomiga vähemalt ühe kovalentse sideme.
Metallide korrosioon Metallide korrosioon on metallide ja nende sulamite soovimatu kahjustamine ümbritseva keskkonna mõjul. Keskkonnas on meil õhk, gaasid, pinnas, vesi, kemikaalid. Ladina keeles tähendab korrosioon (corrosio) puruksnärimist. Metalli korrosioon ehk sööbimine toimub selliselt, et metalliaatom lahustub elektrolüüdi anoodil elektriliselt laetud osakesteks ioonideks. Samas vabaneb elektrone, mis liiguvad läbi metalli (elektronjuhi) katoodile. Selle nn. anoodreaktsiooni puhul, mis vastab positiivse laengu liikumisele metallist lahusesse, on tegemist oksüdeerumisega. Metallide korrosioon on alati redoksreaktsioon. Metalli aatomid loovutavad elektroni oksüdeerudes keskkonnas leiduvate oksüdeerijate toimel. Korrosiooni eeltingimusteks on piisav niiskus ja õhuhapniku juurdepääs.
1. Kirjeldage d-metallide kompleksühendite struktuuri mõne näite abil. Selgitage kompleksühendite struktuuriga seotud mõisteid: kompleksimoodustaja, ligandid, sise- ja välissfäär, koordinatsiooniarv. [Cu(H2O)6]2+ ongi tüüpiliseks näiteks kompleksist osakesest, mis koosneb tsentraalsest metalliaatomist ja sellega koordinatiivse kovalentse sidemega (doonor-aktseptorsidemega) seotud molekulidest või ioonidest. Kompleksimoodustaja keskne metalliaatom, võib olla neutraalne või katioonina. Molekule või ioone, mis liituvad kompleksi moodustamisel tsentraalse metalliiooniga nim ligandideks. Kompleksis tsentraalaatomiga otseselt seotud ligandid moodustavad tsentraalaatomi koordinatsioonisfääri ehk sisesfääri. Sidemete arv tsentraalaatomi ja ligandide vahel on kompleksi koordinatsiooniarv, levinumad on 4 ja 6. Välissfäär - nurksulgudest väljaspool. Kui kompleks on laenguta, siis välissfääri ei moodustu. 2
Eriline on see, et tema koostisosade sulamistemperatuur 5jääb 300°C juurde. 21. Kompleksühendid. ● Keemiline side võib tekkida ka ühe aatomi elektronpaari ja teise aatomi vaba orbitaali kattumisel doonor-aktseptor ehk koordinatiivne side ● Kompleksühendid (-ioonid) - iooni või molekuli moodustavate osakeste vaheline side on tekkinud doonor- aktseptor mehhanismi järgi 22. Doonor-aktseptorside. Metalliaatom võib kompleksis olla neutraalne; ligand. Doonor-aktseptorside - üks sideme partneritest annab mõlemad sideme elektronid. N: heksatsüanoferraatiooni (Fe(CN)63-) puhul. Sellist sidet kujutatakse mõnikord doonorilt aktseptorile suunatud noolekesega. Seipolaarne doonor-aktseptorsideme ehk semipolaarse sideme puhul annab ühise elektronpaari vähem elektronegatiivne aatom, nagu näiteks lämmastikpentoksiidi (N2O5) ja kloorishappe puhul. Doonori oksüdatsiooniaste tõuseb 2 võrra.
happelisteks. Happevihmad avaldavad tuntavat mõju elusloodusele...organismid hukkuvad ja järele jäävad ainult vähesed organismis, kes taluvad happelist keskkonda. 36. Kompleksühendid veekogus. Kompleksühend on kompleksioone või neutraalseid komplekse sisaldav keemiline ühend, mis koosneb tavaliselt kesksest aatomist või ioonist, millega on seostunud mingi arv ioone või molekule (ligande). 37. Doonor-aktseptorside. Metalliaatom võib kompleksis olla neutraalne või katioonina, ligand. 38. Millest sõltub kompleksühendi värvus? Kompleksühendi värvus sõltub nii metallist kui ligandidest (s.t kaasnevad vahetusreaktsioonidega sageli ka värvuse muutused). 39. Kelaat. Mõned ligandid annavad metalliga rohkem kui ühe sideme. Komplekse, kus ligand annab metalliga mitu sidet ja moodustab tsükli, nimetatakse kelaatideks (tsentraalaatom on seotud ligandi mitme aatomiga). 40. Kompleksühendite teke.
Happevihmad avaldavad tuntavat mõju elusloodusele...organismid hukkuvad ja järele jäävad ainult vähesed organismis, kes taluvad happelist keskkonda. 36. Kompleksühendid veekogus. Kompleksühend on kompleksioone või neutraalseid komplekse sisaldav keemiline ühend, mis koosneb tavaliselt kesksest aatomist või ioonist, millega on seostunud mingi arv ioone või molekule (ligande). 37. Doonor-aktseptorside. Metalliaatom võib kompleksis olla neutraalne või katioonina, ligand. 38. Millest sõltub kompleksühendi värvus? Kompleksühendi värvus sõltub nii metallist kui ligandidest (s.t kaasnevad vahetusreaktsioonidega sageli ka värvuse muutused). 39. Kelaat. Mõned ligandid annavad metalliga rohkem kui ühe sideme. Komplekse, kus ligand annab metalliga mitu sidet ja moodustab tsükli, nimetatakse kelaatideks (tsentraalaatom on seotud ligandi mitme aatomiga). 40. Kompleksühendite teke.
· degradeeruvuse kvantitatiivne hindamine · uuritava aine kontsentratsiooni määramine Võib olla määratud proovi hapnikutarbe kaudu. Võib olla määratud proovi süsiniku sisalduse kaudu. 35. Millest sõltub saasteainete transport vees?: · vee liikumine · ainete lahustuvus vees · jaotumine vesi- õhk vesi- tahke aine 36. Happevihmad: tekke ja toime keskkonnas 37. Kompleksühendid veekogus 38. Doonor- aktseptorside: · metalliaatom võib kompleksis olla neutraalne · ligand · tsentraalioon · ligandid · välisfäär 39. Millest sõltub kompleksühendi värvus? Sõltub nii metallist kui ligandidest (st. kaasnevad vahetusreaktsioonidega sageli ka värvuse muutused). 40. Kelaat: · Mõned ligandid annavad metalliga rohkem kui ühe sideme · Komplekse, kus ligand annab metalliga mitu sidet ja moodustab tsükli, nim kelaatideks. 41
sellega koordinatiivsete kovalentsete sidemetega seotud molekulidest või ioonidest. Kompleksühend või ka koordinatiivühend on neutraalne ühend, mille koostisesse kuulub vähemalt üks kompleks. Sageli kasutatakse kompleksi ja kompleksühendi mõistet ka sünonüümidena, kuigi iga kompleks ei pruugi kompleksühend olla. Olulised kompleksühendid on nt hemoglobiin, klorofüll, paljud ensüümid. Keskne metalliaatom võib olla kas neutraalne, nt [Ni(CO)4] või katioon, nt K4[Fe(CN)6]. Molekule või ioone, mis liituvad kompleksi moodustumisel tsentraalse metalliaatomidega, nimetatakse ligandideks. Lihtsamatel juhtudel on ligande 4 või 6. Iga ligand annab tsentraalaatomiga vähemalt ühe sideme, mõned annavad rohkem. Kompleksis tsentraalaatomiga otseselt seotud ligandid moodustavad tsentraalaatomi koordinatsioonisüsteemi, kusjuures sidemete arv tsentraalaatomi ja ligandide vahel on
alusega: [Fe(H2O)6]2+(aq) + 6CN-(aq) → [Fe(CN)6]4-(aq) + 6H2O(l) Tegemist on lihtsa asendusreaktsiooniga, kus üks Lewis'i alus asendab teist. Nimetamine Üldiselt esitatud valemitena, kuna väga pikad. Nimetamisel lähtutakse vastavatest reeglitest. Kõigepealt loetletakse üles ligandid ja seejärel nimetatakse metalliaatom või –ioon. Neutraalsete ligandide nimetused on samad mis molekulidel, v.a H2O (akva), NH3 (ammiin), CO (karbonüül) ja NO (nitrosüül). Anioonsete ligandide nimetused lõppevad o-ga, tüüpilised sõnalõpu muutused on: -iid, -o: kloro, -aat, -ato: sulfato, -it, - ito: sulfito. Ligandide arvu tähistatakse eesliidetega di-, tri-, tetra- jne. Kui ligandi
● Üldised transkriptsioonifaktorid on vajalikud transkriptsiooni alustamiseks- aitavad RNA polümeraasil seonduda DNA’ga. Universaalsed ehk toimivad kõikide geenide peal. ● Spetsiifilised transkriptsioonifaktorid võimendavad ekspressiooni erinevates rakutüüpides või vastusena rakuvälistele signaalidele Sidemed DNA’ga: aminohappe ja lämmastikaluse vesiniksidemed Tavalisemad struktuurid: 1) Heeliks-pööre-heeliks 2) Tsinksõrm- metalliaatom valgu sees (raua-aatom hemoglobiinis) 3) Leutsiinizipper 4) Heeliks-ling-heeliks 45. Kirjelda eukarüootse geeni promootorit ja selle osasid. Enhaanser. Promootor on DNA järjestus, mis on võimeline algatama transkriptsiooni. Inimese genoomi tähtsaimaks promooterjärjestuseks on TATA-kast (TATAAA järjestus). Oluline valk transkriptsiooni algatamiseks on TATA-seonduv valk TBP, mis on osa TFIID kompleksist, ning seejärel TFIIA ja TFIIB
vaja. Inhibitsioon käib hingamisahela blokeerimise kaudu. Raskmetallid Ag+, Hg+. Moodustavad tugevaid soolasid karboksüül- või tioolrühamdega COO-, -S- Kelaatorid see toimib läbi olulise metalliiooni ärastamise. Ntx EDTA (etüleendiamiintetraatsetaat) on struktuurilt sellise ehitusega, et seob hästi kahevalentseid metalle (Mg 2+ jne). Kui ensüümi koostisse kuulub mõni oluline metalliaatom, siis kelaatori abil on seda võimalik ensüümi käest ära ärastada. Paljud ATPd kasutavad ensüümid nõuavad Mg2+i, kuid Mg2+ pole ensüümiga oluliselt seotud metall, vaid ensüümi tõeliseks substraadiks on ATPMg kompleks (ei kasuta vaba ATPd substraadina, vaid ATP kompleksis Mg- ga). EDTAd kasutatakse ATP reaktsioonide kiireks peatamiseks. Atsüleerijad atsüülgruppi üle kandvad molekulid. Ntx ICH2-C(=O)-R
annaabi.ee 
