Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus; 2000. Lk 249-250. 24 Ibid lk 250 11 Metakognitsioon on inimese mõtlemine oma tunnetustegevuse, sealhulgas informatsiooni töötlemise üle. Väga tähtsad on enesele esitatud küsimused: 1. Mida tean? 2. Kuidas suunan oma õppimist? Metakognitsioon mõjutab ka tunnetamis- ja õppimisprotsesse. Praktika on näidanud, et õpetajad ei pööra piisavalt tähelepanu metakognitiivsete oskuste kujunemisele, kuigi need on edukaks õppimiseks hädavajalikud. Uurimused on ka näidanud, et metakognitiivsed oskused aitavad kaasa õppimisele nii kõrgete kui ka madalate õpioskustega laste puhul. Kui õpilane usub, et saab millegagi hakkama, hakkab ta automaatselt lahendusi otsima. Ja veel, kui õpilane küsib endalt küsimusi, siis ta arendab endas enesemonitooringuoskust. Need omakorda on oluliseks komponendiks üldise eneseregulatsioonioskuse formeerumisel.
vajalik teema piiritlemine ja materjali valik, materjali loogiline järjestamine, keeleliste vahendite valik, nende kombineerimine ja lausete omavaheline seostamine, sobiva tooni ja intonatsiooni valimine ning parandusmehhanismi kujundamine. Kuna eelkooliealistel Tekstiloomeoskuse õpetamine 31 lastel endil on raskusi adekvaatselt hinnata oma jutustusi, on vajalik täiskasvanu toetus ja metakognitiivsete strateegiate kasutamine. See aitab lastel mõista, missugune on hea jutt ning mis mitte. Metakognitiivsete oskuste õpetamine sisaldab teadmisi planeerimise ja eneseanalüüsi kohta. Nende metastrateegiate kasutamine parandab oluliselt ka jutustamis- oskust (Kaderavek jt, 2004). Ka antud töös on keeleliselt ja semantiliselt sidusa jutu tun- nuste teadvustamiseks kasutatud lapsele metakognitiivsete oskuste õpetamist.
Kui õpitav ei seostu õpilasel olemasolevate skeemidega, võib see talle mõttetuna tunduda. Metakognitsioon. Tajutava informatsiooni selekteeerimist ja töötlemist mälustruktuurides suunab ning kontrollib metakognitsioon. Õppimisega kaasnevas metakognitsioonis eristatakse mõtlemist oma teadmiste (mida teame) ja õppimise kui protsessi üle (kuidas suuname oma õppimist). Praktika on näidanud, et õpetajad ei pööra veel piisavalt tähelepanu metakognitiivsete oskuste kujundamisele, kuigi need on edukaks õppimiseks hädavajalikud. Metakognitiivsete oskuste õpetamine aitab kaasa nii madalate kui kõrgete võimetega õpilaste õppimisele. Paljudel õpilastel ei kujune ilma kõrvalise abita isegi oskust jälgida oma õppimist endale küsimuste esitamise ja neile vastamisega. 11. Kognitiivsete õppimisteooriate rakendused Tuntumad mnemotehnilised võtted ja nende rakendusvõimalused kooliõpingutes. Mälu ei ole treenitav sarnaselt musklitega
Materjal ei ole seotud isiklike mälestustega, sisaldab faktilisi teadmisi. Episoodiline mälu on muljed isiklikest kogemustest, mis kogunevad elu vältel 8. Metakognitsioon õppimist mõjutava tegurina. Tajutava informatsiooni selekteerimist ja töötlemist mälustruktuurides kontrollib ja suunab metakognitsioon. Õppimisega kaasnevas metakognitsioonis eristatakse mõtlemist oma teadmiste ja õppimise kui protsessi üle. Metakognitiivsete oskuste õpetamine aitab kaasa nii madalate kui kõrgete võimetega õpilaste õppimisele. Oluline on arendada metakognitiivseid oskusi. e) Kognitiivsete õppimisteooriate rakendused 1. Tuntumad mnemotehnilised võtted ja nende rakendusvõimalused kooliõpingutes. Mälu pole treenitav sarnaselt musklitega, kuid mälu saab muuta tunduvalt tõhusamaks, kui õppida seda otstarbekamalt kasutama, rakendades mnemotehnilisi võtteid. Mnemotehniline võte on meeldejäetava
2) kõrgema astme ülekandeks kui tegemist protseduuriliste teadmiste ja oskuste ning suure üldistusastmega analoogiate rakendamisvõimega. 3. Millised tüüpilised võtted aitavad kaasa õpitu üldistumisele? 1) Aidata õpilasel näha ülesannete või nähtuste identsust sisus või protseduurides õigesti (Milles on siin sarnasus suunatud avastusõppega?) 2) Metakognitsioonile rõhumine, st metakognitiivsete arutluste otstarbeka kasutamisega 3) Põhimõtteliste skeemide ja mudelite rakendamine. Pidada silmas, et mudel (1) lihtsustab tegelikkust, (2) võib häirida, kui õpilasel on juba oma mudel, ja (3) on kõige efektiivsem, kui õpilasel oma arukat kujutlust nähtusest pole. 4) Unustamine ja ülekanne. Unustamine kui üldistamist ja ülekannet soodustav tegur. 4
mäluga on semantiline mälu abstraktsem, sest informatsioon säilitatakse selles loogiliselt seotud kujutluste, mõistete ja põhimõtetena. 10) Metakognitsioon. Tajutava informatsioooni selekteerimist ja töötlemist mälustruktuurides suunab ning kontrollib metakognitsioon. Õppimisega kaasnevas metakognitsioonis eristavad paljud autorid mõtlemist oma teadmiste ja õppimise kui protsessi üle. praktika on näidanud, et õpetajad ei pööra veel piisavalt tähelepanu metakognitiivsete oskuste kujundamisele, kuigi need on edukaks õppimiseks hädavajalikud. Nende oskuste õpetamine aitab kaasa nii madalate kui kõrgete võimetega õpilaste õppimisele. Metak.oskuste õpetamine parandab oluliselt kerge vaimse peetuse ja õpiraskutega õpilaste lugemisoskust. V Kognitiivsete õppimisteooriate rakendused: Õpitu üldistamine ja ülekanne konstruktivistlikud õppimisteooriad ja nende rakendused 1. Üldistamine ja ülekanne õppimisel: õpitu ülekande liigid.
tervist toetavad protsessid. Probleemi lahenduse võti peitub süsteemi toimimises endas (see puudub terapeudil). Probleemi kõrvalt nägemine toob ise kaasa muutuse (valikuvabadus: kas jätkata vanaviisi või muuta toimimist). - Taju valivus tekib, kui hakatakse oma asjade üle mõtlema, neid teadvustama - Inimese enesevaatlusoskus on piiratud. Psühholoogi ülesanne on inimese metakognitiivsete võimete laiendamine, et inimene tajuks, et mingi asi (nt psüühikahäire, mida inimene tajub oma elu loomuliku osana) on probleem. Keel Avatud kommunikatiivsete süsteemide puhul on tegemist interaktiivsete süsteemidega, mis toimivad keeles (keel on süsteemidele vahetu toimimise keskkond). See, kuidas tajume maailma, toimub keele kaudu. Pole olemas midagi, mida meile poleks antud keeles.
Parema sisekaemuse võime. Üksikuid omadusi, mis endal on hakatakse üldistama. Tihti on enesekirjeldused sel perioodil üsna vastuolulised. Hakatakse iseendast ja teistest paremini aru saama, nägema enda tugevaid külgi, nõrki külgi. Oluliseks muutub see, mida nad oma eakaaslaste käest kuulevad hinnangud, mis neile antakse; ka ise võrdlevad end väga palju eakaaslastega. Oluline on eakaaslaste poolne toetus. Identiteedi kujunemine. On muuhulgas vajalik selleks (metakognitiivsete võimete kujunemine), et saaks kujuneda identiteet. Kes ma olen, milleks kõlban, mida pean oma eluga ette võtma, mida arvata maailmast, pida pidada elus olulisemaks. Alati viidatakse Erik Eriksoni töödele. Ta arvab, et identiteet kujuneb välja just murdeeas põhiküsimus, et aru saada, kes ma olen. Kui sellega hakkama ei saada tekib rollisegadus tuntakse ärevust, ei suudeta valida rolli, otsustada, mis on oluline ja ei ole. Eriksoni seisukohti arendas edasi James Marcia
põimimist nagu vastava valdkonna täiskasvanud eksperdid (Barfurth jt, 2009). Metakognitsiooni (inimese mõtlemist oma mõtlemise üle) olulist osa andekuses kinnitavad üllataval kombel empiirilised uuringud nn kahese erivajadusega ehk spetsiifiliste õpiraskustega andekate õpilastega (Steiner & Carr, 2003/2009). Metakognitiivsete oskuste defitsiit on vähemalt osa- liselt õpiraskuste põhjuseks. Kui isik on ühtaegu andekas ja samas esinevad tal ka õpiraskused, “mängib” andekus õpiraskused üle ja nende laste meta- kognitsioon on vaid veidi häiritud. Nii leiti, et andekad düslektikud ületa- sid keskmiste võimetega ja ilma õpiraskusteta lapsi metakognitsioonis, mis
annaabi.ee 
