Mesoliitikumi ajal taandus viimase jääaja jää ning kliima soojenes. Jääaegsed tundrad asendusid metsadega. Soojalembeste liikide järkjärgulise sisserände tulemusel sai boreaalsest männi-kase- segametsast algul sarapuumets ja lõpuks atlantiline tammesegamets. Asustuspiir nihkus põhja poole. Põhjapoolsetel aladel asustus mesoliitikumis alles tekkis. Töö- ja tarberiistu valmistati kivist (tulekivi ja kvarts), sarvest, puust, nahast ja luust. Mesoliitikumile on iseloomulikud kivitööriistade kõrge kultuur. Nende vorm oli põhijoontes samasugune nagu praegustel tööriistadel. Tüüpilised on väikesed tulekivist riistad (mikroliidid, mida kasutati keerukamate tööriistade (näiteks saagide) osadena. Eristatakse väga väikestest teradest (mikroteradest) mikroliite ja geomeetrilisi mikroliite, mida valmistati suuremate terade sihiliku katkimurdmise ning järgneva retuseerimise teel. Põhja-Euroopas kasutati puidu
Üheks tuntumaks allikaks on Läti Henriku ,,Liivimaa kroonika", kuid Eesti alasid on maininud ka roomlaste teosed ja Skandinaavia rahvaste saagad. Muinasaja kolm perioodi: I. Kiviaeg II. Pronksiaeg III. Rauaaeg I. KIVIAEG Eestis algas mesoliitikumi ehk keskmise kiviajaga. Soome aladelt on leitud, et seal oli ka juba paleoliitikumi ajal inimasustus, kuid Eestis seda tõestada ei saa taganev jää võttis kõik tõendid endaga kaasa. Mesoliitikumile ehk Kunda kultuurile iseloomulik: asustus siseveekogude ääres (magevesi joogiks, loomadele; liikumisteed), korilus ja küttimine + kalapüük, sesoonne küla (muutis asupaika teatud piirkonnas vastavalt loodusoludele). Peamised jahiloomad olid põder ja kobras. Umbes 6500 aasta paiku eKr algas asustusalade laienemine: liiguti elama ka juba mereranda. Arvatakse, et sel ajal muutus Läänemere soolasus ning tulid uued loomad hülged, seega tekkis hülgeküttimine
mattunud mitmemeetrise liivakihi alla liivakihid olid tekkinud siis, kui koht ujutati hiljem jõe poolt uuesti üle. Kultuurkiht oli vaid 5-15 cm paksune. Asula paiknes umbes kohal, kus tollane Pärnu jõgi suubus Joldiamerre. See koht oligi kuival seoses madalama veetasemega Joldiamere staadiumis. Kaevamised viidi Pulli asulas läbi 1968-73, 1975-76. Leiti mõned lõkkekohad, neist üks kividega. Saadi üsna rohkesti leiumaterjali. Pullist leitud kiviriistad olid väikesed (nagu mesoliitikumile üldiselt iseloomulik). Osa neist oli valmistatud kvaliteetsest musta värvi tulekivist, 3 mida Eestis looduslikult ei leidu. Seda leidub Lõuna-Leedus ja Valgevenes: järelikult Sindi asulas olnud inimesed kas pärinesid sealt või annab selle esinemine Sindis tunnistust tolleaegsetest kaubandussidemetest. Tulekivist oli valmistatud kõõvitsaid, uuritsaid, otsikuid, nooleotsi jne. Leiti ka töötlemisjääke
Reviir piirkond, mille raames elupaika vahetati ja toitu hangiti. 7000-6500 aasta vahel toimus pööre. Lisaks siseveekogudele asuti elama ka rannikule, sest ilmus uus küttimisobjekt, ehk hüljes. Sesoonsete külade asemel aastaringsed külad. Inimesed maeti laibana, olid maahauad ja kasutusel oli laipmatus. Eesti aladel pole korralike haudu leitud. Laibad on asetatud hauda selili. Kaasas panused: ripatsid, tööriistad jne. Mesoliitikumile järgnes noorem kiviaeg ehk neoliitikum 5000-1800 eKr. Neoliitiline revolutsioon üleminek loomakasvatusele ja põlluharimisele. Põhjapoolsetes riikides loetakse neoliitikumi alguseks savinõude kasutuselevõttu. Kõige varasem neoliitiline kultuur Eesti aladel kannab nimetust Narva kultuur. Sealt pärinevad savinõude killud. Esimesed oli koonusekujulised, neid polnud võimalik maha panna, toetati kividega, et see püsiks püsti. Savikoostis ei olnud ühtlane
ümber (ühel territooriumil - nimetus reviir). Kogukonna optimaalne suurus oli umbes kuni 40 inimest. 6500 aasta paiku eKr toimus pööre, lisaks siseveekogudele asustati ka rannik, sest kütitavate loomade valik suurenes - sel ajal ilmusid Läänemerre hülged, algas ka hülgeküttimine (lisandus metsloomadele). Tegevusalad jäid samadeks. Mesoliitikumi teises perioodis ei olnud enam sesoonne vaid aastaringne küla. Mesoliitikumile järgneb noorem kiviaeg ehk neoliitikum 5000-2000 eKr. Lõunapoolsetes maades tähendas selle algust keraamika ilmumine, põlluharimine ja karjakasvatamine. Kuna eestis oli harimiseks ja karjakasvatamiseks tingimused esialgu halvad, siis Eestis neoliitikumi algus keraamika ilmumine. Saviesemete ilmumine väga suuri muutusi kaasa ei toonud, ikka elati siseveekogude ja mere ääres, tegevusalad olid samad, jätkus aastaringne küla. Sel ajal 3 erinevat arheoloogilist kultuuri.
Sarv - ja luutalvad Uurits Paleoliitikum Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg algas umbes 2,4 miljonit aastat tagasi, kui ilmusid esimesed kindla funktsiooniga kivist tööriistad, mis valmistati kildude maharaiumise teel. Tööriistade valmistajateks olid hominiidid. Mesoliitikum Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg algas koos Maa kliima tunduva soojenemisega pärast viimast jääaega üle 12 000 aasta tagasi. Mesoliitikumile on iseloomulikud kivitööriistade kõrge kultuur (nende vorm oli põhijoontes samasugune nagu praegustel tööriistadel) ning kalapüügi areng. Mõned uurijad paigutavad mesoliitikumi paleoliitikumi koosseisu. Neoliitikum Neoliitikumi ehk uuema kiviaja tunnuseks peetakse tavaliselt põlluharimise ja karjakasvatuse arengut, mis algas üle 12 000 aasta tagasi Lähis-Idas (neoliitiline revolutsioon. Lähis-Idas, Egiptuses, Hiinas ja Induse jõe orus hakkasid moodustuma ka esimesed riigid.
Prantsusmaalt Põhja-Saksamaale, Lõuna-Skandinaaviasse ja Poola aladele. Kultuurile on iseloomulikud tulekivist tehtud "nokaga" puurid, millega on hea sarvi uuristada. Rohkesti kasutati ka mitmesuguseid luuriistu. Tähtsaim saakloom põhjapõder. Ahrensburgi kultuur (10k - 8,5k e.m.a.) Levis Läänemere lõunarannikumaades. Üleminekukultuur paleoliitikumilt mesoliitikumile. Tähtsaim saakloom põhjapõder. Peamiseks jahirelvaks vibu. Kultuuri tuntuim leiukoht on Stellmoori asula, mis oli sesoonselt asustatud asulakoht, kus elati peamiselt sügisel. Swidry kultuur (10k - 8k e.m.a.) Levis Poolas, Leedus, Valgevenes, osaliselt ka Lätis ja Venemaal. Tegeleti peamiselt põhjapõtrade küttimisega.
• Aastaks 7500 eKr – tõusnud ca 75 m, sh kaks kiiret tõusuperioodi vahemikus ca 10500-9500 eKr ja 8500-7500 eKr • Taimestikumuutused Põhja-Euroopas: tundra asendub metsaaladega • Muutused suurimetajate koostises: mammut, karvane ninasarvik jt kaovad enamiku Euroopa alalt Suuremad muutused mujal: • Maismaasild Aasiast Põhja-Ameerikasse kaob • Kliima muutub niiskemaks, mh osa Sahara kõrbest kattub taimestikuga Mesoliitikumile on iseloomulik • Elatusvahendite mitmekesistumine – suurulukite küttimise kõrval kala- ja mereloomade püük, uued saakloomad, püsiasustuse kujunemine • Kivitöötluses – kõige selgem tunnus mikroliitide kasutamine, üks võimalik põhjus – muutus jahipidamises • Kasutusele tulevad vibu ja nooled • Ülemineku algus karjakasvatusele ja viljakasvatusele • Rohkem tähelepanu toidu säilita-misele – hoiuaugud, kuivatamine jt Eluviis ja asustus
Mõnes piirkonnas, u. 4000 eKr. Lähis-idas 8000 eKr. liiguti pidevalt ühelt kohalt teisele. mesoliitikumist on säilunud üsna vähe kunsiteoseid. Koopamaalid kaovad üsna järsult, kuna inimesed ei ela enam suletult koobastes. Natukene on säilunud kaljumaaliguid hispaaniast, ka mesinudsega seotud, mis olid omalaadsete seas esimesed (Valencia linna piirkond). need on väikesed ja tehniliselt viletsamad. on näha maalikunstis suurt allakäiku. Tüüpiline omane mesoliitikumile, on petroglüüfid. need on siis kalju sisse kraabitus ja hiljem värviga täidetud hieroglüüfid. neid on leitud eriti Põhja-Euroopast ja Põhja-norra mägedest. Norras on ka Alta muuseun, kus on need välja pandud. Eestis on neid leitud karjalast (3000 a eKr). Põhja norras elavad hetkel Saamid, kes räägivad soome-ugri keelt. Valma inimese kolp (3000 a eKr, vihjab mongoloidsele rassile). Kõige suuremad petroglüüfide leiukohad on läänemongoolias (2001 avastatud) pärinevad u
annaabi.ee 
