Merkuur on väikseim planeet päiksesüsteemis. Merkuuril on kõige rohkem kaatreid (asteroidide ja komeedid). Suurtematele kaatritele on nimed pandud kuulaste kirjanike ja kunstnike järgi. Kõige suurema kraatri diameeter on 1550 km. Merkuuril ei ole atmosfääri, mis reguleeriks planeedi temperatuuri (tpäikese lähedus ja aeglane pöörlemine tekitavad suuri temperatuurierinevusi ). Ühes kohas võib temperatuur olla 470 kraadi ja teises kohas -150 kraadi. Merkuurile on maandunud ainult 2 kosmosesõidukit VEENUS päev veenusel kestab rohkem kui aasta Veenust kutsutakse Maa õeks Veenus pöörleb vastu päeva. Selle põhjuseks võib olla kunagine kokkupõrge asteroidiga. Veenus on heldeduselt teine objekt taevas, mida näeme. (maksimaalse heleduse saavutab vahetult enne päikesetõusu ja peale päikeseloojangut. Kui inimene oleks Veenusel, siis rõhk oleks seal sama nagu ta oleks maal mere sügavuses.
vahel hüdrosfäär. MERKUUR Oma läbimõõdult on Merkuur väiksem Jupiter kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titaanist, kuid massilt suurem. Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane, ebaühtlane on ka Päikese liikumine Merkuuri taevas. Merkuur oli Rooma mütoloogias kaubanduse, reisimise ja varaste jumal. Arvatakse, et planeet sai oma nime selle järgi, et ta üle taeva kiiresti liigub. Kreeklased andsid Merkuurile kaks nime: Apollo- tema ilmumise järgi hommikuse tähena ja Hermes kui õhtune täht. Merkuur pöörleb oma kahe aasta jooksul kolm korda. Merkuuril ei ole atmosfääri ega oletatavasti ka laamtektoonikat. Tiheduselt on Merkuur teine keha Päikesesüsteemis pärast Maad. Merkuuril on nõrk magnetväli, mille tugevus on umbes 1 % Maa magnetvälja tugevusest. VEENUS Mõõtmetelt on Veenus Maale väga sarnane ja planeet on kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga
aastal ja pärast seda alles 2032. aastal. Merkuuri otsi vaid siis, kui Päike on täielikult loojas. Merkuuri on uurinud kolm kosmosesondi: Mariner 10 tegi astatel 1971 –1972 planeedist kolm möödalendu, korra isegi 300 km kauguselt. 2011–2015 tiirles Merkuuri orbiidil Messenger, et uurida Merkuuri omadusi ja keskkonda. 19. oktoober 2018 lasti Jaapani ja Euroopa kosmoseagentuuri koostöös missioonile BepiColombo kosmoselaev, mis peaks jõudma Merkuurile 2025 aastal. 6 Merkuuri faasid Kui Merkuur tiirleb ümber Päikese, siis tema heledus ja kuju muutuvad. Neid muutuseid nimetatakse Merkuuri faasideks, mis on vaadeldav vaid suures teleskoobis. Ühelpool Päikest paistab ta sirbina ja teisel pool oleks nähtav kogu pind. Mõlemal puhul tõuseb ja loojub planeet koos Päikesega, nii et Maalt vaadelda ei saa.
Geokeemikutel tuleb välja nuputada usutav stsenaarium, kuidas see olukord võiks olla kujunenud, arvestades kõike muud, mis Merkuuri kohta teada on. Raua-andmed kogus Messenger oma kolmandal lennul, kus ta möödus planeedi pinnast ainult 228 kilomeetri kõrguselt. Manöövri eesmärk oli sondi hoogu maha võtta, et ta võiks ületuleval aastal naasta ja jäädagi Merkuuri ümber tiirlema.(4) NASA kosmosesond Messenger avastas Merkuuri pinnal ämblikukujulise kraatri. NASA poolt Merkuurile lähetatud kosmosesondi tehtud fotodelt võib näha, et planeedi pind on kaetud kraatritega, see annavad tunnistust vulkaanilisest tegevusest Päikesele kõige lähema planeedi Merkuuri pinnal Erilist huvi äratasid uurijates Messengeri tehtud fotod kraatrist, mida hetkel kokkuleppeliselt "Ämblikuks" nimetatakse. Umbes 40 meetrise läbimõõduga kraatrisüvendist väljuvad radiaalidena maapinnapraod, mida on kokku ligi 50 ja mis välimuselt meenutavad ämblikujalgu
sisaldavad tasaseid alasid. Palju vähem on 20-50 km läbimõõduga kraatreid. Mitmeid erinevusi põhjustab Kuuga võrreldes üle kahe korra suurem raskusjõud Merkuuri pinnal. Nii paiknevad kraatrite tekkimisel väljapaiskunud aine tagasilangemisel moodustunud sekundaarkraatrid peakraatrile lähemal kui Kuul. Suurte kraatrite vallid on madalamad ja nende keskel esineb mäetippe sagedamini. Ainuomased jooned Täiesti ainuomased Merkuurile on kuni 3 kilomeetri kõrgused ja pea 200 kilomeetri pikkused astangud, mida pole leitud ei kuul ega Marsil. Sageli lõikavad astangud erineva iseloomuga piirkondi. Tõenäoliselt on need tekkinud Merkuuri kokkutõmbumisel planeedi rauast tuuma jahtumisel. Astangutele on nimed pandud kuulsate maadeuurijate laevade järgi. Kraatreid ristitakse Rahvusvaheliste Astronoomia Uniooni põhjal tuntud kirjanike, kunstnike, muusikute nimedega
paisatud, kraatrite vallid on küngaste ja vagude poolt tükeldatud. Merkuuri kraatritele pannakse Rahvusvahelise Astronoomia Uniooni otsuse põhjal tuntud kirjanike, kunstnike, muusikute nimed. Nii on Merkuuril Beethoveni, Pus^kini, Shakespeare, Raffaeli, Rodini, Lermontovi, Händeli jt. nimelised kraatrid. (Palavuse bassein ja mõned kraatrid on saanud oma nime enne eelpoolmainitud otsuse vastuvõtmist.) 9.Astangud Täiesti ainuomased Merkuurile on kuni kahe kilomeetri kõrgused ja sadade kilomeetrite pikkused astangud, mida pole leitud ei Kuul ega Marsil. Sageli lõikavad astangud erineva iseloomuga piirkondi. Tõenäoliselt on need tekkinud Merkuuri kokku tõmbumisel planeedi rauast tuuma jahtumisel. Seejuures vähenes raadius umbes 1 km. Astangutele on nimed pandud kuulsate maadeuurijate laevade järgi, näiteks "Santa Maria" Kolumbuse lipulaeva auks, "Viktoria"
alasid. Palju vähem on 20 kuni 50kilomeetrise läbimõõduga kraatreid. Mitmeid erinevusi Kuuga võrreldes üle kahe korra suurem raskusjõud Merkuuri pinnal. Seetõttu paiknevad kraatrite tekkimisel väljapaiskunud aine tagasilangemisele moodustunud sekundaarkraatrid peakraatrile lähemal kui Kuul. Suurte kraatrite vallid on madalamad ja nende keskel esineb mäetippe sagedamini. Täiesti ainuomased Merkuurile on kuni kahe kilomeetri kõrgused ja sadade kilomeetrite pikkused astangud, mida pole leitud ei kuul ega Marsil. Sageli lõikavad astangud erineva iseloomuga piirkondi. Tõenäoliselt on need tekkinud Merkuuri kokkutõmbumisel planeedi rauast tuuma jahtumisel. Astangutele on nimed pandud kuulsate maadeuurijate laevade järgi. Näiteks "Santa Maria" Kolumbuse lipulaeva auks. "Viktoria" Magalhäesi ainsana tagasipöördunud laeva meenutamiseks jmt. Kraatreid ristitakse Rahvusvaheliste
(ladina keeles Caloris Planitia, inglise keeles Caloris Basin, saksa keeles Calorisbecken või Caloris-Becken) põhjapoolkeral, hiiglaslik kraater, mille läbimõõt on umbes 1550 km. See punkt on alati samas kohas. Nõo põhjas on vagude ja kurdudega siledad tasandikud. Kraater tekkis tõenäoliselt kokkupõrkel üle 100 km läbimõõduga taevakehaga. Palavuse nõgu, umbes 1550 kilomeetrise läbimõõduga kraater, mille arvatavasti tekitas 3 kuni 3,5 miljardi aasta eest Merkuurile kukkunud suur asteroid või komeet. Pildil on kollasega kujutatud kraatri esialgu hinnatud suurus Mariner 10 fotode järgi ning sinisega on kujutatud kraatri suurus, mis põhineb MESSENGER-i fotodel. Astangud Merkuuril on tohutuid käänulisi, kaarekujulisi 20500 km pikkusi ja kuni 3 km kõrgusi astanguid, mis nähtavasti moodustusid miljardite aastate eest, kui Merkuuri tuum jahtus ning tõmbus kokku, tekitades koorele kurrud. Need pinnavormid on tekkinud kokkusurumise tulemusena
Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. MERKUUR Merkuur on suuruselt kaheksas ja Päikesele lähim planeet. Merkuur oli Rooma mütoloogias kaubanduse, reisimise ja varaste jumal. Arvatakse, et planeet sai oma nime selle järgi, et ta üle taeva kiiresti liigub. Seda planeeti tunti juba sumerite ajal (3 aastatuhat enne Kristust). Kreeklased andsid Merkuurile kaks nime: Apollo- tema ilmumise järgi hommikuse tähena ja Hermes kui õhtune täht. Merkuur sarnaneb kõige rohkem Maa kaaslase Kuuga. Tema pind on väga vana ja kraatreid täis, Merkuuril ei ole atmosfääri ega oletatavasti ka laamtektoonikat. Tiheduselt on Merkuur teine keha Päikesesüsteemis pärast Maad. VEENUS Veenus on Päikesest teine planeet ja Maale lähim. Mõõtmetelt on Veenus Maale väga sarnane ja planeet on kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga
väikesel hulgal heeliumi ja vesiniku aatomeid ning pinnatemperatuuri mõõtmisel selgus, et päevapoolkeral on kuuma kuni 430 kraadi, ööpoolkeral langeb aga temperatuur -173 kraadini. Niisugust 600-kraadist kõikumist pole ööpäeva jooksul täheldatud ühelgi teisel Päikesesüsteemi planeedil. "Mariner 10" liikumise analüüs kinnitas ka planeedi suurt tihedust (5,44 g/cm3). Nimetatud näitaja poolest jääb ta Päikesesüsteemis Maa (5,52g/cm3) järel teisele kohale. Täiesti ainuomased Merkuurile on kuni kahe kilomeetri kõrgused ja sadade kilomeetrite pikkused astangud, mis on tekkinud Merkuuri kokkutõmbumisel planeedi tuuma jahtumisel. Astangutele on nimed pandud kuulsate maadeuurijate laevade järgi. Näiteks "Santa Maria" Kolumbuse lipulaeva auks jm. Kraatreid ristitakse Rahvusvaheliste Astronoomia Uniooni põhjal tuntud kirjanike, kunstnike, muusikute nimedega. Merkuuril on nõrk magnetväli, mille tugevus on umbes 1% Maa magnetvälja tugevusest. Kui
Päikese läheduse tõttu kaob ta valgusesse ja on seetõttu teleskoobiga raskesti vaadeldav. Merkuuri tiirlemis- ja pöörlemisperioodi vahekord on väga omapärane ühes Merkuuri ööpäevas on kaks Merkuuri aastat. Lisaks on veel üks omapära pöörlemistelg on orbiidi tasapinnaga risti, seega puudub seal aastaaegade vaheldumine. Merkuuri maastik sarnaneb Kuu maastikuga. Täiesti ainulaadne on see, et seal on kuni 2km kõrged ja sadu km pikad astangud. Merkuurile langeb pinnaühiku kohta 6korda rohkem päikeseenergiat, kui Maale. Pinnatemperatuur on seal päeval +480 kraadi, öösel langeb see -180kraadini (Suurim temperatuuri kõikumine Päikesesüsteemis). Merkuuril pole kaitset Päikese UV-kiirguse eest, sest seal puudub atmosfäär. Merkuuril puuduvad kaaslased, kuid tema magnetväli on Maa omast 10korda väiksem. Veenus Päikesest kauguselt teine plaanet. Heledaim taevakeha peale Päikese ja Kuu
heledas koidu- või ehataevas madalal silmapiiri kohal. Eestis on ta jälgitav ainult kevadise ja sügisese pööripäeva paiku, mil hämarik on lühike. Merkuur on kollast või tumehalli värvi. Ta on Päikesesüsteemi tumedaim planeet: ta peegeldab päikesevalgusest ainult 56%. Planeedi pind on tumedam isegi basaldist (basalt: peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim.). Vaade Merkuurile Mariner 10-lt Öeldakse, et Merkuuril atmosfäär praktiliselt puudub. Tema atmosfäär on äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Kosmosest on Merkuuri pildistatud vaid ühe automaatjaama (Mariner 10, USA, 1974- 75) poolt. See jaam tegi kokku kolm möödalendu, kahjuks on kõigil piltidel üks ja seesama poolkera.
Oma läbimõõdult on Merkuur väiksem Jupiter kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titaanist, kuid massilt suurem. Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane, ebaühtlane on ka Päikese liikumine Merkuuri taevas. Merkuur oli Rooma mütoloogias kaubanduse, reisimise ja varaste jumal. Arvatakse, et planeet sai oma nime selle järgi, et ta üle taeva kiiresti liigub. Seda planeeti tunti juba sumerite ajal (3 aastatuhat enne Kristust). Kreeklased andsid Merkuurile kaks nime: Apollo- tema ilmumise järgi hommikuse tähena ja Hermes kui õhtune täht. Kreeka astronoomid teadsid, et need kaks nime ostutavad siiski ühele ja samale taevakehale. Kuni 1962. Aastani arvati, et Merkuuri päev on sama pikk, kui tema aasta, kuid see teooria lükati ümber 1965. Aastal radarivaatlusega. Nüüd teatakse, et Merkuur pöörleb oma kahe aasta jooksul kolm korda. Päikesesüsteemis on Merkuur ainus keha, millel
pinnaga hangunud laava. Nad meenutavad Kuu meresid. Üks suurimatest iseärasustest Merkuuri pinnal on Caloris Kauss (paremal); tema diameeter on umbes 1300 km. Arvatakse, et ta on sarnane suurte kaussidega Kuul. Nagu kuukausid, tekkis ka see arvatavasti väga suure kokkupõrke tulemusena Päikessüsteemi algstaadiumis. Selle kokkupõrke tulemusel tekkis arvatavasti ka täpselt planeedi vastasküljel asuv veider territooriumi (all, paremal). Täiesti ainuomased Merkuurile on kuni kahe kilomeetri kõrgused ja sadade kilomeetrite pikkused astangud, mida pole leitud ei Kuul ega Marsil. Sageli lõikavad astangud erineva iseloomuga piirkondi. Tõenäoliselt on need tekkinud Merkuuri kokkutõmbumisel planeedi rauast tuuma jahtumisel. Astangutele on nimed pandud kuulsate maadeuurijate laevade järgi. Näiteks "Santa Maria" Kolumbuse lipulaeva auks. "Viktoria" Magalhäesi ainsana tagasipöördunud laeva meenutamiseks jmt
Oma läbimõõdult on Merkuur väiksem Jupiter kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titaanist, kuid massilt suurem. Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane, ebaühtlane on ka Päikese liikumine Merkuuri taevas. Merkuur oli Rooma mütoloogias kaubanduse, reisimise ja varaste jumal. Arvatakse, et planeet sai oma nime selle järgi, et ta üle taeva kiiresti liigub. Seda planeeti tunti juba sumerite ajal (3 aastatuhat enne Kristust). Kreeklased andsid Merkuurile kaks nime: Apollo- tema ilmumise järgi hommikuse tähena ja Hermes kui õhtune täht. Kreeka astronoomid teadsid, et need kaks nime ostutavad siiski ühele ja samale taevakehale. Kuni 1962. Aastani arvati, et Merkuuri päev on sama pikk, kui tema aasta, kuid see teooria lükati ümber 1965. Aastal radarivaatlusega. Nüüd teatakse, et Merkuur pöörleb oma kahe aasta jooksul kolm korda. Päikesesüsteemis on Merkuur ainus keha, millel teatakse olevat orbiidi/pöörlemise
Oma läbimõõdult on Merkuur väiksem Jupiter kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titaanist, kuid massilt suurem. Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane, ebaühtlane on ka Päikese liikumine Merkuuri taevas. (4) Merkuur oli Rooma mütoloogias kaubanduse, reisimise ja varaste jumal. Arvatakse, et planeet sai oma nime selle järgi, et ta üle taeva kiiresti liigub. Seda planeeti tunti juba sumerite ajal (3 aastatuhat enne Kristust). Kreeklased andsid Merkuurile kaks nime: Apollo- tema ilmumise järgi hommikuse tähena ja Hermes kui õhtune täht. Kreeka astronoomid teadsid, et need kaks nime ostutavad siiski ühele ja samale taevakehale. (4) Kuni 1962. Aastani arvati, et Merkuuri päev on sama pikk, kui tema aasta, kuid see teooria lükati ümber 1965. Aastal radarivaatlusega. Nüüd teatakse, et Merkuur pöörleb oma kahe aasta jooksul kolm korda. Päikesesüsteemis on Merkuur ainus keha, millel teatakse olevat
Asi on selles, et alkeemia püüdis jumalale väga lähedale jõuda. Alkeemik kasutas teatud mõttes mõjuvamaid meetodeid, kogu tema tegevus oli mõistetavalt, tuntavalt jumala tegevuse sarnane. Alkeemik võis pidada end jumalaga võrdväärseks loojaks. Isegi metalle seostati alkeemias taevakehadega ja vastavate kaitsejumalatega: kuld vastas Päiksele (Apollole), hõbe Kuule (Dianale), vask Veenusele, raud Marsile, plii Saturnile, tina Jupiterile ja elavhõbe Merkuurile. Jumalike tähenduste ja tegevuste maailmale tuginedes usutigi, et taevakehad on seotud metallidega ja keskajal kujunes sellest seisukohast koguni omaette teaduslik süsteem. Selle kohaselt metalle pidi olema 7, täpselt niisama palju kui planeetegi. Planeetideks peeti siis Päikest, Kuud, Jupiteri, Saturni, Marssi, Veenust ja Merkuuri. Alkeemikud arvasid, et metallid sünnivad maasügavuses neile vastavate planeetide mõjul ning täiustuvad aegamööda. Kõige täiuslikumaks
"Mariner 10" poolt oli tõeline üllatus. Merkuuri magnetväli on küll väike, moodustades Maa magnetvälja tugevusest vaid ühe protsendi, kuid Kuul ja Veenusel puudub see hoopiski. Seni seostati magnetvälja olemasolu planeedil tema kiire pöörlemisega (nn. dünamo-teooria), Merkuur pöörleb aga väga aeglaselt. Võimalik, et Merkuuri rauast tuum on püsimagnet. Teine hüpotees seletab Merkuuri magnetvälja teket päikesetuule mõjuga.[1] 2.3 Merkuuri astangud Täiesti ainuomased Merkuurile on kuni kahe kilomeetri kõrgused ja sadade kilomeetrite pikkused astangud, mida pole leitud ei Kuul ega Marsil. Sageli lõikavad astangud erineva iseloomuga piirkondi. Tõenäoliselt on need tekkinud Merkuuri kokkutõmbumisel planeedi rauast tuuma jahtumisel. Seejuures vähenes raadius umbes 1 km. Astangutele on nimed pandud kuulsate maadeuurijate laevade järgi, näiteks "Santa Maria" Kolumbuse lipulaeva auks, "Viktoria" Magalhaesi ainsana tagasipöördunud laeva auks jmt
Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane, ebaühtlane on ka Päikese liikumine Merkuuri taevas. (Allikad 5, 8, 10) Merkuur oli Rooma mütoloogias kaubanduse, reisimise ja varaste jumal. Arvatakse, et planeet sai oma nime selle järgi, et ta üle taeva kiiresti liigub. Seda planeeti tunti juba sumerite ajal (3 aastatuhat enne Kristust). Kreeklased andsid Merkuurile kaks nime: Apollo- tema ilmumise järgi hommikuse tähena ja Hermes kui õhtune täht. Kreeka astronoomid teadsid, et need kaks nime ostutavad siiski ühele ja samale taevakehale. (Allikad 5, 8, 10) Kuni 1962-ni aastani arvati, et Merkuuri päev on sama pikk, kui tema aasta, kuid see teooria lükati ümber 1965. aastal radarivaatlusega. Nüüd teatakse, et Merkuur pöörleb oma kahe aasta jooksul kolm korda. Päikesesüsteemis on Merkuur ainus keha, millel teatakse olevat
Alumise astme mõõtmed olid 90 x 90 m, kõrgus 33 m, torni II korruse kõrgus oli 18 m, kolmel järgmisel igaühel 6 m, kuuenda korruse kõrgus oli 15 m, seitsmendal 6 meetri kõrgusel astmel paiknes 4,5 m kõrgune pühamu. Iga aste oli erinevat värvi ning pühendatud erinevale taevakehale ( Esimene Saturnile - must bituumen, teine Jupiterile - oranzid tellised, kolmas Marsile - punased tellised, neljas Päikesele - õhukesed kuldplaadid, viies Veenusele - kollased tellised, kuues Merkuurile - sinised glasuurplaadid, seitsmes Kuule - õhukesed hõbeplaadid ).Tsikuraadi välisküljel olid hiiglaslikud kivitrepid, neist keskmine viis kõige kõrgemal asuva pühamuni. ( Oleta - takse,et Paabeli torni kasutati ka astronoomilisteks vaatlusteks ). Astmike seinad olid liigendatud nisside ja eenditega, kolmanda astmiku seinu toetasid kaldu ehitatud tugipiidad. Protsessiooniteedest oli tuntuim u. 2. km pikkune tänav, mis sai alguse linna
annaabi.ee 
