Juuniküüditamine oli 1941. aasta juunis Nõukogude Liidu võimude poolt toime pandud küüditamine, mille käigus küüditati Siberisse mitmetelt Nõukogude Liidu võimu all olevatelt aladelt üle 65 000 inimese. 1941. aasta küüditamine hõlmas Eesti, Valgevene, Ukraina, Moldova, Leedu ja Läti alasid. 13. juunil Moskvast antud korralduse kohaselt oli Eestist ette nähtud küüditada 11 102 inimest. NSVL Riikliku Julgeoleku rahvakomissar Merkulov esitas 17. juunil Beriale, Molotovile ja Stalinile aruande No2288/M. Selle kohaselt küüditati Eestist kokku 9146 inimest, nendest 3173 arreteeriti ja 5978 saadeti asumisele.1 Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat andis instruktsioonid ja korraldused küüditamise läbiviimiseks. Eesti rahva küüditamist korraldas ja juhtis "troika" ehk kolmik, eesotsas Boris Kummiga. Andmete kogumist ja nimekirjade koostamist alustati 1940/1941 aasta talvel.2 14
Juuniküüditamine Eestis Ettevalmistused NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ja ÜK(b)P Keskkomitee võtsid 1941. aastal 14. mail vastu ühismääruse nr 1299-526ss, mis kinnitas ,,Direktiiv sotsiaalselt võõra elemendi väljasaatmise kohta Balti liiduvabariikidest, Lääne-Ukrainast, Lääne-Valgevenest ja Moldaaviast" eriasumisele saatmise läbiviimise kohta. Toimuvat koordineerima määrati NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi rahvakomissar Vsevolod Merkulov, tema asetäitja Ivan Serov ja NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi rahvakomissari asetäitja Viktor Abakumov. Operatsiooni asusid läbi viima nn ''troikad'', mis olid kolmest isikust koosnevad komisjonid. Eesti NSV juhttroikasse kuulusidiikliku julgeoleku rahvakomissar Boris Kumm, siseasjade rahvakomissar Andrei Murro ja EK(b)P KK I sekretär Karl Säre. Kogu Eesti ulatuses juhtisid küüditamist NKVD Operatiiv staap, mille juht oli Eesti NSV Riikliku
vahendusel. Peagi hakati jazz – muusikat esitama ka eestlaste hulgas. Poolehoid kuulus tol ajal swingile. Eesti esimesed swing – orkestrid “Merry Pipers” ja Kuldne Seitse” loodi vahetult enne nõukogude okupatsiooni. Saksa okupatsiooni ajal pandi jazz keelu alla. Teise maailmasõja ajal moodustati nõukogude tagalas, Jaroslavlis eestlaste jazz – orkester. Sõjajärgsel ajal esitas jazz – muusikat kodumaal Eesti Raadio estraadiorkester, mida tol ajal juhatas Rostislav Merkulov (1912- 1978). 1948 aastal keelati nõukogude võimu poolt muusika, millel oli lääne mõjusid, keelati ka jazz. Viiekümnendate aastate teisest poolest hakkas suhtumine jazzi jälle vabamaks muutuma.Eesti rahvamuusika teemadel improviseerimise ja loominguga alustas jazzmuusikas esimesena Uno Naissoo. Tuntumad Eesti jazzmuusikud: Aleksander Rjabov- klarnetist ja mitmete orkestrite juht, Arvo Pilliroog (1946- 1993)-
-On ühinenud nii jazz kui rock-muusika väljendusvahendid -Suuna algatajateks olid : 'Blood, Sweat & Tears' -Kaasaegse vokaal-jazzi esindajad on nt: 'Manhattan Transfer' ja 'Take 6' ning laulja Bobby McFerrin JAZZ-MUUSIKA EESTIS -Eestisse jõudis 20-da sajandi kahekümnendail (peamiselt raadio vahendusel) -Eestlased pooldasid rohkem swingi. -Eesti esimesed sving-orkestrid: 'Merry Pipers' ja 'Kuldne seitse' -Eesti Raadio estraadiorkester (tol ajal juhatas Rostislav Merkulov) esitas sõjajärgsel ajal jazz-muusikat Uno Naissoo : -alustas esimesena Eesti rahvamuusika teemadel improviseerimise ja loominguga jazz- muusikas. -Temast sai eesti juhtiv helilooja instrumentaalses jazzis. - Tema eestvedamisel toimusid jazz-festivalid (1949-1967). - Tema algatusel rajati G. Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis levimuusika osakond -20-datel sai alguse 'Jazzkaar' -Eesti jazz-muusikud/ Bändid: ARVO PILLIROOG AIN AGAN SILVI VRAIT VILLU VESKI
olulisemaid jazzi edendajaid oli Kurt Strobel oma orkestritega. Eesti esimesed swingorkestrid ,,Merry Pipers" ja ,,Kuldne Seitse" loodi vahetult enne Nõukogude okupatsiooni. Teise maailmasõja ajal moodustati nõukogude tagalas, Jaroslavis eestlaste jazzorkester. Tihtipeale näeb üks korralik jazzorkester just selline välja Sõjajärgsel ajal esitas jazzmuusikat kodumaal Eesti Raadio estraadiorkester, mida tol ajal juhatas Rostislav Merkulov. 1950. Aastate teisest poolest hakkas suhtumine jazzi muutuma jälle vabamaks. Pärast Uno Naisso taandumist jäi 70ndatel aastael jazz eesti selgelt rockmuusika varju. Alates 1990.aastast toimub iga-aastane festival Jazzkaar, mis jätkab pärast 1967.aastast ideoloogilise surve tõttu katkenud Tallinna festivalide traditsooni. Üks olulisemaid jazzmuusika propagandiste ja tutvustajaid on Eestis olnud Valter Ojakäär, kes on mitme raamtu, paljude artiklite ja raadiosaadete autor.
vahendusel. Peagi hakati jazz muusikat esitama ka eestlaste hulgas. Poolehoid kuulus tol ajal swingile. Eesti esimesed swing orkestrid "Merry Pipers" ja Kuldne Seitse" loodi vahetult enne nõukogude okupatsiooni. Saksa okupatsiooni ajal pandi jazz keelu alla. Teise maailmasõja ajal moodustati nõukogude tagalas, Jaroslavlis eestlaste jazz orkester. Sõjajärgsel ajal esitas jazz muusikat kodumaal Eesti Raadio estraadiorkester, mida tol ajal juhatas Rostislav Merkulov (1912- 1978). 1948 aastal keelati nõukogude võimu poolt muusika, millel oli lääne mõjusid, keelati ka jazz. Viiekümnendate aastate teisest poolest hakkas suhtumine jazzi jälle vabamaks muutuma. 2.1 Uno Naissoo osa Eesti jazzis sünnis Eesti rahvamuusika teemadel improviseerimise ja loominguga alustas jazz muusikas esimesena Uno Naissoo (1928- 1980). Tuntud ka populaarsete laulude autorina, sai temast eesti juhtiv helilooja instrumentaalses jazzis. U
Ajend saadi rahutustest Ida-Saksamaal, mille tekitajaks peeti Beria liberaalset poliitikat. Poliitbüroos kujunes veendumus, et liberaliseerimise jätkamine toob kaasa NSV Liidu mõju vähenemise maailmas ja kardeti, et Beria võib rahva poolehoiu saavutamisel kujuneda uueks diktaatoriks. Selle tulemusel saavutati poliitbüroos konsensus ning 26. juunil Beria arreteeriti. Beria üle korraldati kohtuprotsess ning ta hukati sama aasta detsembris koos oma lähimate kaastöötajatega (sh Merkulov). Võimu koondumine Hrustsovi kätte Beria kadumisega olid peamised võimupretendendid Malenkov ja Hrustsov, kellest esialgu oli tõenäolisem NSV Liidu uus liider esimene. Samas ei suutnud Malenkov oma eeldusi valitsusjuhina maksma panna ja jättis karismaatilise Hrustsovi kõrval üsna kahvatu mulje ka partei ning laiema avalikkuse jaoks. Seetõttu tõusis Hrustsov paari aasta jooksul peale Beria kukutamist aegamisi partei ja riigi tegelikuks liidriks. Kuid
Suure puhastuse ajal hävitatud juhtkonna asemele oli nüüd kujunenud uus, marssali auastme olid saanud Semjon Timosenko (1895- 1970), Grigori Kulik (1890-1950), Aleksandr Vassilevski (1895-1977), Ivan Konev (1897- 1973), Rodion Malinovski (1898-1967), Konstantin Rokossovski (1896-1968), Kirill Meretskov (1897-1968), jt. Detsembri lõpus 1945 sai NKVD juhiks Sergei Kruglov (1907-1977), tema alluvuses oleva salapolitsei NKGB juhiks jäi Beria pooldaja Vsevolod Merkulov (1895-1953). Beria ise sai Stalini asetäitjaks valitsuses. 1946 kaotas Merkulov oma koha, NKGB asemele loodud uue sisejulgeolekuameti MGB juhiks sai Viktor Abakumov (1894-1954) ja Beria mõju jõustruktuuride üle seega vähenes. See-eest sai Beria koos Malenkoviga märtsis 1946 poliitbüroo täisliikmeks, riigi tippjuhtkonda tõusid 1946 Nikolai Bulganin (1895-1975) ja Aleksei Kossõgin (1904-1980). 1946 suri Kalinin ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks (ehk siis nominaalseks
Peagi hakati jazz muusikat esitama ka eestlaste hulgas. Poolehoid kuulus tol ajal swingile. Eesti esimesed swing orkestrid "Merry Pipers" ja Kuldne Seitse" loodi vahetult enne nõukogude okupatsiooni. Saksa okupatsiooni ajal pandi jazz keelu alla. Teise maailmasõja ajal moodustati nõukogude tagalas, Jaroslavlis eestlaste jazz orkester. Sõjajärgsel ajal esitas jazz muusikat kodumaal Eesti Raadio estraadiorkester, mida tol ajal juhatas Rostislav Merkulov (1912- 1978). 1948 aastal keelati nõukogude võimu poolt muusika, millel oli lääne mõjusid, keelati ka jazz. Viiekümnendate aastate teisest poolest hakkas suhtumine jazzi jälle vabamaks muutuma. Eesti rahvamuusika teemadel improviseerimise ja loominguga alustas jazz muusikas esimesena Uno Naissoo (1928-1980). Tuntud ka populaarsete laulude autorina, sai temast eesti juhtiv helilooja instrumentaalses jazzis. U. Naissoo eestvedamisel toimusid regulaarselt Tallinna
Melody Boys 1928–1933 E. Kulmar V, 3 s, tr, trb, kl, bž, dr, sph Svingieelne - Bi-Ba-Bo 1928–** Th. Maiste V, as, ts+cl, kl, bž, dr, sph, (vok) Pool-sving 12 Estonia teatri 1929–1930 Pole teada V, s+cl, s+fl, tr, kl, dr Svingieelne - tanstuorkester Bonzo Band 1929–** J. Pori V, as, ts, tr, kl, dr, sph Svingieelne 11 Play Boys 1929–** R. Merkulov V+bž, as, ts, tr, trb, sph, kl, kb, dr Svingieelne - The Estonian 1930–1933 V. Compe V, as+cl, ts,ss, 2 tr, kl, dr Pool-sving 13 Dance orchestra 46 Strong Hard 1930–1934 Pole teada V, as, ts, bs, tr, kl, bž, dr, (ak) Pool-sving 14 Rodgers Vinona Band 1930–1936 Pole teada V, 2 as, s?, tr, trb, ak, kb, dr Pool-sving 15
, Glodek,A., Gong,F., Gorrell,J.H., Gu,Z., Guan,P., Harris,M., Harris,N.L., Harvey,D., Heiman,T.J., Hernandez,J.R., Houck,J., Hostin,D., Houston,K.A., Howland,T.J., Wei,M.H., Ibegwam,C., Jalali,M., Kalush,F., Karpen,G.H., Ke,Z., Kennison,J.A., Ketchum,K.A., Kimmel,B.E., Kodira,C.D., Kraft,C., Kravitz,S., Kulp,D., Lai,Z., Lasko,P., Lei,Y., Levitsky,A.A., Li,J., Li,Z., Liang,Y., Lin,X., Liu,X., Mattei,B., McIntosh,T.C., McLeod,M.P., McPherson,D., Merkulov,G., Milshina,N.V., Mobarry,C., Morris,J., Moshrefi,A., Mount,S.M., Moy,M., Murphy,B., Murphy,L., Muzny,D.M., Nelson,D.L., Nelson,D.R., Nelson,K.A., Nixon,K., Nusskern,D.R., Pacleb,J.M., Palazzolo,M., Pittman,G.S., Pan,S., Pollard,J., Puri,V., Reese,M.G., Reinert,K., Remington,K., Saunders,R.D., Scheeler,F., Shen,H., Shue,B.C., Siden-Kiamos,I., Simpson,M., Skupski,M.P., Smith,T., Spier,E., Spradling,A.C., Stapleton,M., Strong,R., Sun,E., Svirskas,R
annaabi.ee 
