ühiskonna rikkuse kasvule.Esimene uusaja majandusteooria, mis sai alguse juba 15. sajandil turumajandusena, oli merkantilism. Merkantilistid lähtusid arusaamast, et jõukuse mõõduks on raha ( kuld,hõbe) ning sellest tulenevalt samastasid nad rikkust rahaga. Tähtsaks raha hankimise viisiks pidi olema edukas kaubandusbilanss ehk välismaalt peaks võimalikult vähe kaupa sisse tooma, kuid väljaminevate kaupade hulk peaks olema suur. Sellist tegutsemist nimetati monetaarseks. Seega merkantilistlikku majanduspoliitikat järgivad valitsejad tihti lausa keelasid välismaa kaupade sissevedu. Sisseveo piiramise tulemusena jõuti järeldusele, et riik peaks ise rohkem tootma, eriti, kui leidus kodumaist toorainet. Sellest lähtuvalt soodustati manufaktuuride loomist ja käsitöö edendamist. Louis XIV ajal Prantsusmaa rahandust juhtinud Jean- Baptiste Colbert oli tuntuim riigimees, kes järgis merkantilistlikku majandusõpetust. Ta edendas laevaehitust ja väliskaubandust,
laiali . TEEMAD : * Absolutism on riigivorm , milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutismi toetasid Eurooplased , Türklased ja Venelased. Absolutism tähendas seda et midagi ei tohtinud teha ilma kuninga nõusolekuta , kõik ametnikud ja ministrid allusid talle ja täitsid ta käske. Mõnes riigis oli absolutism tugevad ja mõnes nõrgem . Seisustel ei olnud absolutistlikus riigis peaaegu mingit sõnaõigust , aga need jäid siiski kehtima. * Louis XIV nõunik alustas merkantilistlikku majanduspoliitikat . Kutsuti välismaalt tarku ja õpetati rahvast .Ehitati palju kanaleid ja maanteid. Prantsusmaa hõivas merkanistliku poliitikaga palju maad Põhja-Ameerikas , Aafrikas jne.Kuningas Louis XIV'ile ei meeldinud et osa tema alamaid oli teist usku kui ta iseja ta hakkas neid katolikku usku pöörama .Kuningas tühistas Hugenottide õigused ja sulges kirikud. Hugenottidele püstitati kõrgemad maksud ja neid vallandati riigiametist.
Milliseid ülesandeid täitis kirik varauusajal lisaks usulistele? Nimeta kiriku kolm täiendavat ülesannet ja selgita. V: Kirik haris inimesi, kiriku kaudu anti inimestele teada uusi seadusi ja nende kohustusi, hoolitseti haigete ja vaeste eest. 11.Mille poolest erinesid skolastiline ja empiiriline meetod? V: Skolastilises meetodis kasutati loogikat ja filosoofilisi arutlusi. Empiirilises kasutati eksperimente ja teisi meeltega kogetud andmeid. 12.Mis iseloomustab varauusaegset merkantilistlikku majanduspoliitikat? Nimeta merkantilismile iseloomulikke tunnuseid ning selgita. V: Riikide rikkuse põhiline allikas oli kaubandus. Tähtis oli, et kauba veetaks rohkem riigist välja, kui sisse. Selle tagajärjel koguneb riiki rohkem raha. Riik pidi aktiivselt majandusasju korraldama, mis tähendas, et keelati osa kaupade sissevedu või kehtestati neile kõrged imporditollid. 13.Mille poolest erines tootmine manufaktuurides võrreldes keskaegsete töökodadega? V: Oli
poliitiline etapp, mis tõi kaasa poliitiliste erakondade loomise, mis tõi kaasa muutumise kultuurirahvuseks. Rahvusliku liikumise kõrgeim etapp oli võitlus oma riigi loomise eest. Uutaega on tihti nimetatud ka valgustusajaks. Valgustusideoloogid rõhutasid, et inimühiskond peab oma elu paremaks korraldamiseks võtma eeskuju loodusest. Sellest tulenevalt hakati valgustusaja majandusteooriat nimetama füsiokraatiaks. Füsiokraadid kritiseerisid teravalt merkantilistlikku seisukohta, mille järgi riigi ja ühiskonna rikkuse allikas peitub kaubanduses. Nad väitsid, et kaubandus on ainult kaupade vahetus, mille käigus ei teki ega tehta midagi. Küll aga tuleb rikkust juurde põllumajandusest. Tõepoolest, olgu see siis viljatera või mis muu, aga selle muldapaneku tulemusel võrsub tuhandeid kordi suurem saak. Füsiokraatide arvates peitus rikkuse saladus maas ja põllumajanduses.
jõukuse mõõduks on raha ning sellest tulenevalt samastasid nad rikkusegi rahaga. Peamiseks raha hankimise mooduseks oli nende arvates aktiivne kaubandusbilanss. Riik saab rikkaks siis, kui välismaal võimalikult vähe kaupu sisse tuua ja samal ajal palju saadusi välja vedada. Merkantilismi hilisemal arenguetapil asusid ettenägelikud valitsejad ja riigimehed seisukohale, et sisseveo vähendamiseks tuleb ise rohkem toota. Tuntuim riigimees, kes üritas järgida merkantilistlikku majandusõpetust, oli Colbert, kes piiras mitmete välismaa kaupade sissevedu, kehtestas teistele kõrged sisseveotollid ning keelas tooraine väljaveo. Ta maksis preemiaid neile, kes ehitasid laevu, nähes selles võimalust väliskaubanduse hoogustamiseks. Tootmise edendamiseks rajas ta riiklikke manufaktuure. ABSOLUTISM PRANTSUSMAAL Louis XIII Louis XIV Louis XV Louis XVI
osta uusi kaupu.Seda staadiumi on nim.,monetaarseks.Hilisemal etapil arvati,et sisseveo vähendamiseks tuleb rohkem toota,soodustati manufakt. loomist ja käsitöönduse edendamist,hoolitseti käibel oleva sularaha hulga eest,püüti vältida inflatsiooni.Tuntuim Jean-Baptiste Colbert.Füsiokraatia-Valgustusideoloogid rõhutasid ,et inimühisk. peab oma elu paremaks korraldamiseks võtma eeskuju loodusest.Kritiseerisid teravalt merkantilistlikku seisukohta,mille järgi riigi ja ühiskonna rikkuse allikas peitub kaubanduses.Väitsid ,et rikkus tuleb juurde põllumajandusest.Koolkonna rajas F.Quesnay.Käsitles maj.elava organismina,terve majandus on tasakaalus,maj aluseks põllumaj mida abistab töötlev tööstus.Ellu üritas rakendada Turgot. Prantusmaaga seotud mõisted: Generaalstaadid-Seisuste esindus.Intendandid- Kohalikuks valitsemiseks seati ametisse piiramatu võimuga intendandid.Fronde'-Võimude vastu tegutsemine
Prantsusmaa 17.-18. saj HENRY IV (1594-1610) Prantsusmaal kehtis tugev kuningavõim juba keskaja lõpul, peale Saja-aastast sõda, kuid seoses ususõdadega see nõrgenes. Merkantilistlikku ja absolutistlikku poliitikat ajas 16. sajandi lõpus Navarrast pärit kuningas Henry IV (1594-1610). Ta oli katoliiklik Prantsusmaa kuningas, kes rajas Bourbonide dünastia. Tema ajal rajati Prantsusmaale siiditööstus ja asuti kaitsma Prantsusmaad võõramaise toodangu sissetuleku eest. Väga oluline oli tema esimese ministri, hertsog Sully tegevus maa majandusliku ühtsuse loomisel. Henry IV ajal asutati esimene kirjanduslik salong (Rambouillet`) Pariisis, kuhu
sajandist ilmet võtma hakanud turumajandus, oli merkantilism. Merkantilistide õpetus peegeldus eeskätt kaubanduse suurt osakaalu nii kesk kui ka varauusaja majanduselus. Merkantilistis lähtusid arusaamast, et jõukuse mõõduks on raha ning sellest tulenevalt sastasid nad rikkusegi rahaga. Valitses seisukoht, et riik saab rikkaks siis, kui välismaalt võimalikult vähe kaupu sisse tuua ja samal ajal palju saadusi välja vedada. Tuntuim riigimees, kes üritas järgida merkantilistlikku majandusõpetust, oli Louis XIV ajal Prantsusmaa finantse juhtinud Jean Baptiste Colbert. Suuremal või vähemalt määral rakendasid merkantilismi kõik Euroopa riigid, eriti 17.sajandil. Füsiokraatia Valgustusideoloogid rõhutasid, et inimühiskond peab oma elu paremaks korraldamiseks võtma eeskuju loodusest. Sellest tulenevalt hakati valgustusaja majandusteooriat nimetama füsiokraatiaks.
nõudis ka senisest suuremaid kulutusi. riik varustas sõjaväe relvastusega ning riietas ühesugustesse, kirevatesse mundritesse. alaline sõjavägi koosnes esialgu palgasõduritest, hiljem hakati järk-järgult üle minema sõjaväekohustustele. kehtestati kindel kord, mille aluses hakati iga aasta sõjaväkke saatma kindel arv mehi. nii hoidis riik kokku sõjalisi kulusid. paranes sõdurite väljaõpe. väeteenistus kestis tavaliselt kogu elu või invaliidistumiseni. Iseloomusta merkantilistlikku majanduspoliitikat. kuningas louis XIV kõige silmapaistvam nõuandja oli Colbert, kes korraldas prantsusmaa majanduselu merkantilistlikus vaimus. ta kutsus prantsusmaale välismaa meistreid, õhutas kondlasi manufaktuure asutama ning jagas neile riigikassast soodsaid laene. prantsusmaa tõusis maailma juhtivaks luksus- ja moekaupu tootvaks riigiks. colbert kehtestas kõrged sisseveotollid ning prantslased olid sunnitud tarbima rohkem kodumaist toodangut. kaubanduse edendamiseks ehitati
Tema valitsusaega peetakse ka absolutismi kõrgajaks (,,Riik, see olen mina"). Jätkas seda, mida isa ajal oli kehtestatud. 1685. aastal tühistas Louis XIV usuvabaduse ning algas hugenottide tagakiusamine (vallandati riigiametitest, kõrgemad maksud, neile kehtestati sõjaväe majutuskohustus). U 200 000 hugenotti põgenes kas Madalmaadesse, Inglismaale, Brandenburgi. Nende lahkumine Prantsusmaalt oli tegelikult kaotus, sest nemad tegelesid majandusega(rajasid manufaktuure, oleksid aidanud merkantilistlikku majanduspoliitikat). Prantsuse manufaktuurid enam hästi edasi ei arenenud sai alguse majanduslangus. Kerkis esile Colbert, kes hakkas majandust turgutama riik andis madalaid laene ja monopoli õigusi, et tegeleda luksuskaupadega kuigi ettevõtjad pidid tootmises järgmina väga kindlaid reegleid. Majanduse turgutamiseks oli hästi oluline ka asumaade ehk kolooniate hankimine. Riigi siseselt kaotati sisetollid ning pöörati tähelepanu maanteede ehitamisele.
1645.aastal saadi taanlastel Saaremaa. Esimest korda olid kõik eestlaste alad ühe võimu all. - Kolm keskaja Liviimaa osa jäid Rzeczpospolita kätte: kagunurk ehk INFLANTY (Latgale või Poola Liivimaa), Kuramaa hersogiriik ja Kuramaa piiskopkond. - GOTTHARD KETTLER (Kuramaa hertsog). Aadlimõisates muutus pärisorjus reegliks. Paremini koheldi talupoegi hersogimõisates. Kettleri andekaim järglane oli hersog JAKOB (1642-1682 valitses), kes ajas agaralt merkantilistlikku poliitikat, tõi Hollandist laevaehitajad VENTSPILSI ja rajas lühiajaliselt kolooniaid Lääne- Aafrikas(Gambia) ja Kariibi merel(Tobago). - Leedu ja Poola võimul idapoolsete slaavi alade üle oli otsustav mõju ruteenide arenemisel eriilmelistekstrahvustks: ukrainlasteks ja valgevenelasteks. - Uniaadikirik (kreekakatoliiklased, kes tunnustasid Rooma paavsti, kuid säilitasid idakristliku riituse). Paljud õigeusu piiskopid olid uniaadikriku vastu, tekkis ruteeni
lahti rebida. Prantsusmaa põllumajanduse mahajäämus oli ääretult suur. Toorainet ning teravilja ei tohtinud välja vedada, küll aga sisse vedada. Samal ajal olid põllumajandussaaduste hinnad väga madalad. Detailsed valitsuse määrused võisid küll reguleerida majandust lühiajaliselt, kuid ei suutnud tagada pikaajalist majanduskasvu, sealhulgas tagada ka uue tehnika ning tehnoloogia kasutuselevõttu. Korrumpeerunud valitsus tegi vastuvõetud seaduste täitmise peaaegu võimatuks. Merkantilistlikku majandust iseloomustas suur riigipoolne sekkumine ja huvigruppide tihe seotus valitsusega. Üha arusaadavamaks sai, et tööpuuduse kasv ning konkurentsi suurenemine muutsid merkantilistlikud seadused ja regulatsioonid mõtetuks. Füsiokraatliku majandusmõtte tekkimine oli vastureaktsioon merkantilistlikule maailmavaatele ja feodaalsele korrale Prantsusmaal. Eeldasid, et kogu majandusliku tegevuse aluseks on nn loomulik kord,
annaabi.ee 
