41 Harilik kivihark 7 TAKSONOOMIA Deuterostomia teissuused PH xenoturbellida PH ürgkeelikloomad hemichordata CL neelhingsed CL sulgpeased PH okasnahksed echinodermata CL meriliiliad crinoidea CL meritähed asteroidea CL madutähed ophiuroidea CL merisiilikud echinoidea CL meripurad holothuroidea PH keelikloomad chordates SubPH Tunicata CL merituped CL ripikloomad CL meritünnikud SubPH Süstikkalad cephalochordata SubPH koljused craniata CL pihklased myxini CL silmud petromyzontida CL kõhrkalad chondrichthyes O ogahailised squaliformes O railised rajiformes CL kiiruimsed actinopterygii CL kopskalad dipnoi CL vihtuimsed crossopterygii
sisaldavad kontsentreerivad vanaadiumi. (sisaldus Vanaadium moodustab eri oksüdatsiooniastmetel sageli nende eluskudedes keskkonnaga võrreldes väga suur): erineva värvusega ühendeid (sh oksiide) - sellest ka tema esimene nimi "pankroom" (kreeka keeles pan - kõik, · eriti mereorganismid: merituped, - siilikud, chroma värvus) -purad, molluskid jt · Soolad VII - violetsed · meripurade veres kuni 10% V (kuivmassist) - toodetakse Jaapanis VIII - rohelised · merevesi ise on vanaadiumivaene - 3 . 10- VIV - sinised 7 %V
tiibkalad, ingelkalad, astelraid, ahvenalased(meriroosahvenad, kiviahvenad, kardinalahvenalased), ogalikud, lõhe, mudahüpik, hiid-sarvikraid, papagoikalad, riffkalalased, hiidsuu, limakalalased, siilkalalased, lendkalad, liblikkalad, vaalalised. Selgrootud meripõis, küütlev ebakalmaar, signaalkrabid, meriroosilised, käsnad, kaheksajalgsed, paljaslõpulised, laevukesed, kammloomad, nuivähid, suur rõõneskarp, kivikorallilised, ruutkrabid, merituped, austrid, suur ogatäht, zooplanktonid, meririst, lehvik- ja kaelususlased, tõruvähid, korallid. Peamised taimeliigid on ainult vetikalised ja need on: punavetikad, pruunvetikad, ränivetikad, vaguviburvetikad, neelvetikad, liitvetikad, agarikud. 2. Abiootiliste tegurite iseloomustus Valgus Ookeani taimed on varjulembelised, kuna osa veepinnale jõudvast valgusest neeldub, osa aga peegeldub. Valgus ei jõua veekogus väga sügavale, seetõttu läheb täiesti pimedaks umbes 30 m
), 4. põhjaseitteisse kaevuvaid vorme(siia kuuluvad peam ussid ja karbid, kusjuures esimestest osa elab tuppedes, teine osa aga tuhnib vabalt setteis.), 5. puurivaid vorme, kes uuristavad käike kas puitesemeisse((laevaoherd, uurikkakand) või kivimeisse(mõned teised limused, käsnad, ussid, okasnahksed) 6. kinnitunud eluviisiga vormid, kelle hulka kuuluvad käsnad, hüdropolüübid, õisloomad, sammalloomad, vääneljalalised vähid, merituped jt. Läänemeres on põhjaloomastiku liigiline koosseis suhteliselt vaene. Peamiselt madala soolsuse tõttu. LIMUSED EHK MOLLUSKID karbid ja teod Karbid: tavalisemad neli: söödav rannakarp, söödav südakarp, balti lamekarp ja liiva- uurikkarp. Kõik nimetatud liigid on väga avarasoolased ehk eurühaliinsed. Vee soolsuse kahanemisega kaasub nendel karpidel, nagu enamikul teistelgi mereloomadel, kääbustumine, s.t. mõõtmete tunduv vähenemine. Teod: vähe
reostatav veekogu Fosfori- ja lämmastikuühendite tõttu tekib vetikate vohamine ja hapnikupuudus mere põhjakihtides Merd saastavad ka raskmetallid ja nafta Läänemere osad: soome laht, põhja laht, liivi laht 16. Läänemere põhjataimestik (s.h kolm vetikate vööndit) ja põhjaloomastik. läänemere põhjataimestik: rohevetikad; sinivetikad, pruun ja punavetikad. põhjaloomastik: Okasnahksed. Läänemeres kaks liiki: tavaline meritäht, valkjaspunane madutaht. Merituped, harilik keeritigu, rändtigu, lamekeermene vesitigu, vesiking, punntigu, balti lamekarp, liiva uurikkarp, söödav rannakarp, läänemere südakarp, läänemere krevett, põhjamere garneel, hiina villkäpp-krabi, kootvähk, kirpvähk, põlvikvähk, roheline ja balti lehtsarv, merikilk, vesikakand, meririst, meriseen, meritikker, aerjalalised, keriloom, 17. Läänemere rannikul kasvavad taimed. Sinerõigas Liiv-vareskaer Merikapsas Merihumur Merihein 18
toituvad peent planktonit filtreerides. Iseloomulik on tuunika - orgaanilisest ainest, kehapinnaga lõdvalt seotud välistoes, mille eritab epidermis, aga mis võib sisaldada ka sidekoe elemente, isegi veresooni. Keelikloomade ühised tunnused on kõige paremini näha vastsejärgus. Merituppede sigimine: Mittesugulisel sigimisel tekivad pungad kas otse kehal või siis erilisel väädil, stoolonil; üksikutel merituppedel pungad eralduvad, koloonialistel jäävad kokku. Täiskasvanud merituped on mõlemasoolised. Munad ja seeme heidetakse vette. Munast areneb kullese moodi vastne. Vastne ujub sabaga vingerdades; saba teljel on seljakeelik, tolle kohal närvitoru, ja viimase eesotsas ajupõis meeleelunditega. Vastse ümaras osas on neelu ja teiste elundite alged. Eesotsas kaks kinnitusnäsa. Kogu keha katab vastse tuunika, aga tihedalt. Moondeks kinnitub vastne näsadega merepõhja. Suu ja kloaak pöörduvad ülespoole; saba tõmmatakse keha sisse ja imendub kiiresti ning täielikult
Kohati seltsivad temaga ka ruuge mändvetikas ja kähar mändvetikas. -pruunvetikad – sageli ainsad taimed sügavamatel aladel – Eesti vetes kuni 30m sügavusel. Kividele kinnituv keelvetikas kasvab kuni 10m sügavuses. -punavetikad Rannas ja saartel kasvavad taimed. Merikapsas- kasvab veepiiri lähedal nii, et juured ulatuvad merevette. liiv-vareskaer – pikad kitsad lehed, 3. Läänemere loomastik. Zooplankton- ripsloomad, meririst, meriseen Põhjaloomastik- okasnahksed, merituped kalastik- lest, räim, tursk, tuulehaug linnustik- kajakalised imetajad- viigerhüljes, hallhüljes Merelised, riimvee- ja mageveekalad. Video: Upton, N. 2004. „Läänemeri - üllatuste meri” Läänemeri – üllatuste meri 3.Millised keskkonnatingimused teevad elu Läänemeres raskeks? Laevad, ümbruses elavad inimesed, settinud mürkained, koldvetikad, tsüanobakterid, talvine jääkate, soolsus – osadele soolane, teistele mage. 4
N: harkpea, ketaspea 78. vt eestpoolt 79. Lisaks teissuuste üldistele tunnustele on neil olemas vähemalt vastse- või looteeas ka seljakeelik, torujas seljaaju, lõpuspilud, ja saba tagapool pärakut. 80. Kinnitunud või vees hõljuvad, tihti koloonialised mereloomad, kes toituvad peent planktonit filtreerides. Iseloomulik on tuunika - orgaanilisest ainest, kehapinnaga lõdvalt seotud välistoes. Keelikloomade ühised tunnused on kõige paremini näha vastsejärgus. Kolm klassi: merituped, meritünnikud ehk salbid ja ripikloomad ehk merikullesed 81. Koljutud. Väike rühm merepõhja loomi. Ehituselt tüüpilised keelikloomad. Pikk keha külgedelt lame, mõlemad otsad teravad; on selja-, kõhu- ja sabauim. Keha katab ühekihiline, ripsmeteta limanahk ja sidekoeline alusnahk. Suu eesotsas, pärak saba all. Seljakeelik ja selgmine närvitoru piki kogu keha. Nii seljakeelik kui lihaskond on seesmiselt lülilised. Neel
väheste liikidega. Väikese soolsusega rannikuvetes suureneb rohevetikate liikide arv järsult. Rohevetikad arenevad soojal aastaajal. Mändvetikad. Üherakulised või koloniaalsed vetikad. Riimvees on esindatud suurem arv liike kui meres või magevees. Rohevetikate kõige massilisem arenemine toimub külmal aastaajal, eriti kevadel. LÄÄNEMERE LOOMASTIK Põhjaloomastik – okasnahksed (tavaline meritäht, valkjaspunane madutäht), merituped, harilik keeristigu, rändtigu, lamekeermene vesitigu, vesiking, punntigu; karbid – Balti lamekarp, Liiva uurikkarp, söödav rannakarp, Läänemere südakarp; koorikloomad e. vähid – Läänemere krevett, Põhjamere garneel, Hiina villkäpp-krabi, kootvähk, kirpvähk, põlvikvähk; kakandilised – roheline lehtsarv, Balti lehtsarv, merikilk, vesikakand; keraskärssuss, hulkharjasuss, tõruvähk, kalakaan.
moodustavad spiraalse ülesehituse. c. Embrüod läbivad vähem lõigustumisi enne kui lähevad gastrulatsiooni d. Kahe esimese lõigustumise järel on blastomeerid enam-vähem ühesuguse suurusega. Peale kolmandat jagunemist saab eristada mikromeere animaalsel poolusel ja makromeere vegetatiivsel poolusel 3) Bilateraalne (isoletsitaalne) – mõlemal poolel peegelpildis (mantelloomad- merituped, meritünnikud, ripikloomad; keelikloomad). a. I lõigustumine (meridionaalne) jagab sügoodi vasakuks ja paremaks pooleks. Järgnevad lõigustumised järgivad peegelsümmeetriat b. II lõigustmine meridionaalne : 2 suuremat anterioorset (A, a) ja 2 väiksemat posterioorset (B,b) blastomeeri; III lõigustumine horisontaalne (8-64 rakus staadiumini ebavõrdsed lõigustumised) 22
annaabi.ee 
