Curriculum Vitae Name: Vanessa Maibaum Date of Birth: 25th September 1995 Nationality: Estonian Address: 2 Mereranna Street Viimsi 74001 Email: [email protected] Mobile Tel: +372 538 892 52 Education & Qualifications 2008- Present Pirita Secondary School of Economics, Tallinn Higher Grades Include: Spanish, Business and Marketing, Micro- Economic, Macro- Economics, Business English, Data Procressing, Web Page Creation, Accounting. 2002- 2008 Merivälja School, Tallinn 6 Standard Grades Additional Information Languages: Estonian- Mother tongue English- Fluent written and spoken
näidata.Ta näeb valja nagu tänapäevane kapsas! *NB! Tema lihakates lehtedes on peidus mitmeid kasulikke toitaineid ja vitamiine. Eriti tasuks aga esile tõsta merikapsa lehtede kõrget B1vitamiini taset. *Kaervetikas Karevetikate perekond on üks liigirohkemaid roheliste makrovetikate perekondi. Liike on väga raske määrata, sest diagnostilised tunnused sõltuvad ja varieeruvad suuresti näiteks kasvukeskkonna ja vanuse tõttu. *Merihumur *Merihumur on mereranna taim, mis on mõnevõrra teistsugune kui enamik meie taimi. Ta kasvab eelkõige liivastel ja klibustel rannikutel. *Tema lehed on taime tipu poolt vaadates väga korrapäraselt ja ilusasti nelja reana asetunud. *NB! Huvitav on ka see, et tema lehed on veel kahekaupa alusel kokku kasvanud. *Aitäh ! *Kasutatud kirjandus: *http://bio.edu.ee Fotod: http://www.diaso.net/thumbnails.php?album=17
Sissejuhatus Käesolev referaat on lühitöö iningeograafias ning kirjeldab Emmaste valda Hiiumaa lõunaosas. Minu eesmärgiks on kirjeldada Emmaste valla asukohta, loodust ja ajalugu ning anda ülevaade valla peamistest vaatamisväärsustest. 2.Asend ja loodus Hiiu saare lõunaosas asub Emmaste vald. See piirneb Läänemere, Soela väina ja ka Väinamerega. Sellepärast on Emmaste saanud nimetuse ,,kõige merelisem vald". Mereranna pikkus on kokku umbes 63 km. Valla pindala on 197,5 ruutkilomeetrit ja 2003 aasta seisuga elab seal 1285 elanikku. Valla keskus asub Emmaste külas. 2.1 Pinnamood Hiiu saare lõunaosa kõrgemad künkad on väga noored. Maakoor kerkib seal 2-3mm aastas. Pinnamoes on valdav viirsavidel lasuvatest mereliivadest tasandik. Kõrgemad alad, mis on üle 16m, on idarannikul künnised ja läänerannikul luited. Neid alasid
Dessandist võttis osa 1000 võitlejat (600 soomlast ja 400 eetlast) kelledele lisandus rühm meremehi kuulipildujatega. Dessandi käik 17. jaanuaril 1919 kell 3.00 hommikul väljus dessantlaevastik Kunda lahest. Kuna oli teateid, et venelaste jäämlõhkuja "Ogon", mis oli kohandatud meremiinide panemiseks oli käinud Narva jõesuudmes ja teades, et Riigikülas asub suurtükipatareid ei saanud dessanti jõesuudmes maale saata. Kapten Pitka valis dessandi maabumise kohaks mereranna Udria külas Montplaisiri juures (Utria oja suudmes). Kell 11. jõudsid laevad lähtepositsioonile. Rannal liikus venelaste ratsasalk, mis laevade suurtükitulega laiali aeti, kuid kohe avasid laevade pihta tule Riigiküla patarei ja Korffi ( Auvere) jaamas olev soomusrong. Dessantlaevad viidi tulepiirkonast välja ja "Lennuk" ja "Lembitu" astusid vastasega tuevahetusse ning sundisis nad vaikima. Peale kella 12 alustati dessandi maalesaatmist
VI. Juugendistiili arengus on tähtis koht arhitektuuris just selle linna koolkonnal; GLASKOW KOOLKOND. Tuntud arhitektis GLASGOWS oli CHARLES REUNIE MANCINTOSH. VII. Kes oli katalaanide tuntuim juugendistiili arhitekt? ANTONIO GAUDI(1852-1926) TÖÖD_ Sagrada Familia Barcelonas, millest on saanud Barcelona sümbol. Kolm lääne portaali kannavad nime; USK; LOOTUS JA HALASTUS. Fassaadi kaunistavad saja taime-ja loomariigi esindajate kujutised, mis mõjuvad kui mereranna peen savist liivaloss, voogavad elust loodusest lähtudes, kaunid korterelamud CASA MILA ja CASA BTILLO. VIII. Nimeta juugendistiili kujutava- ja tarbekunsti iseloomulikumad tunnused ja kolm tuntumat kunstnikku( inglane, belglane, sakslane). Lähtub väänlevast, põimuvast ornamendist. Väga dekoratiivne, puudub ruumilisus. Iseloomulik pikaks venitatud figuur. Populaarne sisekujunduses, arhitektuuris kui kujutavas kunstis, kasutatakse süntetismi( maalipind on detailides eraldatud joonega)
Rohevetikate õitsemine Rannikutaimed Merihein, penikeeled, hanihein, heinmudad, pilliroog, kõrkjad jt. kõrgemad taimed piirduvad tavaliselt madalate riimveeliste lahtedega. Ainsana võib avameres leida vaid meriheina - meie aladel leidub teda rohkesti Saare- ja Hiiumaa ümbruses. Merihumur Merihumur on mereranna taim, kes on mõnevõrra teistsugune kui enamik meie taimi. Ta kasvab eelkõige liivastel ja klibustel rannikutel. Ta on lihakate lehtede ja vartega ning tugeva juurestikuga nagu kõrbetaimed, kuna rannas on tavaliselt kuum päike ja ilma veevarudeta kuivaks merihumur lihtsalt ära. Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/laanemeri.htm Loodusgeograafia 9. klassile, I osa. Eestist Euroopasse, lk 56-57 http://www.epl
Mõisted: Stafaaz- teisejärgulised elemendid maali kompositsioonis, eriti inimesed v loomad maastikumaalis Keldriluugivalgus- 17. saj levinud võte maalikunstis, kus pildil kujutatud poolhämarust lõhestab ere, nagu nähtamatust luugist tulev valgusvihk. Paraadportree- esitab inimest tähtsana ja võimukana. (Anthonis van Dyck) Väikesed hollandlased- väikesemõõtmelisi pilte maalinud kunstnikud 17. saj Hollandis. Marinistid- meremaal, mereranna v sadamavaateid kujutav maal Heroiline maastikumaal on maastikku kujutav maal, millel on kujutatud antiikehitisi ja antiikajaloost või mütoloogiast pärit tegelasi. Selle maalitüübi loojaks on Nicolas Poussin. Prantsuse park - korrapärane barokne pargistiil, mis lähtus vanade idamaade ja antiigi aia- ja pargikunstist. Kujunes 17. saj II poolel Prantsusmaal, tippnäiteks Versailles' park. Pargi rajamisel lähtuti lossi fassaadist, millele suunati geomeetrilise korrapäraga komponeeritud
kelgukoertega seotud tegevused (kelgusõit, loengu kuulamine, kutsikatega mängimine, meenete ostmine) ja kui ettenähtud aeg otsas on, viivad bussid inimesed tagasi linna. Iga kolmekümne minuti tagant tuuakse laagrisse uus 24-liikmeline punt, iga kolmekümne minuti tagant viiakse mõni rühm minema niimoodi hommikust õhtuni, viis kuud järjest. Autor kirjeldab laagrit nõnda: Laager ise asub muust maailmast eraldatuna, muidu inimtühjas metsas kahel tasapinnal: osa koeri ja inimesi elavad mereranna läheduses, laugjal maal, osa aga kõrgemal mäeküljel, kus muidu järsk nõlv paarikümneks meetriks peaaegu horisontaalseks muutub. Kuna tee, mida mööda turiste sõidutatakse, asub tervenisti kõrgel mäeküljel, merepinnast paarikümne meetri kõrgusel, oleks lihtne ja loogiline kogu ülejäänud infrastruktuuri samas kohas hoida. Kahjuks aga ei mahu kogu vajalik kraam mäeküljele ära: mõnekümne meetri
asumitega. Sitsi asumis elab ligi 4000 elanikku. Sitsi asum on tekkinud 1899.-1900. aastail rajatud tekstiilivabriku juurde, mida rahvasuus nimetati Sitsi vabrikuks. Tehasega ühel ajal alustati ka Sitsi töölisasula ehitamist. Asumit iseloomustavad kahekorruselised puitelamud. 1920. aastate keskel rajati Niidi, Lina ja Puuvilla tänavate piirkonda Sitsi aedlinn . Karjamaa asum paikneb Kopli ja Tööstuse tänava ning mereranna vahel, piirnedes läänest Kalamaja ja edelast Sitsi asumiga. Karjamaa piiresse kuuluvad ka Hundipea piirkond ning selle kõrval asuv Miinisadam. Karjamaa asumis elab ca 5 000 elanikku. 19. sajandi lõpuni asus Karjamaa piirkonnas ainult üksikuid ehitisi. Olukord muutus, kui Karjamaa lähipiirkonda rajati Balti Puuvillavabrik ja elamurajoon. 1960. aastate algul ehitati Karjamaa piirkonda ühed Tallinna esimesed suurpaneelelamud. Karjamaal asub Karjamaa Gümnaasium.
seda pinda kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku majanduslik huvi kinnisasja kasutamisel. Kinnisomand ei ulatu maavaradele, mille loetelu sätestatakse seaduses. Ühe kinnisasja piires olev veekogu kuulub kinnisasja omanikule. Mitme kinnisasja piires olev veekogu kuulub igale kaldaomanikule vastavates osades. Kuivanud jõesäng või jõest tekkinud saar on lähemate omanike omandis. Pinnast, mis uhutakse või millega kallast täidetakse jääb kalda osaks. Kinnisvara ulatub mereranna jooneni. Rannajoon on mere tavaline veepiir. Kinnisomand ei ulatu põhjaveele, mis on riigi omandis. Kinnisomandi kitsendused kehtestatakse seadustega või seatakse kohtuotsuse või tehinguga. Eraõigusliku isiku omanduses oleval kinnisasjal, mis on omaniku poolt piiratud või tähistatud, ei või teised isikud loata viibida. Kinnisasjal, mis pole piiratud ega tähistatud, ei või teised isikud omaniku loata viibida päikeseloojangust päikesetõusuni. Kitsendused on kehtestatud
kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku majanduslik huvi kinnisasja kasutamisel. Kinnisomand ei ulatu maavaradele, mille loetelu sätestatakse seaduses. Ühe kinnisasja piires olev veekogu kuulub kinnisasja omanikule. Mitme kinnisasja piires olev veekogu kuulub igale kaldaomanikule vastavates osades. Kuivanud jõesäng või jõest tekkinud saar on lähemate omanike omandis. Pinnast, mis uhutakse või millega kallast täidetakse jääb kalda osaks. Kinnisvara ulatub mereranna jooneni. Rannajoon on mere tavaline veepiir. Kinnisomand ei ulatu põhjaveele, mis on riigi omandis. 12 By Matti `98 Kinnisomandile on tehtud rida kitsendusi. Üldine reegel on: eraõigusliku isiku omandis oleval kinnisvaral, mis on piiratud või tähistatud ei või teised isikud ilma omaniku loata viibida päikeseloojangust päikese tõusuni. Veekogud
enne viibinud. 93 Levadas oleks nagu geeniuse poolt tekitatud täiuslik süsteem. See on meie esivanemate jõupingutus tuua kevadveed mägedest alla maapinnani. 1.400 m suurune Levadas on ala, kus sa saad ennast ja saart avastada. Madeiral näed rohkete taimede metsikut ilu. Kuid arhipelaag pakub väga erinevaid võimalusi, kus sa saad valida mägede, metsa ja mereranna vahel. Selleks me soovitame valida sulle sobiv variant ning küsida lisa oma giidilt. Kui sa oled tõesti huvitatud jalgsirännakust, soovitame sul võtta ühendust turismiagentuuride poolt planeeritud jalutusmatkadega tegeleva giidiga. Kunagi ära matka neil teedel üksi ja veendu, et sul oleks vesi kaasas. Võta kaasa sviiter ja kanna mugavaid jalatseid. Nendes unustamatutes rännakutes erakordset maastikku nähes, võid avastada enda jaoks kogu saare. HEAOLU
annaabi.ee 
