informatsiooni maksukohustuslase kohta ja seda ka peale selle teenistuse lõppu; 2. õigus kasutada tõlki maksuhalduri ja maksukohustuslase kokkuleppel võib maksumenetluses peale riigi keele kasutada ka muud keelt; maksumenetlusse võib kaasata tõlgi ja kulud tuleb katta kaasanud isikul; 3. õigus kasutada esindajat maksukohustuslane võib määrate menetluses endale esindaja, kes võib osaleda kõigis menetlustoimingutes ja tema poolt antud ütlused loetakse esindatava poolt antuks kui viimane neile koheselt vastu ei vaidle; kui on vajalik maksukohustuslase osalemine, peab ta seda tegema; esindaja ja esindatav võivad osaleda koos; 4. õigus nõuda ametniku taandamist ametnik ei või osaleda menetluses, kui ta on ise menetlusosaline või tema esindaja, nende hõimlane või pereliige või on
toime tegu või hoiduda sellest. (purjus peaga ei tohi sõidukit juhtida) Materiaalõiguse normid: *ei rakendu iseenesest; *eeldavad, et subjekti õigusvastase käitumise korral tuleb kohaldada materiaalõiguse normides sätestatud sundi. 8. Protsessuaalõiguse normid. Protsessuaalõiguse normid reguleerivad materiaalõiguse normide rakendamise menetlust. Sätestavad: *õigustatud ja kohustatud subjektid; *nende õigused ja kohustused vastavates menetlustoimingutes Kriminaalmenetluse Seadustik (KrMS)-reguleerib sätteid, mis puudutavad kuritegevust Väärteomenetluse Seadustik Tsiviilkohtumenetluse Seadustik (TsKMS) Halduskohtumenetluse Seadustik (HKMS) 9. Sanktsiooni mõiste, liigitus. Sanktsioonide all mõistetakse mõjutusvahendeid, mis kuuluvad rakendamisele normi rikkuja suhtes. Sanktsioone liigitatakse: *rakendavate mõjutusvahendite iseloomu ja
Saladuse hoidmise kohustus ei lõpe teenistussuhte lõppemisega; 2. õigus kasutada tõlki maksuhalduri ja maksukohustuslase suhtlus maksumenetluses toimub riigikeelena eesti keeles va kui pooled ei lepi kokku teisiti. Maksumenetlusse võib kaasata tõlgi ja kulud tuleb reeglina katta kaasanud isikul; 3. õigus kasutada esindajat maksukohustuslane võib määrata lihtvolituse alusel menetluses endale esindaja, kes võib osaleda kõigis menetlustoimingutes ja tema poolt antud ütlused loetakse esindatava poolt antuks kui viimane neile koheselt vastu ei vaidle; Esindatava kohalolek menetluses on kohustuslik, kui see tuleneb seadusest või menetluse asjaoludest. Esindaja ja esindatav võivad osaleda menetluses ka koos; 4. õigus nõuda ametniku taandamist ametnik ei või osaleda menetluses, kui ta on ise menetlusosaline või tema esindaja, nende lähikondlane või pereliige või on
(1) Haldusmenetluses kohaldatakse õigus- ja teovõimele tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid. (2) Alaealine ja muu piiratud teovõimega isik ei või haldusmenetluses iseseisvalt menetlustoiminguid teha, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Seadusjärgse esinduse haldusmenetluses tagab haldusorgan. § 13. Esindus ja volitus haldusmenetluses (1) Menetlusosalisel on õigus kasutada haldusmenetluses esindajat. Esindaja võib esindada menetlusosalist kõigis menetlustoimingutes, mida seadusest tulenevalt ei pea menetlusosaline tegema isiklikult. (2) Esindusõigus antakse haldusmenetluses kirjaliku volitusega. (3) Haldusmenetluses kohaldatakse esindusele tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid. Eristatakse kohustuslikke menetlusosalisi (§ 11 lg 1) – taotleja, adressaat, kolmas isik ja arvamust või kooskõlastust andev haldusorgan – ning kaasatavaid (reeglina) mittekohustuslikke menetlusosalisi (isikuid, organeid) (§ 11 lg 2). Kohustuslikud
õigused. Haldus on ise väga keeruline mehhanism, seega on seda reaalses elus raske järgida Haldusmenetluses kohaldatakse õigus- ja teovõimele TsÜS-i sätteid. Alaealine ja muu piiratud teovõimega isik ei või haldusmenetluses iseseisvalt menetlustoiminguid teha, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Seadusjärgse esinduse haldusmenetluses tagab haldusorgan. Menetlusosalisel on õigus kasutada haldusmenetluses esindajat. Esindaja võib esindada menetlusosalist kõigis menetlustoimingutes, mida seadusest tulenevalt ei pea menetlusosaline tegema isiklikult. Esindusõigus antakse haldusmenetluses kirjaliku volitusega. Menetlusosaliste põhiõigused: 1. Õigus informatsioonile – tugineb PS-le. Igal isikul on õigus tutvuda materjalidega, mida tema kohta riigiasutustes peetakse. Informatsioon on vajalik, et isik ise teaks, mida ja miks temaga tehakse, et esitada vajadusel vastuväiteid. Kogu edastatav informatsioon peab olema tõepärane ja täielik
Haldus on ise väga keeruline mehhanism, seega on seda reaalses elus raske järgida Haldusmenetluses kohaldatakse õigus- ja teovõimele TsÜS-i sätteid. Alaealine ja muu piiratud teovõimega isik ei või haldusmenetluses iseseisvalt menetlustoiminguid teha, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Seadusjärgse esinduse haldusmenetluses tagab haldusorgan. Menetlusosalisel on õigus kasutada haldusmenetluses esindajat. Esindaja võib esindada menetlusosalist kõigis menetlustoimingutes, mida seadusest tulenevalt ei pea menetlusosaline tegema isiklikult. Esindusõigus antakse haldusmenetluses kirjaliku volitusega. . Menetlusosaliste põhiõigused: Õigus informatsioonile tugineb PS-le. Igal isikul on õigus tutvuda materjalidega, mida tema kohta riigiastustes peetakse. Informatsioon on vajalik, et isik ise teaks, mida ja miks temaga tehakse, et esitada vajadusel vastuväiteid. Kogu edastatav informatsioon peab olema tõepärane ja täielik
Haldus on ise väga keeruline mehhanism, seega on seda reaalses elus raske järgida Haldusmenetluses kohaldatakse õigus- ja teovõimele TsÜS-i sätteid. Alaealine ja muu piiratud teovõimega isik ei või haldusmenetluses iseseisvalt menetlustoiminguid teha, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Seadusjärgse esinduse haldusmenetluses tagab haldusorgan. Menetlusosalisel on õigus kasutada haldusmenetluses esindajat. Esindaja võib esindada menetlusosalist kõigis menetlustoimingutes, mida seadusest tulenevalt ei pea menetlusosaline tegema isiklikult. Esindusõigus antakse haldusmenetluses kirjaliku volitusega. . Menetlusosaliste põhiõigused: Õigus informatsioonile tugineb PS-le. Igal isikul on õigus tutvuda materjalidega, mida tema kohta riigiasutustes peetakse. Informatsioon on vajalik, et isik ise teaks, mida ja miks temaga tehakse, et esitada vajadusel vastuväiteid. Kogu edastatav informatsioon peab olema tõepärane ja täielik
Haldus on ise väga keeruline mehhanism, seega on seda reaalses elus raske järgida Haldusmenetluses kohaldatakse õigus- ja teovõimele TsÜS-i sätteid. Alaealine ja muu piiratud teovõimega isik ei või haldusmenetluses iseseisvalt menetlustoiminguid teha, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Seadusjärgse esinduse haldusmenetluses tagab haldusorgan. Menetlusosalisel on õigus kasutada haldusmenetluses esindajat. Esindaja võib esindada menetlusosalist kõigis menetlustoimingutes, mida seadusest tulenevalt ei pea menetlusosaline tegema isiklikult. Esindusõigus antakse haldusmenetluses kirjaliku volitusega. . Menetlusosaliste põhiõigused: Õigus informatsioonile tugineb PS-le. Igal isikul on õigus tutvuda materjalidega, mida tema kohta riigiastustes peetakse. Informatsioon on vajalik, et isik ise teaks, mida ja miks temaga tehakse, et esitada vajadusel vastuväiteid. Kogu edastatav informatsioon peab olema tõepärane ja täielik
“ Võrreldes TsÜSiga erinevus – seltsingud TsÜSi mõttes ei ole juriidilised isikud, aga haldusmenetluses on nad õiguse ja teovõimelised, samuti välismaa filiaalid jne. Alaealiste ja piiratud teovõimega isikute puhul peab seadusjärgse menetluse tagama haldusorgan. HMS § 13 – esindus ja volitus haldusmenetluses: (1) Menetlusosalisel on õigus kasutada haldusmenetluses esindajat. Esindaja võib esindada menetlusosalist kõigis menetlustoimingutes, mida seadusest tulenevalt ei pea menetlusosaline tegema isiklikult. (2) Esindusõigus antakse haldusmenetluses kirjaliku volitusega. (3) Haldusmenetluses kohaldatakse esindusele tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid. Menetlusosaliste õigused 1. HMS § 40 - õigus olla ära kuulatud. Demokraatlike riikide üldtunnustatud põhimõte. Euroopa Liidu kohus on tähelepanu pööranud ühe olulisema põhimõtte - õigus olla ära
turvalisuse tagamiseks anonüümseks. (2) Anonüümsusmääruse tegemiseks küsitleb eeluurimiskohtunik tunnistajat tema usaldusväärsuse kindlakstegemiseks ja turvavajaduse selgitamiseks ning kuulab ära prokuröri arvamuse. Vajaduse korral tutvub eeluurimiskohtunik kriminaaltoimikuga. (3) Anonüümsele tunnistajale antakse anonüümsusmääruse alusel leppenimi, mida kasutatakse menetlustoimingutes käesoleva seadustiku § 146 lõike 8 kohaselt. (4) Andmed anonüümseks muudetud tunnistaja nime, isikukoodi või selle puudumisel sünniaja, kodakondsuse, hariduse, elu- ja töökoha või õppeasutuse kohta suletakse ümbrikusse, millele kantakse kriminaalasja number ja menetleja allkiri. Ümbrik pitseeritakse ja seda hoitakse kriminaaltoimikust eraldi. Ümbrikus olevate andmetega võib tutvuda üksnes menetleja, kes tutvumise järel pitseerib ja allkirjastab ümbriku uuesti.