3. ÕN ettekirjutuse sisu alusel: õigustav (lubav); kohustav; keelav või ergutusnorm. 4. ÕN ettekirjutuse kohustuslikkuse alusel: dispositiivne või imperatiivne (kohustavad ja keelavad) või juhendavad. 5. ÕN adressaadi alusel: üldsubjektne või erisubjektne (e spetsiaalsubjektne). 6. Naritsa eriliigitus: täielik või mittetäielik (seletav, viitav või kitsendav). 7. Aarnio järgi: konstitutiivne või mitte. Konstitutiivsed normid on seejuures menetlusnorm, kompetentsinorm või definitsiooninorm e legaaldefinitsioon (seaduskeele määratlus). 8. Aarnio järgi: primaarnorm või sekundaarnorm (reaktsiooninorm või reageerimisnorm). 9. Õiguse valdkondade järgi: avalikuõiguse norm või eraõiguse norm. 10. Lihtnorm või liitnorm. ÕIGUSNORMI MÄÄRATLEMISE (LIIGITAMISE) ALUSED: 1. ÕN struktuuri alusel: H-D, H-D-S või H-S. 1
Nad sätestavad, mida antud õiguslikku tähendust omavas olukorras võib ja peab tegema või tegemata jätma ehtne lünk - kui situatsion peaks olema seadusandja poolt reguleeritud, kuid ei ole. näiv lünk - seadusandja polegi kavatsenud teatud elulisi asjaolusid reguleerida. Siin õiguse rakendaja ei tohi seda ületama asuda Analoogia - ühe või paljude õigusliku tähenduega õigusnormide rakendamine mittereguleeritud või ebapiisva täpsusega regleeritud eluliste asajolude suhtes. Menetlusnorm - määravad ära, millised on menetlusnõuded . ( nt : "Enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited." ) pädevusnormid - on sellised konstitutiivsed õgiusnormid, milles määratakse, milline haldusorgan on seaduse rakendamiseks või mingis tegevuse valdkonnas pädev (nt : "Riiklikku tuleohutusjärelevalvet teostab Päästeamet kogu riigi territooriumil")
järgi) 1) regulatiivne 2) õigustkaitsev 1) õigustav (lubav) 2) kohustav 3) keelav 4) ergutusnorm 1) täielik 2) mittetäielik: a) seletav b) viitav c) kitsendav B. PROF R.NARITSA JA PROF A.AARNIO järgi (ÕE lk 103 - 109; Aarnio lk 61 - 67): 1) regulatiivne 2) konstitutiivne, seejuures: a) menetlusnorm b) kompetentsinorm c) definitsiooninorm e legaaldefinitsioon (seaduskeele määratlus) C. PROF A.AARNIO järgi (Aarnio lk 58): 1) primaarnorm 2) sekundaarnorm Moodsa õiguse normitüübid (moodsad normitüübid Aarnio lk 67): 1) kaalutlusnorm 2) kokkuleppenorm 3) eesmärginorm 4) ressursinorm D. LOENGUMAPI (J.LIVENTAAL) (LM II lk 20 - 21, vt ka lk 23): 1) regulatiivne 2) õigustkaitsev 1) õigustav
sunniga. 7. ÕIGUSNORMI LIIGID 1. R. Naritsa liigitus 1) Regulatiivne ehk käitumisnorm 2) Õigustkaitsev Regulatiivne: 1) Õigustav 2) Kohustav 3) Keelav 4) Ergutusnorm 1) Täielik 2) Mittetäielik: - Seletav - Viitav - Kitsendav 2. R.Naritsa ja A.Aarnio kokkulangev liigitus 1) Regulatiivne 2) Konstitutiivne, seejuures: - Seaduskeele määratlus - Kompetentsinorm - menetlusnorm 3. A.Aarnio liigitus 1) Primaarnorm 2) Sekundaarnom Moodsa õiguse normitüübid: 1) Kaalutlusnorm 2) Kokkuleppenorm 3) Eesmärginorm 4) Ressursinorm 4. Loengumapi liigitus 1) Regulatiivne 2) Õigustkaitsev Regulatiivsed: 1) Õigustav 2) Kohustav 3) Keelav 1) Üldsubjektne 2) Erisubjektne 1) Imperatiivne 2) Dispositiivne 3) Soovitav/juhendav/lubav
juriidilised kohustused On käitumiseeskiri, mis on formuleeritud õgusalusena; õiguslike tagajärgede esilekutsumine; sisaldab alati õigusloovas aktis; täitmiseks kohustuslik õldiselt e. imüersonaalselt; võib olla väljendatud konkreetse käsuna, keeluna jne. Konstitutiivne (loovad ja kujundavad süsteemi, määravad) 1.kompetentsinorm= Pädevus (kes ja mis valdkonnas on pädev otsustada v tegusteda ) 2.menetlusnorm: -õiguskaitse- erivaide lahendamise kaitse norm), -vorminõuded- kuidas haldusorgani dokumentatisoon peab olema vormistatud, -menetlusjuhised- määratakse ametlik meenetlus, kuupäev, meenetluse õiguse, dokumentatsioon jne, -tasunõuded – riigilõivud (peavad olema sätestatud seadusega) 3.mõistemääratlus- mõiste seletus, mis ettenähtud 4. jms e. Normid, mis otseselt ei reguleeri: -sekkumist õigustavad normid reguleerivad kuidas haldusorgan sekkuda võib
faktilise situatsiooni või õigussuhte erinev kvalifitseerimine (lex fori) kvalifitseerib erinevalt lex causae`st ehk kaasusele lõplikult kohalduvast õigusest; pideme ja mõistete erinev kvalifitseerimine (lex fori ja lex causae omavad samaseid pidemeid, kuid omistavad neile erineva tähenduse); erinevused normi käsitlusel (lex causae ja lex fori on lahkarvamusel selles suhtes, kas valitud norm on materiaalõiguslik või menetlusnorm). Kvalifikatsiooniteooriad Kvalifitseerimise probleemi lahendamiseks on pakutud mitmeid teoreetilisi lahendusi, millest on valdavad kaks: o kvalifitseerimine lex fori alusel; o kvalifitseerimine lex causae alusel. 1. Kvalifitseerimine lex fori alusel Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemides kvalifitseeritakse õigussuhteid reeglina lex fori alusel. Kui kvalifitseerima peab välisriigis tekkinud õigussuhet, tehakse seda tavaliselt kohtu
Formaalsed reservatsioonid § 36 lg 2 lause2 1) Formaalne põhiseaduspärasus a. Pädevus, menetlus, vorm nt § 104 lg 2 Kui on rikutud riigikogu seadust seaduse vastu võtmisel, aga ps on kooskõlas, siis sellest ei järeldu, et seaduse vastuvõtmine oleks kuidagi vastuolud (nende enda kodukord nö). Võib olla tegu ps põhimõtete rikkumisega Pädevus- §4, §106, §162 seadusandja pädevus Menetlusnorm- §67, 68, §72, §73, §104 lg2, §107 lg1 Vorm- Riigi Teataja, §6 Kui vähemalt üks säte on konstrueeritud seaduse reguleerimise alas, siis o seda terve seadus (konstitutsionaalne) ja tuleb vastu võtta § 104 lg 2 alusel. President kui riiginotari funktsioon. § 107 lg 1, § 3 lg 2, § 108, § 6, § 162 b. Õigusselgus (Õigusriik vt) § 13 lg 2 saab kaitsta siis kui ta on piisavalt
joonte tõmbamise osas!! 1) regulatiivne (nn käitumisnorm); 2) õigustkaitsev; 1) õigustav; 2) kohustav; 3) keelav; 4) ergutusnorm; 1) täielik; 2) mittetäielik, sh: a) seletav; b) viitav; c) kitsendav. PROF R.NARITSA JA PROF A.AARNIO KOKKULANGEVATE LIIGITUSTE KOHASELT (ÕE): 1) regulatiivne (nn käitumisnorm); 2) konstitutiivne, seejuures: a) menetlusnorm; b) kompetentsinorm; c) seaduskeele määratlus. PUHTALT PROF A.AARNIO LIIGITUSE KOHASELT (Aarnio): 1) primaarnorm; 2) sekundaarnorm; Moodsa õiguse normitüübid: 1) kaalutlusnorm; 2) kokkuleppenorm; 3) eesmärginorm; 4) ressursinorm. LOENGUMAPI (J.LIVENTAAL) LIIGITUSE KOHASELT (LM II: prof E.-J.Truuväli süstematiseeritud liigitused): 1) regulatiivne; 2) õigustkaitsev; 1) õigustav; 2) kohustav; 3) keelav;
See on võimalik vaid juhul, kui materiaalõigus lubab menetlusosalistel vaidlusaluseid õiguseid käsutada, näiteks kaasomandi kasutamise korra üle käivates vaidlustes või lapse ja vanema suhtluskorra määramisel. Kui materiaalõigus ei luba õigust käsutada või puudub isik, kes saaks õigust käsutada, kompromissi võimalus puudub, näiteks surnuks tunnistamisel või isikule eestkostja määramisel. Esialgse õiguskaitse kasutamine on lubatud vaid siis, kui menetlusnorm selle eraldi ette näeb, ning kohtu õigus omal algatusel esialgset õiguskaitset rakendada sõltub sellest, kas kohtul on õigus menetlust alustada omal algatusel või üksnes avalduse alusel. Isiku ärakuulamine kohtu poolt peab toimuma isiklikult, kui see on seaduses sätestatud. Tõendite lubatavus, kohtudokumentide kättetoimetamine ja fikseerimine protokolliga on paindlik ja toimub kohtu äranägemisel. Kaebeõiguslikule isikule on siiski vaja kohtulahend kätte toimetada.
annaabi.ee 
