· halduse seaduslikkus · õiguskindlus 6. Põhiseaduse muutmise kolm viisi. Mitu korda ja millistes küsimustes on 1992. a Põhiseadust muudetud? PS muutmise 3 viisi- rahvahääletus, RK 2 järjestikuse koosseisu poolt, RK poolt kiireloomulisena. 1. PS muudatus 25.02.2003 jõustus 2005- KOV volikogu valimisperioodi pikendati 4 aastale, vahevalimiste võimaldamine. Menetleti kiireloomulisena. 2. PS täiendus 14.09.2003 jõustus 2004- täiendus oli seotud Euroopa Liiduga ühinemiseks ja euro käibele võtuga- vastu võetud rahvahääletusel. 3. 2007 preambula muudatus- lisati juurde, et lisaks kultuurile ja rahvusele peab säilima ka keel.- vastu võetud RK kahe järjestikuse koosseisu poolt. Jõustumata- hõljuvas olekus on Kaitseväe juhtimiskorraldust käsitletavate sätete muutmine. 7. Miks on vaja erakondade rahastamist kontrollida?
Eesti poliitilise politsei komissarideks (kohalike osakondade juhtideks) ja madalamate astmete ametnikeks. Inimeste kinnivõtmise aluseks olid kommunistidest poliitilise politsei komissaride välja antud määrused, mis formaalselt tuginesid Eesti Vabariigi kaitseseisukorra seadusele. Vangistatud inimesed, keda kohe Venemaale ei viidud, paigutati enamjaolt Tallinna Keskvanglasse, kus NKVD operatiivgrupiga Eestisse toodud uurijad kuulasid neid tõlkide abiga üle. Pärast vangistamist menetleti kohtuasju NSVLi kriminaalkoodeksi ja kriminaalprotsessi koodeksi alusel, ehkki Eesti suhtes hakkasid need formaalselt kehtima alles 1940. a detsembris. 1940. aasta juunist augustini arreteeriti kõik Eesti poliitilise politsei kõrgemad ametnikud, mõned sõjaväelased, mõned kohtunikud, endised Eesti siseministrid, Eesti Kaitseliidu üleriiklikud juhid ja mõned Kaitseliidu kohalikud liikmed, keda süüdistati "töölisliikumise mahasurumises, kontrrevolutsioonilises tegevuses,
sarideks (kohalike osakondade juhtideks) ja madalamate astmete ametnikeks. Inimeste kin- nivõtmise aluseks olid kommunistidest poliitilise politsei komissaride välja antud määrused, mis formaalselt tuginesid Eesti Vabariigi kaitseseisukorra seadusele. Vangistatud inimesed, keda kohe Venemaale ei viidud, paigutati enamjaolt Tallinna Keskvanglasse, kus NKVD operatiivgrupiga Eestisse toodud uurijad kuulasid neid tõlkide abiga üle. Pärast vangistamist menetleti kohtuasju NSVLi kriminaalkoodeksi ja kriminaalprotsessi koodeksi alusel, ehkki Eesti suhtes hakkasid need formaalselt kehtima alles 1940. a detsembris. 1940. aasta juunist augustini arreteeriti kõik Eesti poliitilise politsei kõrgemad ametni- kud, mõned sõjaväelased, mõned kohtunikud, endised Eesti siseministrid, Eesti Kaitseliidu üleriiklikud juhid ja mõned Kaitseliidu kohalikud liikmed, keda süüdistati “töölisliikumise
Uuritud on näiteks võrreldud alaealisi rikkujaid ja normikuulekaid. Õigusrikkujate õigusalased on uuringutes tulnud mõnevõrra paremad kui normikuulekate teadmised. Uuringute puhul peab ka kohati tunnistama, et nad pole metoodiliselt päris veatud, sest nad jätavad arvestamata selle, et alaealised õiguserikkujad on osa oma õigusalastest teadmistest saanud tänu sellele, et nad õigusrikkumise toime panid ning sattusid ühe või teise õigusliku menetluse objektiks. Nende käitumist menetleti ja selle menetluse kaudu said nad ka õiguslike teadmisi juurde. Et saada paremat kontrolli mudelile, oleks vaja hinnata õigusalaseid teadmisi teatud eluperioodil. Sobiv oleks noorema puhul 12-aastane õpilane, kui nad pole veel õigusrikkumisi toime pannud ja oodata pärast hinnangut 5 kuni 10 aastat ja vaadata siis hiljem, milline on käitumine neil, kes olid paremate teadmistega ja kes halvemate teadmistega. Neid uurimisi pole tehtud, sest need uuringud
raadiojaamad, oli toimumas külm sõda. NSV Liit hakkas ehitama raadio signaalide segajaid. 50ndate lõpus ja 60ndate alguses Moskvas ja Kremlis arutati välisraadiojaamade segamise küsimust ning ühe mõtteliselt jõuti järelduseni, et see projekt on liiga kulukas, panustati suuremate linnade segamiseks (Pealinnad, keskused). Otsekontaktid Läänemaailmaga- Tagasihoidlikud suhted läänemaailmaga. Kõiki teadlasi, sportlasi kultuuritegelasi, kes sõitsid liidust välja, neid menetleti valitsuse poolt, et mida võib teha ja mida ei tohi. Soome faktor- Alates 1950ndate II poolest (1957) hakavad Soomega otsekontaktid spordis. Tartusse jõuavad esimesed soomlased 1950ndate II poolel. Alates 1960ndate keskpaigas on väga oluliseks teguriks Eesti NSV ja Soome vahel laevaliin. Soome televisioon (Põhja-Eestis ainult). Eesti NSV kui "läänelik oaas"- Kõige läänelikum piirkond. Kui Moskvast tuldi Eestisse siis tuldigi kui Nõukogude liidu läände. Piirireziim:
lõpul see oli. Kogu selle sotsiaalse etiketi aluseks oli sõjavägi, see pidi kaasa tooma selle, et õppejõud oleks saanud lisaks mundrile ja nimetuse, professor oleks olnud sõjaväe tasandil polkovnik jne. Seda ei viidud ellu, sest see oleks riigilt liiga palju raha nõudnud. Pealekaebused - nõukogude ühiskond soodustas pealekaebamist, see oli parteiliikme püha kohus. Nõukogude aja puhul oluline see, et kõiki pealekaebusi menetleti väga tõsiselt. Selle kaebamisel oli sageli väga reaalsed tulemused. 1950. a märtsipleenum - Eesti lähiajaloo murrangusündmus, juhtkond võeti maha, süüdistati kogu Eesti NSV juhtkonda Moskva poolt, kui Eestist poleks järjepidevalt laekunud kaebusi, siis Eesti süüasja ei oleks tekkinud. Moskva jaoks oli see oluline, et teistele liiduriikidele näidata, mis võib juhtida. Kui vaadata aruandeid, mis laekusid Lätist ja Leedust, siis siinne olukord oli rahulikum, puhastus
Stalini ajal vaid üksikud pääsesid välismaale, enamus taotlusi jäi täitmata. Kõigi nende meetmete rakendamine tõi kaasa selle, et 40ndate lõpuks oli raudne eesriie taastunud. Kontaktid muu maailmaga olid väga üksikud ja tagasihoidlikud. Välja sõitmise kontrollimine jäi pmst püsima NL lõpuni välja. Võimalused natuke avardusid, aga komisjon endiselt tegutses. Ka 50ndate keskel Harald Habermann tahtis konverentsile minna, seda pikalt menetleti, aga lõpuks tehti Poliitbüroo eraldi otsus, keda lubada sellele konverentsile. Stalini ajal paljud teaduse valdkonnas ei hakanudki üldse püüdlema välismaale. Kõne alla ei tulnud Stalini ajal seda, et mõni oleks läinud välismaa ülikooli õppima. Hruštšovi ajal 50ndatel I suurem laine, kus hakatakse tudengeid vahetama. 50Ndatel ka mitmed Ameerika ajaloolased lähevad NL-i õppima. See jällegi kadus ära Brežnevi aja II poolel. Kultuurielu suukorvistamine
oktoobrini 1941 ümmarguselt 537 000 juuti välja rändama, nendest alates 30.1.1933 Saksamaalt ca 360 000 alates 15.3.1938 liidetud Tšehhi aladelt (Ostmark) ca 147 000 alates 15.3.1939 Böömi- ja Määrimaa protektoraadist ca 30 000 Väljarändamist finantseerisid juudid ise või juutide poliitilised organisatsioonid. Et vältida proletariseerunud juutide mahajäämist, menetleti põhimõttel, et jõukamad juudid pidid finantseerima ka varatute juutide väljarändamist; siin kirjutati vastavalt varandusele ette teatud summa või väljarändaja maks, millega kaeti varatute juutide väljarändamisega seotud rahalised kohustused. Peale kulutuste Saksa markades tekkis vajadus ka valuuta järele, et tasuda immigratsioonimaksud. Saksa valuutavarude hoidmiseks palusid Saksamaa juudiorganisatsioonid välismaa juudi
tähelepanuta kuriteokahtlust ilmselgelt välistavad faktilised või õiguslikud aspektid. Uurimistoimingu tegemise eelduseks oleva kuriteokahtluse puudumise äratuntavust tuleb hinnata ex ante, mitte aga ex post, nagu kassaatorid seda teha soovivad. 61. KarS § 2981, mille tunnustel läbiotsimismääruse aluseks olevat P. Toobali ja E. T. tegu menetleti, jõustus aastal 2006. Läbiotsimiste ajal 2012. a jaanuaris puudus selle kuriteokoosseisu kohta sisuliselt kohtupraktika. Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-23-12 (1-10-16417), milles toodud materiaalõiguslikele seisukohtadele tuginedes prokuratuur hiljem kriminaalmenetluse mõjuvõimuga kauplemise osas lõpetas, tehti 30. aprillil 2012 ehk enam kui 3 kuud pärast kõnealuseid läbiotsimisi. Samas oli ajaks, mil P. Toobaliga seotud paikades läbiotsimisi toimetati, kriminaalasjas nr 1-
annaabi.ee 
