otsustuspunkt (decision point) - tingimuste kontroll ja otsustamine, milline siire alternatiivsetest siiretest järgneb 5. protsessi käivitust tähistav sündmus (sõnum), mis on sisendiks protsessi esimesele tegevusele 6. protsessi lõppu tähistav sündmus (seisund) tähistab välisele tegutsejale väärtuse üleandmist või protsessi katkemist 7. sünkroniseerimisjoon (syncronising line) võimaldab tähistada paralleelseid alamvoogusid 8. - protsessi käigus manipuleeritava (menetletava) objekti seisund, mille see tegevuse teostuse tulemusena saab Reeglid ja põhimõtted tegevusdiagrammi joonistamisel · protsess peab alati algama seda käivitava 1 sündmusega sõnumi laekumine sellele reageerimiseks protsessi esimese tegevuse tegemiseks · protsess peab alati lõppema mingi tulemuse või saavutatud olukorraga/seisundiga (neid võib olla mitu) · protsessis peab olema vähemalt 2 tegutsejat (rolli, mis on täidetav inimese poolt)
seaduse § 22 lõikes 2 nimetatud asjaolusid; 2) teeb täiendava menetluse alustamise otsuse, et selgitada käesoleva seaduse § 22 lõikes 2 nimetatud asjaolude olemasolu või puudumine kontrollitava koondumise puhul; 3) toimetab kätte kirjaliku teate koondumise teate esitajale, kui tegemist ei ole koondumisega käesoleva seaduse § 19 lõike 1 või 2 tähenduses või koondumist ei kontrollita § 21 kohaselt . 7.4. Selgituskohustus ja ärakuulamine Kui Konkurentsiamet leiab, et menetletava koondumise puhul esinevad käesoleva seaduse § 22 lõikes 2 nimetatud asjaolud, toimetatakse koondumise teate esitanud isikule kätte vastavasisuline teade. Koondumise osaliste taotlusel või Konkurentsiameti initsiatiivil viiakse koondumise osaliste suuliseks ärakuulamiseks läbi istung. Istung toimub Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja poolt ettenähtud päeval ja kohas, millest teatatakse ärakuulamisele kutsutavale isikule haldusmenetluse
5) riigi õigusabi osutamine; 6) advokatuuri vara valitsemine; 7) advokaatide muude kutseküsimuste lahendamine. Advokaadi tegevust sätestavate õigusaktide või kutse-eetika nõuete eiramise eest võib aukohus määrata distsiplinaarkaristuse. Distsiplinaarkaristusedon: 1) noomitus; 2) rahatrahv advokatuuri kasuks kuni advokaadi kuue kuu töötasu ulatuses; 3) kutsetegevuse peatamine kuni üheks aastaks; 4) advokatuurist väljaheitmine. Karistust määrates arvestab aukohus menetletava asja olemust ja advokaadi isikuomadusi. Ühe distsiplinaarsüüteo eest võib määrata vaid ühe distsiplinaarkaristuse. Distsiplinaarkaristust määrates ei arvestata sama teo eest määratud kriminaalkaristust. Distsiplinaarkaristust ei või määrata, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemisest on möödunud üle kahe aasta. Selle tähtaja hulka ei arvata aega, mil aukohtumenetlusoli peatunud.
5) riigi õigusabi osutamine; 6) advokatuuri vara valitsemine; 7) advokaatide muude kutseküsimuste lahendamine. Advokaadi tegevust sätestavate õigusaktide või kutse-eetika nõuete eiramise eest võib aukohus määrata distsiplinaarkaristuse. Distsiplinaarkaristused on: 1) noomitus; 2) rahatrahv advokatuuri kasuks kuni advokaadi kuue kuu töötasu ulatuses; 3) kutsetegevuse peatamine kuni üheks aastaks; 4) advokatuurist väljaheitmine. Karistust määrates arvestab aukohus menetletava asja olemust ja advokaadi isikuomadusi. Ühe distsiplinaarsüüteo eest võib määrata vaid ühe distsiplinaarkaristuse. Distsiplinaarkaristust määrates ei arvestata sama teo eest määratud kriminaalkaristust. Distsiplinaarkaristust ei või määrata, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemisest on möödunud üle kahe aasta. Selle tähtaja hulka ei arvata aega, mil aukohtumenetlus oli peatunud. Advokatuuri liikmed (edaspidi advokaadid) on vandeadvokaadid, vandeadvokaadi vanemabid
loata ülestõstmise (KarS § 270) asjad jne. Kohtuväline väärteomenetlus võib toimuda kas hoiatamismenetlusena, kiirmenetlusena või üldmenetlusena. Hoiatusmenetluses võib menetleja vähetähtsa väärteo puhul jätta menetlusaluse isiku karistamata või määrata hoiatustrahvi füüsilisele isikule 25 kuni 200 krooni ja juriidilisele isikule 200 kuni 1000 krooni või piirduda suulise hoiatusega. Kiirmenetluse kohaldamiseks peab olema menetletava isiku nõusolek. Väärteoprotokolli koostamata võib kohtuväline menetleja kiirmenetluse otsuses määrata rahatrahvi füüsilisele isikule kuni 100 trahviühikut ja juriidilisele isikule 20 000 krooni. Üldmenetlust kohaldatakse juhul, kui menetlusalune isik ei nõustu kiirmenetlusega või kui ta on 14–18-aastane või psüühikahäirega või on vaja otsustada konfiskeerimine või aresti kohaldamine.Selle menetluse korral toimub asjas tõendite kogumine, konfiskeerimise
seadustikule kohtuvälised menetlejad ja kohtud. Kohtuväline menetleja on seadusega sätestatud juhtudel täidesaatva riigivõimu volitustega asutus ning valla- ja linnavalitsus, kes osaleb menetluses ametniku kaudu. Kohtuväline väärmenetlus võib toimuda kas hoiatamismenetlusena (hoiatustrahv füüsilisele isikule 25- 200 krooni, juriidilisele isikule 200 kuni 1000 krooni või suuline hoiatus), kiirmenetlusena (vajalik menetletava isiku nõusolek), üldmenetlusena (kui menetlusalune isik ei nõustu kiirmenetlusega või kui ta on 14-18 aastane või psüühikahäirega või on vaja otsustada konfiskeerimine või aresti kohaldamine). Väärteoasja kohtulik menetlus toimub juhul kui: 1) selle arutamine või konfiskeerimise otsustamine on seaduse alusel maa- või linnakohtu pädevuses, 2) on vaja otsustada aresti mõistmine. Süüteod on kuriteod ja väärteod. Seejuures on kuritegu vaid
Erand: välisriigis kogutud tõendid arvestatakse tõenditena krm-s Eestis, va juhul, kui need on kogutud toiminguga, mis on vastuolus Eesti krm-e põhimõtetega (nt valedetektor) Ruumilise kehtivuse eripära on kaugülekuulamine: ülekuulamisele kutsumine toimub täitva riigi menetlusseaduse kohaselt, ülekuulamise läbiviimine taotleva riigi menetlusseaduse järgi. Ajaline kehtivus KrMS kohaldamine ei sõltu menetletava kuriteo toimepanemise ajast kohaldatakse menetlustoimingu ajal kehtivat. Varasema menetlusseaduse kehtivuse ajal alanud menetlused viiakse lõpule varem kehtinud seaduse järgi. Kriminaalmenetluse algus ja lõpp. 1) algab sellest, et uurumisasutus või prokuratuur alustab esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga tingimusel, et - On olemas krm-e ajend (kuriteoteade) ja alus kuriteotunnuste (asjaolude) ilmnemine
Kohtuvälised menetlejad või kohtud. 4. Milline on väärtegude üldine aegumise tähtaeg? Väärteod aeguvad 2 aastaga, maksualased väärteod 3 aastaga. 5. Kuidas toimub väärteo kohtuväline ja kohtulik menetlus? Kohtuväline menetlus võib toimuda hoiatusmenetlusena, kiirmenetlusena või üldmenetlusena. Hoiatusmenetluses võib jätta vähetähtsa väärteo korral isiku karistamata, teha suulise hoiatuse või hoiatustrahvi. Kiirmenetluses kohaldamiseks peab olema menetletava isiku nõusolek. Ilma väärteoprotokolli koostamata võib kohtuväline menetleja määrata rahatrahvi. üldmenetlust kohaldatakse, kui menetlusalune isik ei nõustu kiirmenetlusega või kui ta on 14 -18 aastane või raske psüühikahäirega või on vaja otsustada konfiskeerimine või aresti korraldamine. Kohtulik menetlus toimub juhul, kui selle arutamine või konfiskeerimise otsustamine on kohtu pädevuses või on vaja otsustada aresti mõistmine
ametid, inspektsioonid ja ministeeriumid. Kohtuväline väärmenetlus võib toimuda kas hoiatamismenetlusena, kiirmenetlusena või üldmenetlusena. Hoiatusmenetluses võib menetleja vähetähtsa väärteo puhul jätta menetlusaluse isiku karistamata ja määrata hoiatustrahvi füüsilisele isikule 25 kuni 200 krooni ja juriidilisele isikule 200 kuni 1000 krooni või piirduda suulise hoiatusega. Kiirmenetluse kohaldamiseks peab olema menetletava isiku nõusolek. Väärteoprotokolli koostamata võib kohtuväline menetleja kiirmenetluse otsuses määrata rahatrahvi füüsilisele isikule kuni 100 trahviühikut ja juriidilisele isikule 20 000 krooni. Üldmenetlust kohaldatakse juhul, kui menetlusalune isik ei nõustu kiirmenetlusega või kui ta on 14-18-aastane või psüühikahäirega või on vaja otsustada konfiskeerimine või aresti kohaldamine. Selle menetluse korral toimub asjas tõendite kogumine, konfiskeerimise
annaabi.ee 
