Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"menetlemisest" - 11 õppematerjali

Tsiviilkohtumenetlus eksam
30
docx

Tsiviilkohtumenetlus eksam

Isiku õiguste efektiivse kaitse tagamiseks on oluline, et pöördutaks õige kohtu poole . Kohtu pädevuseks e kohtualluvuseks e kohtuvõimkonnaks nimetatakse kohtu seadusega määratud võimupiire õigusemõistmisel. Kohtualluvus tähendab isiku õigust pöörduda vaidluse lahendamiseks Eesti kohtusse, kui tema suhtes ei kehti muud kohtualluvust reguleerivad sätted või kokkulepped, ja kui isik on seda teinud, peab Eesti kohus asja lahendama ega saa keelduda esitatud nõuete menetlemisest otstarbekuse kaalutlustel e kohus on kohustatud asja lahendama. Valikuline Seadus võimaldab hagejal valida asja lahendava kohtu selliselt, et lisaks üldisele kohtualluvusele on võimalik vaidluse lahendamine hageja poolt määratud kohtus. Kui alternatiivne alluvus on lubatud ja asi võib alluda mitmele kohtule, siis on see hageja õigus valida kohut. Lepinguline Kohtualluvuse kokkulepe on võimalik vaid juhul, kui see on sõlmitud vaidluste lahendamiseks, mis

Õigus → Tsiviilmenetlus
148 allalaadimist
Teenistuslik järelevalve kohtunike üle
20
pdf

Teenistuslik järelevalve kohtunike üle

leppel. Näiteks on praktikas kokku lepitud, et tulenevalt lähimuse põhimõttest peaks madalama astme kohtu esimeestel olema esmane roll distsiplinaarmenetluse algatamise otsustamisel. Kohtu esimehele on kõige paremini teada kohtu töökorraldus ja töötajate võimekus. Kindlasti esineb ka juhtumeid, kus kohtu esimees peab eetilistel või seadusest tulenevatel põhjustel ennast taandama konkreetse distsip- linaarasja menetlemisest, kuid seda tuleb põhjendada. KS § 90 annab distsiplinaarsüüteo aegumise tähtajad – distsiplinaarmenetlust ei algatata, kui distsip- linaarsüüteo toimepanemisest on möödunud 2 aastat või avastamisest 6 kuud. Küsimusele, kes peaks olema süüteo avastatud, et aegumistähtaeg hakkaks kulgema, leiab vastuse töötajate distsiplinaar- 34 Prantsuse kassatsioonikohtu uurimus (viide 24), p III D 1: L’instruction de l’affaire. 35 RT I 2001, 58, 354; 2003, 78, 527.

Õigus → Ev õiguskaitsesüsteem
6 allalaadimist
Sooline vägivald
5
docx

Sooline vägivald

Oluliselt vähem vastajaid peab vv-ks Lähisuhtevv sisaldab kõiki füüs, seks, psühhol või maj vv akte, mis leiavad aset peres, kodus või lapse füüs karistamist, eakalt vanemalt raha äravõtmist ja tema eest mittehoolitsemist. praeguste või eksabikaasade või partnerite vahel hoolimata sellest, kas toimepanija elab või elas ohvriga Soovitused: Arendada ühist mõistmist perevvst, sellele reageerimisest ja juhtumite menetlemisest ning ühel elamispinnal. rakendada seda nii ametite siseselt kui ka erinevate erialade spetsialistide vahel. Arendada erinevate Lähisuhtevv kätkeb endas järgmisi olukordi: erialade esindajate ühist arusaamist isikuandmete kaitse seadusest.

Sotsioloogia → Sotsioloogia
11 allalaadimist
Veapunktisüsteemi mudeli rakendamine ja rehabilitatsioonisüsteemi väljatöötamine-jätku-uuring
59
pdf

Veapunktisüsteemi mudeli rakendamine ja rehabilitatsioonisüsteemi väljatöötamine (jätku-uuring)

rehabiliteerimisabinõu kohaldamise korraldamiseni välja. Teisel juhul tähendaks üleminek VPS-le ühtlasi väärteomenetlusest loobumist (see võimalus tuleb mõistagi VäärTMS-i sisse kirjutada, seega kasvõi VäärTMS § 29 vastavasisulise täiendamisega) ning asja üleminekut karistusõigusest haldusõigusesse (analoogiliselt alaealise süüteoasja väljumisega kriminaalmenetlusest KrMS § 201 alusel, kui prokurör loobub asja menetlemisest ning saadab materjalid alaealiste komisjoni). Esimese variandi korral tuleb omakorda kõne alla kaks võimalust ­ kohaldada väärteokaristust ning samal ajal lisada ka veapunkt vastavale kontole (vt. ka alljärgnev p 5a) või näha veapunkti kohaldamine ette 1 30 SE I (23.03.1999). ­ Kättesaadav: http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/motions.show?assembly=9&id=30&t=E; 155 SE I (6.08.1999). ­ Kättesaadav: http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/motions.show?assembly=9&id=155&t=E.

Auto → Auto õpetus
15 allalaadimist
Narko
42
rtf

Narko

16. Narkootikumidega seotud trendide ja põhimõtete muutumise jälgimine ja tegevuse kohandamine vastavaks muutuvale olukorrale; 17. Liitumine rahvusvahelise teadusliku koostöö süsteemiga. Kasutatakse rahvusvahelisi võimalusi teaduslikuks väljaõppeks ja infovahetuseks; Politsei: 1. Efektiivse väljaõppesüsteemi edasiarendamine, mis tagab kõigile politseiametnikele nende pädevuse piires teadmised narkootikumide kuritarvitamisest ning narkoõiguserikkumistest ja nende menetlemisest; 2. Narkopolitsei üksuste paiknemine proportsioonis kriminaalpolitseiga. Politsei piirkondliku reformi käigus kriminaalpolitseinike arvu vastavuse tagamine olukorrale piirkonnas; 3. Narkoõiguserikkumisi puudutava statistika kättesaadavuse võimaldamine vajalikul tasemel nii Politseiameti, Eesti Uimastiseire Keskuse kui ka teaduslike uurimistööde jaoks; 4. Narkokuritegevusest saadava tulu legaliseerimise tõkestamine. Rahapesu

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
23 allalaadimist
Tsiviilkohtumenetluse konspekt 2013
194
pdf

Tsiviilkohtumenetluse konspekt 2013

Kohtualluvus Isiku õiguste efektiivse kaitse tagamiseks on oluline, et pöördutaks õige kohtu poole . Kohtu pädevuseks e kohtualluvuseks e kohtuvõimkonnaks nimetatakse kohtu seadusega määratud võimupiire õigusemõistmisel. Kohtualluvus tähendab isiku õigust pöörduda vaidluse lahendamiseks Eesti kohtusse, kui tema suhtes ei kehti muud kohtualluvust reguleerivad sätted või kokkulepped, ja kui isik on seda teinud, peab Eesti kohus asja lahendama ega saa keelduda esitatud nõuete menetlemisest otstarbekuse kaalutlustel e kohus on kohustatud asja lahendama. Esmaselt tuleb kontrollida rahvusvahelist (sh EL) kohtualluvust, seejärel kohtuasja Eesti alluvust. Sellest tulenevalt on TsMS § 102 lg-s 2 sätestatud asjaolude esinemise korral isikul õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks Eesti kohtusse, kui tema suhtes ei kehti muud kohtualluvust reguleerivad sätted või kokkulepped, ja kui isik on seda teinud, peab Eesti kohus asja

Õigus → Õigus
159 allalaadimist
Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus
55
doc

Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus.

organisatsioonid ja olulisemad lepingud. Teema käsitluses kasutas autor valdavalt võrdlevat meetodit. Terminoloogia põhineb Eesti õiguses kasutatavatel terministel. Teine peatükk selgitab geograafilise tähise ja kaubamärgi olemusest ning kaitse saamise võimalustest. Annab ülevaate õiguslikest regulatsioonidest ja loodud süsteemidest. Kolmandas peatükis antakse ülevaade geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguskaitse saamise erinevustest ja rikkumiste menetlemisest. Esitatakse seisukoht geograafilise tähise tuleviku väljavaadete osas. Lõputöö autor avaldab tänu oma kannatlikule, abivalmis juhendajale Toomas Seppelile, suur tänu heasoovlikkuse ja nõuannete eest Veterinaar-ja Toiduameti turujärelevalve büroo juhatajale Ain Zereenile, tänan retsensent Almar Sehverit. 5 1.Geograafiline tähis ja kaubamärk kui intellektuaalse omandi liigid. 1

Ametid → Sekretäritöö
16 allalaadimist
Tööõigus - Loengud
98
docx

Tööõigus - Loengud

teiseks T on väiksem tõendamiskoormus (väiteid ja nõudeid peab pool tõendama, millele ta tugineb), aga ettevõtjal kui info omanikul on paremad võimalused tõendada. - (TvLS §§ 13, 15, 16) - TVK-sse võib pöörduda isiklikult või esindaja kaudu - TVK-s on asja arutamine avalik, kuid selle võib kuulutada ka kinniseks - TVK liige peab ennast mõjuvatel põhjustel koheselt asja menetlemisest taandama - kui taandamisavalduse esitab töövaidluse pool, vaadatakse see läbi 3 tööpäeva jooksul - (TvLS §§ 17-19, 21, 22) 10.6 TVKsse pöördumine 10.6.1 Aegumistähtajad - üldreegel – 4 kuud o - töötaja töötasu nõue – 3 aastat - töötaja puhkusenõue – 1 aasta - töötaja lapsepuhkuse nõue – vastava kalendriaasta lõppemisel - diskrimineerimisest tulenev kahjunõue – 1 aasta

Õigus → Tööõigus
23 allalaadimist
ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020
67
docx

ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020

kausaaltehingu tühisust - Juhul kui hageja ei ole kausaaltehingu subjektiks (kas lepingu pooleks või lepinguga soodustatud või kaitstud isikuks vastavalt võlaõigusseaduse §-dele 80 või 81), ei saa tal olla õigustatud huvi kausaaltehingu kehtivuse vastu, sest see tehing ei tekita, lõpeta ega muuda tema õigusi lepingu poolte ega teiste isikute suhtes. Kohus võib õigusliku huvita esitatud tuvastushagi menetlemisest keelduda alates 1. jaanuarist 2006. a kehtiva TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, jätta sellise hagi läbi vaatamata 1. jaanuarist 2006. a kehtiva TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel või teha hagi rahuldamata jätva otsuse. - Tulenevalt asjaõiguses tunnustatud abstraktsiooni põhimõttest ei olene käsutustehingu kehtivus õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivuses - Kinnisasja ei saa heauskselt omandada tasuta tehinguga, mis sõlmitakse esimese ja teise

Õigus → Asjaõigus
81 allalaadimist
Võlaõiguslikke riigikohtulahendite vihik
71
docx

Võlaõiguslikke riigikohtulahendite vihik

vahekorra muutumisest kuni lepingu ülesütlemiseni. Lepingut ei ole VÕS § 97 alusel võimalik muuta edasiulatuvalt, kuna ülesütlemisele järgneva aja osas on lepingulised kohustused ülesütlemisega lõppenud. Praeguses asjas on kostja esitanud vastuhagi lepingu muutmiseks enne lepingu ülesütlemist. Seega ei ole tema nõude rahuldamine õiguslikult välistatud ning kohtud on põhjendamatult keeldunud vastuhagi menetlemisest. 11. Praeguses asjas on kostja esitanud VÕS § 97 alusel lepingu muutmise nõude nii hagejale kui ka vastuhagi nõudena kohtule pärast seda, kui hageja oli lepingu üles öelnud. Kolleegium märgib, et sellises olukorras ei mõjuta lepingu tagasiulatuv muutmine lepingu ülesütlemise kehtivust. Vastupidine tulemus ei oleks kooskõlas õiguskindluse põhimõttega, arvestades seda, et VÕS § 97 alusel on võimalik lepingut muuta üksnes äärmiselt erandlikel juhtudel (vt Riigikohtu 26

Õigus → Võlaõigus
74 allalaadimist
Õiguse alused eksami kordamisküsimused
269
docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

arvestamise eelnõu uue teksti koostamisel. Juhtivkomisjon koostab eelnõu teiseks lugemiseks eelnõu uue teksti, millesse lisatakse kõik arvestatud muudatused ja juhtivkomisjoni enda tehtud muudatused. Juhtivkomisjon koostab eelnõu teiseks lugemiseks seletuskirja, mis sisaldab eelnõu menetlemisega seonduvat teavet, nagu muudatusettepanekute arvestamise ja arvestamata jätmise põhjendused, eelnõu algataja või esitaja, eelnõu menetlemisest osa võtnud ekspertide ja teiste isikute seisukohad. Eelnõu võetakse teiseks lugemiseks päevakorda juhtivkomisjoni ettepanekul. Riigikogu juhatuse, juhtivkomisjoni või eelnõu algataja ettepanekul katkestab Riigikogu eelnõu teise lugemise ilma hääletamiseta. Kui fraktsiooni teeb ettepaneku lugemine katkestada, pannakse see hääletamisele. Kui eelnõu teine lugemine katkestatakse, võib esitada veel muudatusettepanekuid

Õigus → Õiguse alused
155 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun