Nad jätkavad oma tegevust seni, kuni mesilaspere on hävitatud. • Kuigi aasia vapsikud pole üldiselt inimese vastu agressiivsed, ründavad nad suure grupina koheselt, kui tunnevad, et nende pesa on ohus. KAHJULIKKUS MESINIKELE • Oma põlisel levialal jahib Vespa velutina põhiliselt Apis cerana’t, india mesilast, kes on kohastunud ja välja töötanud strateegia aasia vapsiku vastu. Kuid euroopa meemesilane, Apis mellifera, on võõrliigina sisse rännanud aasia vapsiku ees kaitsetu. Euroopa meemesilane läheneb tarule aeglasemalt ja reageerib rahulikumalt, märgates vapsikut. Kuigi nad kasutavad sarnast ründetehnikat vapsikute vastu, pole see nii efektiivne ja osav kui india mesilasel. • Vespa velutina eelistab peaaegu alati jahtida just euroopa meemesilast, isegi kui tal on valida teiste liikide vahel, sest Apis mellifera on niivõrd lihtne saak.
Seega järgneb kogu astlaaparaadi murdumine, mille tagajärjel saab mesilane surma. Kuid kui ta nõelab mõnda teist mesilast või herilast, saab ta oma astla kerge vaevata kätte. Liigid Mesilasi on neli liiki: 1. Hiidmesilane (Apis dorasata) elavad Aasia troopilistes metsades. 2. Kääbusmesilane (Apis florea) elavad samuti Aasia troopilistes metsades. 3. India mesilane (Apis indiaca ehk Apis cerana) on suurema levialaga. 4. Meemesilane (Apis mellifera) on arvatavasti arenenud Aafrikas Aasiast tulnud eellasest ja levinud sealt Euroopasse. Erakmesilased elavad üksikult, kägumesilased teiste mesilaste pesades, ühismesilased suurte peredena. · Ühismesilastest on tuntuim kodumesilane, keda inimene kasvatab tarudes. Mesilased ehitavad sinna kärjed. Kärjekannudesse varuvad nad mett ja suira (töödeldud õietolmu), seal kasvab ka haue munad, vaglad ja nukud. Peres on
Ilma mesilasteta oleksid paljud taimeliigid väljasuremisohus. Seetõttu on esmatähtis mesilaste tervise ja heaolu tagamine. Liigid *Hiidmesilane (Apis dorasata) elab Aasia troopilistes metsades. *Kääbusmesilane (Apis florea) elab samuti Aasia troopilistes metsades. *India mesilane (Apis indiaca ehk Apis cerana) on suurema levilaga. *Meemesilane ehk kodumesilane (Apis mellifera) on arvatavasti arenenud Aafrikas Aasiast tulnud eellasest ja levinud sealt Euroopasse,
· Korjemesilased, kes leiavad rikkaliku nektari või õietolmu allika, teatavad sellest tarusse tagasi pöördudes teistele töölistele iseloomulike liigutuste ehk tantsu abil · 1 kilogrammi mee toomiseks vajavad mesilased vähemalt 3 kilogrammi nektarit, mis tähendab umbes 160 000 väljalendu tarust Põhifaktid: Klass: putukad Selts: kiletiivalised Sugukond: mesilased Perekond ja liik: Apis mellifera Pikkus: mesilaseema 22 mm, lesed 20 mm, töömesilased 16 mm Toitumisaparaat: imikärss Tiivad: 2 paari Munade arv: 1500-1800 muna ööpäevas Koorumisaeg: 3 ööpäeva Harjumuspärane eluviis: elavad mesilasperedena Toitumine: nektar, õietolm, suir Eluea pikkus: ema kuni 7 aastat, lesed 4-5, töölised 4-24 nädalat Kasutatud kirjandus: Www.neti.ee www.mesi.ee http://www.terviseleht.ee/200035/35_mesi.php3
Töömesilane elab suvel keskmiselt 45 nädalat, talvel kauem. Mesilasema paaritub kord elus, pulmalennu ajal, ja muneb seejärel 45 aastat pesast lahkumata. Tööst ema osa ei võta. Leskede ainus ülesanne on emaga paarituda. Nad elavad lühikest aega, sügisel töömesilased hävitavad nad. Kodumesilane Ühismesilastest on tuntuim kodumesilane Ta pärineb kas Aasiast, Lähis-Idast või Aafrikast. Euroopasse jõudis kodumesilane alles 10 000 aasta eest. Ja mesilase liiginimi mellifera, see pole midagi muud kui meekandja ladina keeles. Inimene kasvatab teda tarudes. Mesilased ehitavad sinna kärjed. Kärjekannudesse varuvad nad mett ja suira (töödeldud õietolmu), seal kasvab ka haue munad, vaglad ja nukud. Peres on harilikult üks mesilasema, 15 00017 000 töömesilast ja ajuti 2002000 isamesilast ehk leske. Kärjelinnad Kodumesilase kärg on miniatuurne vahast asula. Vaha valmistavad töömesilased oma
Referaadi eesmärgiks on anda lühiülevaade Itaalia mesilase välimikust ja anatoomilistest eripäradest, mis eristavad neid teistest mesilasliikidest, kirjeldada ja selgitada Itaalia mesilase käitumist ning põhilisi levikupiirkondi. Infoallikatena on referaadi koostamisel kasutatud wikipediat, anastasia foorumit ja maamajandusteabe lehte pikk.ee. 1. Välimus ja anatoomia Foto: www.pikk.ee Itaalia mesilane (apis mellifera ligustica) on keskmise suurusega, pika keha ja saledate jalgadega. Nende karvkate on kollane. Karvavööd on keskmise laiusega või laiad, karvastik on viiendal seljalookel lühike ja kollakas. Esimene, teine ja kolmas tergiid on oranzkollase karvastikuga, tagakehal on kolm kollast karvavööd, tagakeha viimased tergiidid on mustad ning tagakeha on torpeedo kujuline ja teravnev. Kolmanda tergiidi laius on 4,8 mm ja kubitaalindeks on 40 kuni 45 %, mis on suhteliselt väike näitaja
Janek Saarepuu foto koht pudersööda (kandi) jaoks; soovi- las märgistatakse paarumata mesilasema kohe pärast koorumist. 26 MESILASEMADE KASVATAMINE MESILASEMADE KASVATAMINE 27 Kraini mesilane (Apis mellifera carnica) II OSA Piirkonniti on kraini mesila- se värvus ja iseloom suures- 1. MESILASRASSID JA -TÕUD ti varieeruv, kohandudes iga piirkonna oludele ja aretustöö
ülaltpoolt ning sisaldab vertikaalseid, kuusnurksetest kärjekannudest koosnevaid vahast kärgi. Mesilased valmistavad kärjed ise. 5 Mesilased sisenevad tarusse selle alaosas paikneva lennuava kaudu, istuvad kärgedele ja hakkavad mett tootma. Mesilasema elab eraldi taru alaosas, et ta ei muneks taru ülaosas paiknevatesse mee ladustamiseks ette nähtud kärgedesse. Kaks meemesilase põhiliiki on läänepoolne Apis mellifera ning idapoolse levikuga Apis cerana. Mesinikud aretavad uusi mesilasetõuge, kes oleksid vähemagressiivsed, ei haigestuks ja annaksid rohkem mett 6 KASUTATUD KIRJANDUS *A. Rohtla "Meetaimed ja mesi" *E.Übi "Mesilaste elu" *L. Sirge "Mesilaste maailma" http://www.ruila.edu.ee/public/Mesilased_ja_mahemesindus.ppt#262,10,Sülemlemine http://www.hared.ee/files/vastused.doc http://www.miksike.ee/docs/referaadid/mesilased_ja_herilased_.htm
J.; Heyden, L. C. (2009). "Honey bee colony collapse disorder is possibly caused by a dietary pyrethrum deficiency". Bioscience Hypotheses 2: 43940. doi:10.1016/j.bihy.2009.01.004. 16.11.2010 20. Krawczyk G. (2007) "Colony Collapse Disorder". http://fruittimes.cas.psu.edu/FT2601.html#Colony. 19.11.2010 21. Guzmán-Novoa, E., Eccles, L., Calvete, Y., Mcgowan, J.,(2009). Varroa destructor is the main culprit for the death and reduced populations of overwintered honey bee (Apis mellifera) colonies in Ontario, Canada. 17.11.2010 22. Dr. Jamie Ellis (2007). "Colony Collapse Disorder (CCD) in Honey Bees". http://pestalert.ifas.ufl.edu/Colony_Collapse_Disorder.htm. 11.11.2010 23. (2009)Genomic Study Yields Plausible Cause Of Colony Collapse Disorder 15.11.2010 24. Johnson, R. M.; Evans, J. D.; Robinson, G. E.; Berenbaum, M. R. (2009). "Changes in transcript abundance relating to colony collapse disorder in honey bees (Apis mellifera)". Proceedings of the
Vaha lahustub orgaanilistes lahustites väga aeglaselt. Õlis lahustub vaha vaid siis kui seda soojendada. Vaha on tähtis lakikomponent. Ise on ta kattematerjaliks liialt pehme, õhu soojenedes muutub ta kleepuvaks ja määrdub seetõttu kergesti, võttes enda külge ruumis lenduvat tolmu. Kui segada vaha ja dammaravaiku, suurendab vaha mitmekordselt vaigu vastupidavust ja koos moodustavad nad oma omaduste poolest parima pildilaki. Mesilasvaha Mesilasvaha saadakse mesilastelt Apis mellifera. Vaha koosneb peamiselt kõrgete rasvhapete (C-aatomeid paarisarv: 16-36) estritest ja kõrgmolekulaarsetest üheaatomilistest alkoholidest. Mesilasvaha on püsiva koostise ja omadustega (sulamistemperatuur 60-65 °C), sõltumata sellest, kust seda korjati. Peaaegu kõik vaha komponendid lahustuvad kloroformis, mesilasvaha lahustub alati white spirit'is, ksüleenis, benseenis, bensiinis, vees ei lahustu, kuid on veeauru poolt läbitav. Mesilasvaha on rabe, kuid soojalt plastne.
· Peeker (lk 409) anum , millest joodi. · Mesilane (lk 398) - Mesilane (Apis) on perekond lendavaid putukaid kiletiivaliste seltsi mesilaslaste (Apidae) sugukonnast. Mesilasi on neli liiki: 1. Hiidmesilane (Apis dorasata) elavad Aasia troopilistes metsades. 2. Kääbusmesilane (Apis florea) elavad samuti Aasia troopilistes metsades. 3. India mesilane (Apis indiaca ehk Apis cerana) on suurema levilaga. 4. Meemesilane (Apis mellifera) on arvatavasti arenenud Aafrikas Aasiast tulnud eellasest ja levinud sealt Euroopasse. Kaheteistkümnes raamat: VESIKELL MÕÕDAB AEGA Sinuhe sõitis vaarao saadikuna Memphisesse. Teel Süüria poole rööviti ta paljaks, seoti vankri taha ning ta pidi terve tee Süüriasse seal taga jooksma. Ehnaton läks üks hommik jalutama, kuid talle tungisid kallale salamõrtsukad, kes talle noa õlga lõid, teda päästnud poiss suri, Sinuhe parandas vaarao haava
Sööb tigusid, putukaid, vihmausse, aga ei põlga ära ka seeni, mahavarisenud õunu ja marju. Lennutiibu tal pole, neid asendavad pikad, tugevad ja kiired jalad. Erinevalt aiajooksikust liigub pisike, vähem kui sentimeetri pikkune vask- kaldajooksik ringi päeval. See mardikas kütib tillukesi putukaid 69 põllukraavide, jõgede ja järvede märjal kaldal või pisemate varjuliste metsaloikude ligiduses. Ei ole kaitsealune liik. 5 Meemesilane (Apis mellifera) Rahvakeeles ka mesilind Meemesilase algne levila oli Euroopa, Aafrika ja Ees-Aasia. Et ta annab mett, siis inimene kasutab teda (vt mesindus) ning ta on levinud üle maailma: teda on levitanud eurooplased teisi maailmajagusid koloniseerides. Põllumajandusele on oluline, et meemesilane tolmeldab õisi, mistõttu ta on üks tähtsamaid koduloomi. Meemesilasel on umbes 25 alamliiki, mida nimetatakse mesilastõugudeks. Need kujunesid praegusel kujul alles pärast viimast jääaega jääst
Malaariaplasmoodium Plasmodium malariae 1 2 Hobusesolge Ascaris megalocephala 2 4 Jõevähk Astacus fluviatilis 58 116 Siidiliblikas Bombyx mori 28 56 Sääsk Culex pipiens 3 6 Äädikakärbes Drosophila melanogaster 4 8 Toakärbes Musca domestica 6 12 Mesilane Apis mellifera 16 32 Karpkala Cyprinus carpio 52 104 Kana Gallus domesticus 39 78 Pärlkana Numida meleagris 38 76 Kalkun Meleagris gallopavo 41 82 Hani Anser domesticus 41 82 Part Anas domesticus 40 80 Hiir Mus musculus 20 40 Rott Rattus norvegicus 21 42
annaabi.ee 
