Araablaste seas tõusis esile üks peajumal Allah, ülistusest hoolimata oli ta tegelikult üks paljudest jumalatest. Jumalatele oli pühendatud Kaaba tempel (361 jumalat) VII sajandi alguses hakkas Meka kaupmees Muhamed nõudma araablastelt allahi austamist ainujumalana. Sellest tulenebki usk nimega ,,islam" ja selle usu pooldajaid hakati kutsuma moslemiteks. Islami püharaamat Koraan on koostaud Muhamedi suulistest kuulutustest peale tema surma. Mekalased, eriti linna ülemkiht suhtus Muhamedi kuulutustesse umbusklikult ja vaenulikult. Seetõttu asus ta 622. aastal Jathribi, mis sai moslemite keskusena Mediina nime. Muhamedi lahkumist Mekast loevad moslemid tänaseni oma ajaarvamise alguseks. Peale prohveti surma valisid moslemid talle asemiku, s.o. kaliifi. Esimsed neli kaliifi olid Muhamedi hõimlased ja lähisugulased. Koraan on moslemite silmis Allahi sõna, see on ülim tõde. Koraani olulisim sõnum
poolkõrb. ISLAMI KUJUNEMINE JA LEVIK ● Islam tekkis 7. sajandil, kui Meka kaupmees Muhamed hakkas levitama uut usku. ● Muhamed sündis 570.aastal Mekas. Sai juba noorelt väga jõukaks kaupmeheks ja oli üldse väga edukas. ● Ainus jumal pidi olema Allah, kõik teised jumalad (ebajumalad) tuli hüljata. ● Muhamed kuulutas end Allahi prohvetiks. ● Mekalased suhtusid uude õpetusse tõrksalt ning Muhamed oli sunnitud linnast lahkuma koos oma poolehoidjatega tagakiusamiste tõttu (622.a). See sündmus on aluseks islami ajaarvamisele. MEKA- ISLAMI TÄHTSAIM PÜHAPAIK Aastal 630 vallutasid moslemid Meka Muhamed suri 632.aastal Mediinas. Selleks ajaks olid islami omaks võtnud kõik araabia hõimud, kes tunnistasid Muhamedi oma poliitilise juhina. Pärast Muhamedi surma
§ 7. ARAABLASED JA ISLAMIMAAD 1. Selgita Meka tähtsust araablaste ajaloos: 1) enne islami usku: tähtis kaubalinn 2) islami usu tekkega: tähtis usukeskus, seal asus Kaaba tempel koos musta meteoriidiga, mida araablased austasid 3) tänapäeval: Meka on siiani suure tähtsusega usukeskus 2. Millised on Meka linna seosed Muhamediga? Muhamed oli sündinud selles linnas, selle lähistel olevat Allah end talle ilmutanud. Mekalased suhtusid Muhamedi õpetustesse vaenulikult ning ta põgenes sealt ära. Kuidas on Muhamediga seotud Mediina linn? Mekast põgenedes suundus ta Mediinasse ning sellest ajast peale algas ajaarvamine. 3. Miks on araablaste ajaloos pöördelisekd aastad 622 ja 630? 622- Muhamed põgenes Mekast Mediinasse ja algas ajaarvamine 630 Muhamed läks Mekasse tagasi ning temast sai araablaste valitseja 4
MuhamedMekas.Muhamedi pooldajad pöörasid palvete ajal näo Meka poole. 3) tänapäeval:palverännakute sihtpunkt 2. Millised on Meka linna seosed Muhamediga?Pärimuse järgi olevat Muhamed seal sündinud ning hakkas seal usku kuulutama, sest Allah olevat end talle ilmutanud ja käskinud kaasmaalastele sõnumit edastada. Muhamed olevat ka olnud kaupmees Mekas.Ta oli kaks aastat Meka ja ümbruskonna araablaste valitseja. Kuidas on Muhamediga seotud Mediina linn?Kuna mekalased suhtusid Muhamedi umbusklikult javaenulikult, asus Muhamed Mediiniasse.Tänu Muhamedile suurenes moslemite hulk Mediinias. Muhamed rajas ka esimese mosee Mediinasse. 3. Miks on araablaste ajaloos pöördelisekd aastad 622 ja 630? 622- Muhamed lahkus Mekast ja asus Mediiniasse.Muhamedi lahkumist Mekast Mediiniasse loevad moslemid oma ajaarvamise alguseks. 630 Muhamed naasis Mekasse ning asus Mekat ja ümbruskonna araablaseid valitsema.Araablased
Muhamed ja tema kuulutus: VII sajandi algul hakkas Meka kaupmees Muhamed araablastelt nõudma Allahi austamist ainujumalana -> („islam“ – allumine, „muslim“ – see, kes allub). Muhamed sündis Mekas, jäi varakult orvuks, kasvas onuga üles ning abiellus rikka kaupmehelesega. Meka lähedal Hira mäe koopas olla Allah end talle ilmutanud ja käskinud oma sõnumit edestada. Koraan – islami püha raamat Hakkas juudi usku ja kristlust pidama väärõpetuseks -> vihastas välja mekalased (eriti ülemkihi) -> 622. põgeneb Jathribi ehk Mediinasse -> Muhamedi lahkumist loevad moslemid oma ajaarvamise alguseks. Mediinas saab ilmutusi edasi -> sealhulgas korralduse palvetada Meka poole. Koraani kirjapanek palmilehtedele (roheline = pühavärv) Lahingud mekalastega. 630 naaseb Mekasse. 632 Muhamedi surres on Araabia poolsaar islami usku Kalifaat ja araablaste vallutused Kaliif – prohveti asemik, kelle valisid moslemid -> Araabiat nimetati kalifaadiks.
Vägeva suurkuninga Husrav Anusirvani 40-dal valitsemisaastal. Seleukiidide ajastu 880 aastal. II osa I ptk. · Jeemenis valitses türann nimega Abraha, Abessiinia kristliku keisri, neegus negesti asehladur. Abraha ehitas kadedusest Kaaba vastu marmorist kiriku, kuldse kupliga. Kuid rahvas jäi kaabale truuks. Abraha tahtis Kaabat rünnata, kuid kõrbetuul hävitas ta armee ja Abraha põgenes Sanasse tagasi. Selle ime aasta nimetasid mekalased valge elevandi aastaks,sest Abraha oli tulnud valge elevandiga. · Sellel, valge elevandi aastal sündiski Muhamed ibn Abdallah ibn Abd al-Muttalib ibn Hasim, Kurais. Kui suri Qsai, kurais hõimu rikkuse alusepanija, jäi temast järele poeg Abd al-Manaf. Tema poeg Hasim võttis Jatribist endale naise, kellest sai Hasimi sugukonna rajaja. Sellest suguharust prohvet pärisneski. Kui prohveti aeg kätte jõudis ei olnud see
Muhamedi nägemused jätkusid. Esimene inimene, kellele Muhamed oma nägemustest rääkis, oli tema naine Khadidza. Naine uskus teda. Muhamed sai aru, et ta on jumala poolt saadetud prohvet. Tema ülesandeks oli araablastele teatada, et varsti saabub suur jumalakohus. Kuulutus seisnes selles: ,,Jumal on ainus!" Selleks ajaks oli Muhamedist saanud auväärne ja rikas kaupmees. Mekalaste seas kaasnesid pahameeled, kuna Muhamed käis ringi ja teatas, et mekalased peavad kõikide teiste jumalate austamise lõpetama. Muhamedi loobiti loomade sisikondadega. Muhamedi hakati linnas taga kiusama. Yatribist tulid 619 a. palverändurid, kes uskusid Muhamedi juttu. Aastal 622 põgenes Muhamed Mekast, kuna talle taheti teha atentaat. Põgenes Yatribi. Hidzra Muhamedi põgenemisega Mekast sai alguse araablaste ajaarvamine. Selleks ajaks oli Yatribis kaks hõimu, kes tahtsid Muhamedi enda poolele. Muhamed
Uskusid paljudesse jumalatesse e polüteistlik. mingi 360 jumalat, püha puud, kivi,allikat kummardasid. Juba enne islamit oli olemas taevajumal Allah. Araablased ei uskunud surmajärgsesse ellu. Islami teke 7. saj hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama monoteistlikku e ainsat Jumalat tunnustavat usundit. Muhamed kuulutas end Allahi prohvetiks ja rääkis, et islamit järgides pärast surma pääsed paradiisi ja kui mitte, siis põrgusse. Mekalased ei suhtunud hästi ja siis pidi muhamed oma jüngritega Mekast lahkuma aastal 622. Ta läks Mediinasse. See sündmus on aluseks Islami ajaarvamisele. Muhamed sai kuulsamaks, sai Mediina juhiks ja vallutasid Meka , millest sai islami tähtsaim pühapaik. Kalifaat-riik Kaliif - valitseja džihaad - püha sõda islami levitamiseks emiir - riigi eri piirkonna valitseja koraan - islami püha raamat Toimusid eri suguvõsade ja huvigruppde võitlus - 661. jagunes islami kogukond kaheks:
Moosest, Taavetit ja Saalomoni, samuti Jeesus Kristust,keda ta keeldus pidamast jumala pojaks). Muhamed püüdis araabias tekkinud juudi kogukondadega hästi läbi aada. Vastuolud tekkisid juudid ei tunnistanud teda prohvetina. Nii hakkas muhamed pidama kristlust ja juudi usku väärkas õpetuseks. Ühtlasi nägi end lõpliku prohvetina, kes pole kutsutud kuulutama usku mitte araablastele vaid kogu maailmale. Mekalased, eriti ülemkiht, suhtus vaenulikult ja umbusklikult. Seetõttu asus muhamed 622.a Jathribi linna, mis nüüd sai nimeks Mediina. Muhamedi lahkumist Mekast Mediinasse loevad moslemid tänaseni oma ajaarvamise alguseks. Mediinas käskis muhamed palvetada araablaste kultuskeskuse, Meka poole. 630.a naasis ta Mekasse ja kaks viimast eluaastat oli ta Meka ja ümbruskonna valitseja. Kaaba tempel pühendati üksnes Allahile, teiste jumalate kujud kõrvaldati.
hakkas ilmutusi jutustama) ning nad kiusasid saadikut ja tema järgijaid taga ja Muhammad põgenes osa oma järgijatega Etioopiasse • Võttis vastu Jathribi (Mediina) rahva pakkumise ning asus elama põhja poole • Hidža - ümberasumise aeg - islami ajastu algus • 630 - tuleb Mekasse tagasi • Muhammad võitleb mekalaste vastu • Võim ja prestiiž kasvasid ja üha rohkem võeti vastu islamit • Kui mekalased tunnistasid lüüasaamist, andis Muhammad armu kõigile (v.a. mõned endised vaenlased) ja kavandas islami levitamist väljapoole Araabiat • 632 - Muhamed sureb • 62-aastaselt • Olles edastanud kõik Jumala ilmutused • Koraan • Sisaldab Jumala ilmutusi ja need on islami aluseks • Ei või tõlkida teistesse keeltesse tõlkida - võib ainult ümber jutustada või tõlgendada • Jaguneb 114 suuraks, milles käsitletakse mitmeid teemasid
Talle olevat jumal ilmutamas käinud, ta oli kirjaoskamatu ning ilmutustest moodustati hiljem islami püha raamat koraan. See on ülim tõde. Selle olulisim sõnum seisneb Allahi kõikvõimsuses ja armulikkuses, ta lõi maailma. Lisaks sisaldab see hulga praktilisi ettekirjutusi perekonna, suhete jne kohta. Koraani ei saanud muuta sest see oleks olnud jumalateotamine, seega loetakse seda ette ainult araabia keeles. Ta ei saanud läbi juutide ja kristlastega ta pidas neid paganateks. Mekalased suhtusid Muhamedi kuulutusse umbusklikult ja seetõttu liikus ta teise linna mis sai nimeks Mediina. Seda lahkumist loevad moslemid siiani oma ajaarvamise alguseks. Mediinas oli palju konflikte juutide ja moslemite vahel. Nüüd hakati palvetama jeruusalemma asemel meka poole. 630 sai muhamed tagasi mekasse minna, valitsejana võttis ta seal islami vastu ning pühendati Kaaba tempel Allahile. Prohveti surma järel valisid moslemid talle asemiku ehk
III ISLAMI KUJUNEMINE JA LEVIK. ARAABIAMAADE KULTUUR Viited Kaart lk 43 ,,Üldajalugu´´ ja peatükk 13 Teemad Islami usu tekkimine- 7.sajandi alguses hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama monoteistlikku ehk ainujumala usku. Muhamed väitis, et Allah on ainus ja tõeline jumal, kes on loonud maailma ja inimese ning kõik teised jumalad tuleb unustada. Allahi prohvetiks end kuulutanud Muhamedi õpetuse järgijad pääsevad pärast surma paradiisi, väitis ta, kuid mekalased suhtusid uude õpetusse tõrksalt ning Muhamed pidi Mekast lahkuma 622. aastal ning läks oma toetajatega Mediinasse. Aastatega võitis Muhamed nii palju toetajaid, et ta naasis Mekasse ning vallutas selle 630. aastal. Mekas asuv Kaaba pühamu määrati peamiseks usukeskuseks, mis keelas polüteismi ja ebajumalakummardamise. Aastal 632 suri Muhamed (ta oli ka ühendanud oma eluajal kõik Araabia poolsaarel olevad hõimud). religiooni põhisisu-
Muhammadi lohutas kodus tema naine A'isha, kes alguses ei osanud selles näha muud kui päikesest tingitud hallutsinatsiooni, kuid nagu lubatud, hakkasid Allahilt saabuma aina uued sõnumid. Mekas oli välja kujunenud püsielanikest kaupmeeste klass, keda tunti kuraisidena (Quraisi hõimu järgi). Kuraisid kasutasid ära oma kontakte sealsete beduiinihõimudega, et muuta Meka üheks Araabia sisemaa tähtsaimaks kaubanduskeskuseks. Muhammad sai aru, et mekalased ja araablased üldse vajavad midagi, millele nad alluksid jäägitult. Meka peab tõusma kõrgemale väiklastest hõimutülidest ja sisevõitlusest. Araablased vajasid ühteliitvat religiooni. Muhammadi õpetuste peamine iva oli vaeste ja väetite kaitsmine - eesmärk, mis põhineb Allahi hoiatusel, et kui saabub viimne kohtupäev, siis mõistetakse teiste ekspluateerijad igaveseks ajaks hukka. Kuigi Muhammad oli ka ise olnud edukas kaupmees, kuid hakates
annaabi.ee 
