Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"meistritiitleid" - 13 õppematerjali

Sulgpall
9
docx

Sulgpall

Võitsid Jüri Tarto (pildil) ja Helle-Mall Pajumägi (kõigi Eesti meistrite nimed läbi aegade leiad Eesti Meistrivõistluste lehelt). 1965. aastal toimus ka esimene Eesti-Läti-Leedu kolmikkohtumine sulgpallis (Balti mat). Esimesel kolmel aastal leppis Eesti seal kolmanda kohaga, esimene võit naabrite üle saavutati aastal 1968. Läbi aegade on Eesti täiskasvanute meistrivõistlustelt enim medaleid võitnud Mare Pedanik (Reinberg) - 39, sh. 21 kuld-, 12 hõbe- ja 6 pronksmedalit. Enim meistritiitleid on Reet Valgmaal - 30 (medaleid kokku 34). Meestest on enim medaleid võitnud juba meie juurest lahkunud Jaak Nuuter - 33, sh. 14 kuld-, 7 hõbe- ja 12 pronksmedalit. NSV Liidu meistriks täiskasvanute seas on tulnud Reet Valgmaa (pildil) naispaarismängus koos Liidia Markovaga (Leningrad). Paarismängus on medalile tulnud ka Riina Valgmaa. Üleliidulistel noorte meistrivõistlustel on Reet Valgmaa saavutanud kaks meistritiitlit nii üksik- kui ka

Sport → Kehaline kasvatus
9 allalaadimist
Kristjan Palusalu
1
doc

Kristjan Palusalu

Ta asus elama Tallinna. Seal leidis Kristjan endale töökoha liuvälja hooldajana, kust edasi sai ta tööd raualaos. Viimasest hakkaski tema sportlaskarjääri teekond. Teda tutvustati treeneritega, kes olid väga huvitatud, kuna Kristjanil oli palju jõudu ja suur kehaehitus. Peagi hakati temast spordiseltsis "Sport" maadlejat kasvatama. Treeneriks oli Anton Ohaka, kelle ergutusel üks-kaks korda nädalas treeniti. Vabariigi meistritiitleid raskekaalu maadluses hakkas Palusalu võitma 1931. Helsingi Euroopa meistrivõistlustel sai ta 4. koha, kuid sealt hakkasid saavutused suurenema. Nüüd hakkas Kristjan võitma juba igal aastal Eesti meistritiitleid nii klassikalises kui ka vabamaadluses. Neid tiitleid tuli kokku 12. Juba Berliini olümpiamängude eel peeti teda üheks meie lootuseks, olgugi et veel paari aasta eest olid raskejõustikujuhid ja -teoreetikud arvanud, et temast ei saa kunagi head maadlejat. Enne

Ajalugu → Ajalugu
28 allalaadimist
Michael Schumacher
2
docx

Michael Schumacher

Michael Schumacher Rahvus: sakslane Sündis: 3.jaanuaril 1969 Saksamaa F-3 sarjas karjääri teinud Michaeli F-1 debüüt toimus 1991 Jordani koosseisus. Ta sai kvalifikatsioonis seitsmenda koha, olles tunduvalt paremal kohal kui meeskonnakaaslane Andrea de Cesaris. Tulise kohtuvaidluse järel siirdus Michael juba järgmisel etapil Benettoni, saades 1992 meeskonna esisõitjaks. Benettoni auto jäi sel hooajal küll Williamsile alla, ent sakslane näitas nii head kiirust kui stabiilsust, jõudes poodiumile kaheksal korral. Hispaania GP-l oli ta Nigel Manselli järel teine ja sai Belgias esimese võidu. Saavutused jätkusid 1993. Williams oli ka sel hooajal Alain Prosti eest- vedamisel parim kindlalt parim, kuid Prost jäi ajuti alla Sennale, mehele, kelle McLarenil oli sama Fordi mootor mis Schumacheri Benettonil. Sakslase hooaega kroonis Portugalis saadud esikoht. 1994. aasta alguses üllatasid Schumacher ja Benetton kõik...

Sport → Kehaline kasvatus
21 allalaadimist
Erika Salumäe elulugu
3
doc

Erika Salumäe elulugu

Salumäe taas suurde finaali sakslanna, seekord Annett Neumanni vastu. Ja taas võidab finaali esimese sõidu konkurent. Kuid Salumäe ei anna alla, võidab teise ja kolmandagi ning tuleb 31. juulil 1992 teistkordselt olümpiavõitjaks. Lipumasti tõuseb pärast 56 aastast vaheaega trikoloor, mis-sest, et tagurpidi. "Vahe on suur. Tänane kuldmedal on palju rohkem väärt. Selleni jõudmine oli palju raskem," lausub väsinud ja õnnelik Erika, võrreldes kahte olümpiavõitu. Liidu meistritiitleid võitis Erika Salumäe trekil kokku kümme. Pika ja eduka sporditee lõpetas Salumäe 1996. aastal Atlanta olümpiamängudel kuuenda kohaga, mis oli eestlaste parim individuaalne koht nendelt mängudelt. Alates 1999. aastast on Salumäe kuulunud UCI trekikomisjoni, olnud Riigikogu liige ja teinud edukat karjääri poliitikuna. 2004. aastast on Erika Salumäe Eesti Olümpiavõitjate Kogu president. Erika Salumäe on püstitanud 15 maailmarekordit. Ta on valitud Eesti parimaks

Sport → Kehaline kasvatus
63 allalaadimist
Sulgpall
5
docx

Sulgpall

siis kehalise kasvatuse tunnis. Mänguks vajalik varustus ­ reketid, pallid ja võrk ­ laenutati tolleaegsest Inglise saatkonnast. Esimesed Eesti Noorte Meistrivõistlused sulgpallis toimusid aastal 1968 Tallinnas, mängiti kolmes vanuseklassis. Läbi aegade on Eesti täiskasvanute meistrivõistlustelt enim medaleid võitnud Mare Pedanik (Reinberg) ­ 39, sh. 21 kuld-, 12 hõbe- ja 6 pronksmedalit. Enim meistritiitleid on Reet Valgmaal ­ 30 (medaleid kokku 34). Meestest on enim medaleid võitnud juba meie juurest lahkunud Jaak Nuuter ­ 33, sh. 14 kuld-, 7 hõbe- ja 12 pronksmedalit. Sulgpalli olümpiadebüüdil 1992. aastal Barcelonas mängis USA võistkonnas väliseestlane Cris Jõgis, kes on mitmekordne USA sulgpallimeister. Maailmasõdadevahelisel ajal mängiti sulgpalli Tallinna Kommertskoolis. Mänguks vajalik varustus ­ reketid, pallid ja võrk ­ laenutati Inglise saatkonnast. 1964

Sport → Kehaline kasvatus
10 allalaadimist
Virve Kiisa
10
docx

Virve Kiisa

Richard Lauriga. Aga nad leppisid kokku, et registreerivad salaja ja tema nimi jääb alles. Mehega asusid tööle spordiklubi ,,Spartak". Nad korraldasid võistluseid. Virve siiski sõitis ja osales võistlustel. Tema ilusaimad aastad möödusid garaazides ja töökodades. Tema võidusõitja karjäär kestis 9 aastat. Alustas 1948 ning lõpetas 1957. Esimese Eesti naismotoorsportlasena omistati mulle 1951. Aastal NSVL- i meistersportlase tiitel. Suure kodumaa meistritiitleid on tal kaks: motokrossis leningraadis meeskondlikult 1951. Aastal ning ringrajasõidus 1953. aastal. Eesti meistritiitleid on tal selle üheksa aasta jooksul kogunenud 18. Ta osales kõikvõimalikel aladel: motokrossis, hipodroomisõidus, talikrossis, ringrajasõidus ning kilomeetrisõidus. 1966. aastal toimus tema elu muutus. Lahutas ja abiellus uuesti Endel Kiisaga. Tema elu läks paremaks. Abikaasa oli tippmootorsportlane. Virve õppis kaugõppes ja lõpetas 1966

Kirjandus → Kirjandus
5 allalaadimist
Brasiilia - referaat
10
doc

Brasiilia - referaat

KOKKUVÕTE Brasiilia on 5. kohal maailmas nii pindalalt kui ka rahvaarvult. Kuna riik on suur, siis inimesed seal elavad eri kliima - ja ajavöötmeis. Aastaajad on vastupidised Euroopale. Brasiilias asub Lõuna-Ameerika kõige pikim jõgi Amazonas. Samuti on väga palju erinevaid taime- ja loomaliike. Kuna brasiillased elavad lõunas, kus on päike, mis annab aktiivsust, siis nad tegelevad päris paljude spordialadega, millest kõige populaarsem on jalgpall. Nad on võitnud palju meistritiitleid ja olümpiamedaleid. Päikese tõttu on brasiillased ka väga rõõmsad ja sõbralikud. Neil on aga ka mõned miinused. Brasiillased ei järgi eriti liikluseeskirju ja politseinikud käituvad samuti ebaseaduslikult. Vaatamisväärsusi on väga palju erinevates osariikides. Külastatumad paigad asuvad pealinnas ja ühes suurimas linnas Rio de Janeiros. Brasiilias on ilus loodus ja põnevad inimesed, mis muudab ta atraktiivseks turistidele. 9

Turism → Turismimajandus
29 allalaadimist
SULGPALLI AJALUGU
8
docx

SULGPALLI AJALUGU

Esimesel kolmel aastal leppis Eesti seal kolmanda kohaga, esimene võit naabrite üle saavutati aastal 1968, kui koondisse kuulusid Skaidrite Nurges, Reet Valgmaa, Riina Valgmaa, Jüri Tarto, Raivo Kristjanson ja Jaak Nuuter. Esimesed Eesti Noorte Meistrivõistlused sulgpallis toimusid 1968. Aastal Tallinnas, mängiti kolmes vanuseklassis. Läbi aegade on Eesti täiskasvanute meistrivõistlustelt enim medaleid võitnud Mare Pedanik ­ 39, sh. 21 kuld-, 12 hõbe- ja 6 pronksmedalit. Enim meistritiitleid on Reet Valgmaal­ 30 (medaleid kokku 34). Meestest on enim medaleid võitnud juba meie juurest lahkunud Jaak Nuuter ­ 33, sh. 14 kuld-, 7 hõbe- ja 12 pronksmedalit. NSV Liidu meistriks täiskasvanute seas on tulnud Reet Valgmaa naispaarismängus koos Liidia Markovaga. Paarismängus on medalile tulnud ka Riina Valgmaa. Üleliidulistel noorte meistrivõistlustel on Reet Valgmaa saavutanud kaks meistritiitlit nii üksik- kui ka

Sport → Kehaline kasvatus
14 allalaadimist
Iluvõimemine
9
docx

Iluvõimemine

Otepää ja Tallinna osakondades. Igal õppeaasta alustab klubis 3 uut treeningrühma, mis kindlustab järjepidevuse. 1995 aastal korraldati VK Janika eestvedamisel esmakordselt Rahvusvaheline iluvõimlemisturniir Miss Valentine 1995. Klubi võimlejad on saavutanud märkimisväärseid kohti üleriigilistel ja rahvusvahelistel võistlustel. Alates 1995 aastast on iluvõimlejad Eesti koondise koosseisus osalenud euroopa ja maailmameistrivõistlustel ning võitnud mitmeid Eesti meistritiitleid. Eliitrühm Võimlemisklubi Janika eliitrühm on saavutanud mitmeid võite nii võõrsil kui ka kodumaal. 2007 aasta oli klubile väga edukas. Jaanuaris toimusid Eesti Meistrivõistlused iluvõimlemise rühmkavades. VK Janika võitis Eesti MV-lt 8 medalikomplekti, olles Eesti edukaim klubi. Eliitrühm on saavutanud järgmisi olulisi kohti: 2003 aastal MM III koht 2004 aastal rahvusvahelisel võimlemisfestivalil II koht 2004 aastal MM V koht

Sport → Kehaline kasvatus
11 allalaadimist
Noorte teadlikkus driftist
20
doc

Noorte teadlikkus driftist

Samuti on see hea võimalus näha sõpru ja tuttavaid mujal, kui facebooki lehekülgedel.'' 1.2 Drifti ajalugu Kuigi drifti algupärane sünnikoht on teadmata, peatakse driftingu üheks esimeseks sünnimaaks siiski Jaapanit. See oli kõige kuulsam All Japan Touring Car Championship võidusõitudel. Motomaailma legend kes hakkas mootorratta asemel sõitma autoga, Kunimitsu Takahashi, oli 1970el kõige tähtsam drifti tehnikate looja. See teenis talle meistritiitleid ja hulga fänne kes nautisid suitsevat kummide vaatepilti. (EAL 2015) Keiichi Tsuchiya, on tuntud, kui ,,Drifti Kuningas", ta hakkas eriti huvi tundma Takahashi drifti tehnikast. Tsuchiya hakkas harjutama oma drifti oskusi Jaapani mägiteedel ja kiiresti sai tuntuks võidusõitjate hulgas. 1987 mitmed populaarsed autode 5 ajakirjad ja tuuning garaazid nõustusid tegema video Tsuchiya driftimise oskustest. See

Sport → Sport
28 allalaadimist
IT alused - Referaat teemal Hispaania - variant 25
14
docx

IT alused - Referaat teemal Hispaania - variant 25

Primera division asutati 1929. Hispaania kõige kõrgem jalgpalli liiga, tuntud ka kui La Liga, mille praegune ametlik nimi sponsorite tõttu LaLiga Santader. Selles liigas tegutseb 20 tiimi, millest tuntumad on Barcelona, Madridi real, Madridi Atletico, Sevilla ja Valencia. Selles liigas on kõige enim löönud väravaid 2017 aasta seisuga kaks kõige kuulsamat hetkel mängivat jalgpallurit: Lionel Messi (354 väravat), Cristiano Ronaldo (285). Selles liigas valitsev meister ja kõige enam meistritiitleid on Madridi Realil. E. Segunda Divisoion Segunda Division on Hispaania jalgpalli tugevuselt teine liiga. Segunda Division asutati 1929. aastal Hispaania kuningliku jalgpalliliidu poolt. Liiga ametlik nimi on sponsorluspõhjustel LaLiga 1|2|3 (leping Banco Santanderiga). Segunda Divisionis mängib 22 meeskonda, kes mängivad omavahel kaheringilise turniiri. Igal aastal pääsevad kolm tugevamat klubi La Ligasse ja neli nõrgemat meeskonda langevad Segunda Division B-sse.

Informaatika → It
15 allalaadimist
Referaat korvpallist
16
doc

Referaat korvpallist

koondise pingile on jõudnud Tiidu mõlemad pojad Tanel ja Sten-Timmu. Samuti on Tiit Sokul omanimeline korvpallikool Tallinnas. 13 Võistlejana Treenerina Gert Kullamäe Gert Kullamäed võib pidada omaaja üheks parimaks viskajaks euroopas, ilma igasuguste liialdusteta. Mees on võtnud meistritiitleid riikides nagu näiteks Eesti, Belgia, Leedu ja ka kunagine Nõukogude Liit. Gert oli juba varases nooruses N. Liidu noortekoondises, mille koosseisus võideti ka kuni 16 aastaste EM-il pronksmedal, samuti oli ta aastaid üks Eesti rahvuskoondise liidreid. Oma Eesti meistriliiga debüüdi tegi Gert Kullamäe 1985. aastal TPI meeskonnas, olles siis vaid 15 aastane. Meeskonda kuulusid samal aastal ka Margus Metstak, Ivo Saksakulm ja Tiit Sokk

Sport → Kehaline kasvatus
47 allalaadimist
EESTI OLÜPMIAVÕITJAD TAASISESEISVUSE AJAL JA OLÜMPIA AJALUGU
10
docx

EESTI OLÜPMIAVÕITJAD TAASISESEISVUSE AJAL JA OLÜMPIA AJALUGU

Kristina Smigun-Vähi on tunnustatud Eest Punaseristi 3. Klassi teenetemärgiga, valgetähe 1. Klassi teenetemärgiga. Ta on olnud aasta naine. Eesti aasta naissportlane 1997, 1999, 2000, 2002, 2003, 2004, 2006, 2010. (Kristina Smigun-Vähi, 2012)22 4.5.4. Isklikku Kristina on 168 cm pikk ja kaalub 59 kilogrammi. Ta on abiellus Kristjan-Thor Vähiga. Tal on Kristajniga üks tütar ja poeg. Tema isa Anatoli Smigun ja ema Rutt Smigun on samuti tegelenud suusatamisega ja võitnud mitmeid Eesti meistritiitleid. (Kristina Smigun-Vähi, 2012)23 5. Kokkuvõte. Olümpia ajalugu algas peale Vana-Kreekast 776. eKr. Eesti olümpiavõitjad taasiseseisvuse ajal on Erika Salumäe Barcelona olümpiamängudelt treki sõidus aastal 1998. Andrus Veerplu on kahekordne olümpiavõitja suusatamises aastatel 2002 Salt Lake Citys ja 2006 Torinos. Erki Nool on olümpiavõitja kergejõustikus, kümnevõistluses aastast 2000 mil toimusid olümpiamängud Sydneys

Sport → Sport
18 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun