Platoni õpetuse järgi peab ideaalses riigis olema esindatud kolm seisust. Nendeks on valitsejad, sõjamäehed, käsitöölised. Kõige väärtuslikumad on valitsejad, sõjamehed on tähtsuselt teisel kohal ning käsitöölised on madalasordilised. Ideaalset riiki iseloomustab neli voorust. Tarkus, mehisus, harmoonia ning õiglus. Filosoof leidis,et riigile annavad tarkuse arukad valitsejad,sest ainult nemad on võimelised vastu võtma tarku otsuseid. Platoni arvates teevad riigi mehiseks sõjamehed, kes võitlevad välis-ning sisevaenalaste vastu. Riik on harmooniline siis,kui kolm seisust tegutsevad kooskõlastatult. Ma arvan,et selline asi praktikas ei ole võimalik,sest mitte kunagi ei saa kolm seisust tegutseda nii,et kõik osapooled oleksid rahul. Ideaalses riigis saavad hakata valitsejateks üle 50. aasta mehed. Nende kasvatamisel mängib väga suurt osa kunst. Kunsti abil kasvatatakse tulevased sõjamehed ja valistehad vaprateks, tugevateks ja ennastsalgavateks
on nende osas veidi tagasihoidlikumaks jäänud. Siiski ei saa väita, et mõni luuletus neist päris ilma on- epiteeti on kasutatud igas teoses: ,,Laulik" ehib end sammaldund maja ja säravate tähtedega, Luik on oma kirjatöösse peitnud truu pliiatsi ja tumeda valu, Kareva näitab oma ülemvõimu keele üle, sõnastades sõnakuulmatud sõnad, võimatu nõlva, jaheda randme ja ülima pilgari. Runnel on siinkohal jäänud mõistlikkuse piiridesse tembeldades vaid luuletamise lihtsaks, mehiseks tööks ja öö hardaks ning tõsiseks. Personifikatsiooni Runnel kasutanud ei ole, samas kui Lepik on pannud tunnid ruttu lippama, Luik muutnud pliiatsi truuks ja pannud aja valu tundma ning üles tõusma ja Kareva on sõnad sõnakuulmatuks teinud ja paastu taevast kaevama pannud. Nelik on oma luuletustesse peitnud ka teisi lause- ja vormikujundeid, mille tähendus võib igale inimesele olla isesugune.
talupere, kui ka nende loomad. Majad on pimedad, räpased ning põrandal on sõnnikuhunnikud. Eestlased oskasid oma emakeeles lugeda ja kirjutada, neil olid põhjalikud arusaamised usust, kuulasid meelsasti jutlusi ja arutasid põhjalikult asju, mis ei ületanud nende haridustaset ja puudutasid nende heaolu. Eestlasted hoidsid suuresti kinni vanadest harjumustest ning suhtusid kõigesse uude umbusuga, see oli nende visa iseloomu tunnuseks. Eesti talupoega peeti väga mehiseks ning näiteks Kaarel XII pidas eesti polke oma armee parimateks. Eestlased oskasid nendele osutatud heategude eest olla tänulikud, kuid ülekohtu puhul olid väga kättemaksuhimulised. Sakstesse suhtusid eestlased põlgusega. Eestlased olid väga isukad, suviti söödi kolm korda päevas, talviti kaks korda päevas. Söömisel unustas eestlane kõik kõrgema ja inimväärsema. Söömisesse suhtuti tõsiselt ning juttu sel ajal ei räägitud
Lend" Luulekogu näol on tegemist Contra neljanda kogumikuga, mis ilmus aastal 1997. Luulekogu puudutab mitmete luuletustega Konnula Eesti Piirivalves veedetud aega. On luuletusi ajateenistuse valudest, rõõmudest ja lihtsalt läbiaelatust. Keegi polnud selleks ajaks veel taasiseseisvunud Eesti Kaitseväe ajateenistusest luuletusi kirjutanud. See oli midagi uut siinsel luulemaastikul. Sõjaväge oli ikka peetud karmiks ja mehiseks kohaks, kus puudus koht pehmemal kunstil nagu seda on näiteks luuletamine.1 ,,Kui sõdurpoisid kunstilist isetegevust tegema hakkavad, siis tasuks kindlasti Konnula taskuformaadis vihik kätte võtta. Või veelgi parem: kutsuge autor kordonisse välja, tema ise etleb mõjuvaimalt. Oma jao saavad kõik alates sõduritest, veeblitest ja nn Võru võllidest kuni kõrgete ohvitserideni ja piiririkkujateni välja." 2
järgult levima ja kinnistuma üle kogu maailma. 3. Esimese maailmasõja algus, sõdivad pooled (lk 52-54) Põhjused: A) peamiseks põhjuseks oli koloniaalvalduste ümber jagamine Saksamaa sunnil B) poliitilised põhjused: puudus rahvusvahelisi kriise rugleeriv institutsioon C) puudus kaalukas diplomaatiline läbikäimine D) kriise lahendati sõjaliselt E) sõja romantiseerimine. 20.sajandi algul peeti sõda üllaks ja mehiseks tegevuseks. F) alahinnati reaalset ohtu, kuna eksisteeris ülemaailmne kaubandus. Ajend: Bosnia kriis- Austria-Ungari vastuseis Serbiale. Vaidlusalased territooriumid olid Bosnia ja Hertsogoviina. Serbias pidas neid muistseteks slaavi aladeks. Serbial oli sündinud Suur-Serbia idee. Serbias tekkivad mitmed terroristlikud organid, neil kujuneb arvamus, et riik kujuneb läbi terrori. Tuntumad: Must Käsi ja Blada Bosnia organ
tervikule. • Sotsiaalne müüt - tuleb sisendada ideaalse riigi kodanikele, et veenda neid • Propagandistlik vale, mida kasutatakse riigi kui terviku ning inimeste enda huvides • Ideaalset riiki iseloomustavad omadused: 1) Tarkus - selle anndavad riigile valitsejad, kes võtavad vastu tarku otsuseid riigi juhtimiseks. Valitsema peavad tõelised filosoofid, kuid viimased ei tohi olla liiga võimuahned 2) Mehisus - mehiseks teevad riigi sõjamehed, kes võitlevad mehiselt sise- ja välisvaenlaste vastu 3) Harmoonia või vaoshoitus - kõigi kolme seisuse tegevuse kooskõlastaus 4) Õiglus - õiglane on riik siis, kui kõik teevad oma tööd vastavalt oma “soodumustele” ja ei sega teisi. Valitsejad, sõjamehed toetavad valitsejaid ning käsitöölased elavad sõnakuulmises, tehes tööd. • Ainukesed, kellel tohib olla isiklik omand on käsitöölised
4) õiglus (kr dikaiosynē). Tarkuse annavad riigile targad valitsejad, kes võtavad riiki juhtides vastu tarku otsuseid. Valitsema peavad tõelised filosoofid, kuid viimased ei tohi olla ega olegi võimuahned. Platon oli veendunud, et hädadele ei tule lõppu enne, kui tõelised filosoofid hakkavad valitsema või 12 praegused valitsejad tõeliselt filosofeerima. Mehiseks teevad riigi sõjamehed, kes võitlevad mehiselt sise- ja välisvaenlaste vastu. Harmoonia või vaoshoitus on riigi kõigi kolme seisuse tegevuse kooskõlastus. Õiglane on riik siis, kui kõik teevad oma tööd vastavalt oma soodumustele ja ei sega teisi. Kui näiteks inimene, kelle hing sisaldab kulda, peab olema sõjamees, siis oleks see ebaõiglane. Õiglases riigis valitsevad valitsejad, sõjamehed toetavad valitsejaid ning käsitöölised elavad sõnakuulmises, tehes oma tööd
kui rängal hinge wõitlusel tema kaaslane piab olema, ja teda tihti seal ärawõitma. Mehised peame ka m e i e katsuma olla / Järgnevalt polemiseerib Suburg mõiste mehine üle? Kas tähendab see üksinda keha jõuudu, käewarre rammu, wõi karu karedust, himmude priiust? Hoidku Jumal, et keegi ühte armuta teist elavat looma murdwat, ühte elaja wäärilist tembutajat, ühte purjutamise läbi ennast mõistmata looma vääriliseks tegewat meest mehiseks nimetaks /.../ Ei, mehine tähendab peale keha suurema rammu: selget mõistust, õiguste ülespidamise wõimu, meelewahhwust ja kindlust, tõetundmust, nõrgemate toetamist, oma wara, olgu see hingeline wõi hingeta, kaitsmist, andide wälljajagamist /.../. Suburg küsib suguõdede poole pöördudes, kas nüid neid omadusi meile tarwis ei olegi? Wõi pole meie soole neid külge loodudki? Ja vastab, Mõlemat on!, ning asub abinõusid visandama:
veerevad voodist maha; pealtvaataja puududes valu lakkab. (17) Nagu teistes asjades, nii jälitab meid siingi pahe, et juhindume enamuse eeskujust, ning märkamata, mida peab tegema, täheldame seda, mis on tavaks. Kaldume kõrvale loodusest, muutudes üksmeelseks rahvaga, kellest ei tule midagi head ja kes selles asjas, nagu kõigis teisteski, on äärmiselt järjekindlusetu. Näeb ta kedagi oma leinas mehiseks jäävat, siis nimetab seda jõledaks ja metsikuks; näeb ta mõnda laibale kokku varisenut ja selle ligi liibunut, siis nimetab teda memmelikuks ja nõrgakeseks. (18) Niisiis tuleb kõiges juhinduda mõistusest. Pole tõepoolest midagi rumalamat kui püüda kuulsust ja kiita heaks pisaraid, mis minu meelest tohiksid targa mehe silmist langeda kas lubatuna või omast jõust tõugatuna. Seletan, milles vahe. Kui esmane teade julmast surmast meid on rabanud, kui hoiame
Ajaloo lahtikirjutamise vajalikkust hakati tunnetama alles mõni aasta hiljem. "Tasuja" tegevus toimub 14. sajandi alul Tallinna lähedal, kulmineerub 1343.a jüriöö ülestõusus ning eestlaste kangelaslikus võitluses Tallinna all. Peategelane Jaanus, mehine, õiglane, tahtekindel vaba talupoeh on romantilisele teosele omaselt ideaalne kangelane, kelles on kehastunud rahvajuhi parimad omadused. Jaanus astub juba noorena mõisa ülbuse ja omavoli vastu, kujuneb Tasujaks, rahva vabaduseiha mehiseks esindajaks. Tema vastand noor mõisnik Oodo on seisuseuhkeülbe feodaal, kes Tasuja mõõga läbi peab ka surema. Romantiliselt kaunis ja õrnatundeline on mõisapreili Emilia, kellesse Jaanus kiindub ja keerulisi sisekonflikte üle elab. Areng "Tasujas" kulgeb tõusvalt, saavutatud oskuslikult rakendatudkontrastide abil,avades hästi talupoegade ja mõisnike lepitamatu vastuolu. Keelelt ja stiililt eesti romantilise proosa paremaid näiteid. Kuigi
pärast seda koguti kokku vanuse gruppidesse salkadesse ja siis hakkasid elama poistekorraldaja käe all paidonomos.Igal salgal oli oma juht kõige tublim, äge konkurents, küllalt mängis rolli ka mis perekonnast poiss pärit oli. Samas need paidonomosed olid piitsakandjad ja võisid piitsa anda. 1 rüü läbi aasta ja pilliroost matte pidid tegema, süüa neile palju ei antud, üle toitumine muudab pehmeks, kerge nälg teeb mehiseks, kes sealt kasvatusest läbi ei tulnud(kuningad ainult ei pidanud), siis tuli abielluda, see oli peaaegu kohustatud. Kõik oli hästi paigas, bnaistega nad väga palju koos ei olnud, naised olid majapidada, spartiaadid ise elasid oma väeosadega keskustes, ja neid ühendasid väesöömingud, sysition koossöömised, Sõjaliselt hästi valmistatud kodanikkond, elukutselised sõjamehed.neil olid ka need noored poisid oma hoole all
ta koguni naeratama. «Anna andeks, Jaanus,» ütles ta vanale sõbrale teretamiseks kätt vastu sirutades, «mina sattusin jahil 'hoopis kogemata siia. Me pole viiel aastal teineteist näinud, mõtle -- viiel aastal! Sul on nii võõras nägu . . . Miks sa enam lossi ei tulnud?» Selle peale ei mõistnud Jaanus mingisugust vastust anda. Neiu sai aru, et ta uisapäisa küsinud, ja lisas kähku juurde: . «Meil oli esiotsa väga igav . . . Aga küll sa oled suureks ja mehiseks läinud! Küll sa võid nüüd tark olla! Meie oleme mõlemad küll puruvanaks saanud, aga mis sest, eks me ole ikka endised head tuttavad -- kui sa aga tahad?» Lahke pilk, mis neil sõnadel kaaslaseks oli, käis Jaanusel nii luust ja lihast läbi, et ta muud ei saanud kogelda kui: «Preili, teie tahtmine on mulle seaduseks.» Jaanus oli nende sõnadega suure rumaluse öelnud. Esiti jäi neiu imestuse pärast tummaks, siis läks ta tõsiseks ja ütles mahalöödud silmil:
kogu aeg Tomi hämmastavast plaanist ning imetledes selle geniaalsust. Pärast maitsvat lõunasööki, mis koosnes munast ja käiast, kuulutas Tom, et ta tahab nüüd suitsetama õppida. Joe haaras sellest ideest kinni ja ütles, et ka tema tahab proovida. Niisiis valmistas Huck piibud ja täitis need. Algajad polnud varem muud suitsetanud kui viina-marjaväätidest tehtud sigareid, mis keele kibedaks tegid ja mida igatahes mehiseks ei peetud. Nüüd sirutasid nad end pikali, toetusid küünarnukkidele ja hakkasid ettevaatlikult, nõrga usaldusega popsutama. Suitsul oli vastik maitse ja nad läkastasid veidi, kuid Tom ütles: «Oh, see on ju nii lihtne! Oleksin ma seda teadnud, siis oleksin selle ammu ära õppinud.» «Mina samuti,» tähendas Joe. «See pole ju midagi.» «Jah,» ütles Tom, «olen sageli vaadanud inimesi suitsetamas ja mõelnud: «Kui mina ka oskaksin!» Kuid ma ei arvanud kunagi, et selle ära õpin
annaabi.ee 
