(mitmel pool siseelundites, hüpotalamuses) · valutundlikud vabad närvilõpmed 20. Puutetundlikkus. Ärritaja omaduste kodeerimine somatosensoorses süsteemis. Somatosensoorse süsteemi anatoomia. Kaks põhilist ülenevat somatosensoorset süsteemi. Esmane somatosensoorne koor. Sensoorne homunkulus. Puute- e taktiline tundlikkus on seotud eeskätt naha erinevates kihtides asuvate mehhanosensoritega. Mehhanosensorite tüübid SA-sensorid RA-sensorid PC-sensor väga kiiresti aeglaselt adapteeruvad kiirelt adapteeruvad adapteeruvad Merkeli rakud Meissneri kehakesed karvadega kaetud nahas karvadega katmata Vateri-Pacini sageli kogunenud
Eristatakse seen-, leht- ja vallnäsasid, mis moodustavad maitse ehk maitsmiskarikad. Keele eeesmiselt osalt annavad maitsetundlikkust edasi näonärvi perifeersed jätked. Rakukehad asuvad geniikuliganglioonis, tsentraalsed jätked lõppevad maitsmistuumas, mis asub solitaartrakti ehk üksikkulgla tuuma ülemises osas. Keele tagumiselt osalt juhib maitsetundlikkust keeleneelunärv, mille tsentraalsed jätked lõppevad samuti maitsmistuumas. 13. Puutemeel Mehhanosensorite tüübid- aeglaselt adapteeruvad (SA-sensorid), kiirelt adapteeruvad (RA-sensorid) väga kiiresti adapteeruvad (PC-sensor). Esimene meesl, mis arenema hakkab ja selle keskus on ajukoores. Naha mehhanosensorite histoloogia: SA-sensorid Merkeli rakud karvadega kaetud nahas sageli kogunenud sensorelundisse Ruffini kehakesed sügavamates nahakihtides RA-sensorid Meissneri kehakesed karvadega katmata piirkondades (nt sõrmeotstel ja huultel)
aju- e. kefaalfaas – toidu nägemine, haistmine ja maitsmine koos sellele järgneva todu mälumise ja nelamisega kutsub esile maomahla sekretsiooni. 2. maofaas – algab kohe, kui toit satub makku, sekretsiooni stimuleerivad nii füüsikalised (venitus) kui keemilised ärritajad. 3. soolefaas – saab alguse siis, kui toit jõuab kaksteistsõrmiksoolde. Ärritajateks on peensooleseina venitus, toidu keemiline koostis ning osmootne rõhk. Mehhanosensorite ärritamine pidurdab mao motoorikat. Süsivesikute imendumine: Süsivesikute lõhustumine algab suus/süljes amülaasi toimel. Amülaasi toime jätkub maos, kuni soolhape muudab ta mõjutuks. Amülaasi toimel lõhustub maos osa tärklisest sidahharidaasiks. Kõhunäärmenõre amülaas jätab lõhustamist sooles. Soolenõre disahharidaasid soodustavad lõhustumist. Vereringesse lähevad ainult monosahhariidid, nagu glükoos ja fruktoos.
aju- e. kefaalfaas toidu nägemine, haistmine ja maitsmine koos sellele järgneva todu mälumise ja nelamisega kutsub esile maomahla sekretsiooni. 2. maofaas algab kohe, kui toit satub makku, sekretsiooni stimuleerivad nii füüsikalised (venitus) kui keemilised ärritajad. 3. soolefaas saab alguse siis, kui toit jõuab kaksteistsõrmiksoolde. Ärritajateks on peensooleseina venitus, toidu keemiline koostis ning osmootne rõhk. Mehhanosensorite ärritamine pidurdab mao motoorikat. 15. Seedimine peensooles. Pankrease nõre ensüümid. Sapi osa seedimises, sapipõie roll. Seedimine peensooles: Maost peensoole algusossa kaksteistsõrmiksoolde jõudnud toitkördile lisatakse maksast ühissapijuha kaudu sapp ja kõhunäärmest e. pankreasest kõhunäärmenõre. Peensoole järgnevates osades lisanduv soolesisaldisele peensoolenäärmete produtseeritud soolenõre.
Meissneri kehakesed asuvad karvadega katmata piirkondades, sõrmeotstes ja huultel. B) Pacini kehakesed on vahetult naha pealispinna all, reageerivad naha deformatsiooni kiiruse muutusele ja vibratsioonile sagedusega 30...800Hz. 3) karvanääpsu sensor reageerib liikumisele või ärritaja esmasele kontaktile nahaga 4) vabad närvilõpmed paiknevad üle kogu keha, muuseas ka silma sarvkestal, ja on nii rõhu- kui puutetundlikud. Puutemeele nahas paiknevate mehhanosensorite poolt vastuvõetud info on aluseks puutetaju ja puuteaistingute tekkele. Sensoorsed impulsd sisenevad seljaajju selgmiste juurte kaudu. Pärast sisenemist jagunevad teed dorsaalväädi- e lemniskisüsteemiks ja ventrolateraalväädi süsteemiks. Dorsiaalväädisüsteemi kaudu edastatud info lülitatakse ümber piklikaju õrn- ja talbtuumas. Siit läheb teine neuron mediaallinguna aju teise poolde, talamuse ventrobasaaltuuma. Keha vasak pool on esindatud paremal ja parem pool vasakul pool
esile maomahla sekretsiooni. Aluseks on tingimatud refleksid. b) mao- e gastraalfaas – algab kohe, kui toit satub makku. Sekretsiooni stimuleerivad nii füüsikalised (venitus) kui keemilised (peptiidid, alkohol, kofeiin jt) ärritajad. Maosisu happesus väheneb, gastriini (mis stimuleerib maomotoorikat) teke vallandub. c) soole- e intestinaalfaas – saab alguse, kui toit jõuab kaksteistsõrmiksoolde. Ärritajateks on peensooleseina venitus, toidu keemiline koostis ning osmootne rõhk. Mehhanosensorite ärritamine pidurdab mao motoorikat ning tõstab mao sulguri toonust. Kaksteistsõrmiksoole kemosensorid kontrollivad küümuse pH’d, kui see muutub liialt happeliseks, vallandub sekretiin, mis pidurdab maomahla teket ja langetab mao motoorikat. Maonäärmete talitluse ealised iseärasused: o Mao limaskest sisaldab näärmerakke, mis produtseerivad maonõret o Pearakud produtseerivad ensüüme o Katterakud HCl’i o Kõrvalrakud lima
b. mao- e gastraalfaas – algab kohe, kui toit satub makku. Sekretsiooni stimuleerivad nii füüsikalised (venitus) kui keemilised (peptiidid, alkohol, kofeiin jt) ärritajad. Maosisu happesus väheneb, gastriini (mis stimuleerib maomotoorikat) teke vallandub. c. soole- e intestinaalfaas – saab alguse, kui toit jõuab kaksteistsõrmiksoolde. Ärritajateks on peensooleseina venitus, toidu keemiline koostis ning osmootne rõhk. Mehhanosensorite ärritamine pidurdab mao motoorikat ning tõstab mao sulguri toonust. Kaksteistsõrmiksoole kemosensorid kontrollivad küümuse pH’d, kui see muutub liialt happeliseks, vallandub sekretiin, mis pidurdab maomahla teket ja langetab mao motoorikat. Maonäärmete talitluse ealised iseärasused: Mao limaskest sisaldab näärmerakke, mis produtseerivad maonõret o Pearakud produtseerivad ensüüme o Katterakud HCl’i o Kõrvalrakud lima
väga kiire regul mehhanism. MAOFAAS algab kohe, kui toit satub makku (30 min jooksul pärast sööma hakkamist) , sekretsiooni stimuleerivad nii füüsikalised (venitus) kui keemilised(peptiidid , aminohapped, alkohol, kofeiin jt.)ärritajad. Toidu makku jõudmisel maosisu happesus väheneb ja see on üheks gastriini vallandavaks faktoriks. SOOLEFAAS saab alguse siis, kui toit jõuab kaksteistsõrmiksoolde. Ärritajateks on peensooleseina venitus, toidu keemiline koostis ning osmootne rõhk. Mehhanosensorite ärritamine pidurdab mao motoorikat ja tõstab mao sulguri toonust, kõrgema osmootse rõhuga kutsub osmosensorite kaudu esile GIPI vallandumise , mis pidurdab maomahla sekretsiooni ja motoorset aktiivsust. Kaksteistsõrmiksoole kemosensorid kontrollivad küümuse ph-d, soolesisaldise happelisemaks muutumine kutsub esile sekretiini vallandumise. Sekretiin stimuleerib kõhunäärme vesinikkarbonaadirikka nõre sekretsiooni, samal ajal pidurdab ta maomahla teket ja langetab mao motoorikat.
MAOFAAS algab kohe, kui toit satub makku (30 minuti jooksul pärast sööma hakkamist) , sekretsiooni stimuleerivad nii füüsikalised (venitus) kui keemilised(peptiidid , aminohapped, alkohol, kofeiin jt.)ärritajad. Toidu makku jõudmisel maosisu happesus väheneb ja see on üheks gastriini vallandavaks faktoriks.SOOLEFAAS saab alguse siis, kui toit jõuab kaksteistsõrmiksoolde. Ärritajateks on peensooleseina venitus, toidu keemiline koostis ning osmootne rõhk...Mehhanosensorite ärritamine pidurdab mao motoorikat ja tõstab mao sulguri toonust, kõrgema osmootse rõhuga ........ kutsub osmosensorite kaudu esile GIPI vallandumise , mis pidurdab maomahla sekretsiooni ja motoorset aktiivsust. Kaksteistsõrmiksoole kemosensorid kontrollivad küümuse ph-d, soolesisaldise happelisemaks muutumine kutsub esile sekretiini vallandumise. Sekretiin stimuleerib kõhunäärme vesinikkarbonaadirikka nõre sekretsiooni, samal ajal pidurdab ta
annaabi.ee 
