,,Sarnaselt nagu astroloog vaatleb tähti inimese teenistuses olevana ning seoses tema õnne ja õnnetusega, nii vaatleb säherdune uurija kogu maailma inimese külge köidetuna, inimese kui algkõla lõputult murduvat vastukõla, inimese kui algkuju mitmekesiselt kurrutet järelkujutist. Ta unustab niisiis algupärased kaemuslikud metafoorid kui metafoorid ja võtab neid asjade endi pähe." Seega väljamõeldud vale on halb ja ebaõige, inimesed kes seda räägivad on vastikud petturid, meelitajad, valetajad, tüssajad, tagarääkijad, eneseupitajad, laenatud hiilguses elajad, maskeerijad, kommete kattevarjud, näitlejad teiste ja iseenda ees jne ja miski pole arusaamatum sellest, kuidas inimeste seas puhas ja ausameelne väljamõeldud(!) tõe püüdlus üldse aset võiks leida... Ehk teisisõnu väljamõeldud vale on halb, kuid väljamõeldud tõde justkui ei oleks? Eks inimesed otsustavad oma subjektiivsuse järgi. ,,Kogu seaduspärasus, mis tähistaeva
Colomban`ile meeldib Clara. Möödus mitu kuud. Daamide Õnn aina kasvas ja väikekaupmehed jäid pankrotti. Clara`st olevat saanud patrooni armuke. Saabus märts. Daamide Õnnes oli tehtud väga suured ümberpaigutused. Denise oli veebruari algul tööle tagasi tulnud. Kaasteenijad olid tema vastu viisakad, isa Jouve lasi pea häbeliku moega longu, Deloche oli veidralt kurb ning Pauline naeratas salapäraselt. Peagi tekkisid ka meelitajad, peamiselt uustulnukate hulgas. Üksnes Bourdoncle ei pannud relvi maha. Kõik naised jätsid Bourdoncle külmaks, ta kohtles neid kiretu mehe põlastusega, sest tema elukutseks oli neist elatuda, ta oli naiste suhtes kaotanud viimaseidki illusioonid, seepärast hakkas ta niipea, kui oli astunud üle koduläve, peksma oma armukesi. Denise oli Bourdoncle jaoks ohtlikult mõistatuslik naine, surm ise. Denise sai töökõrgendust, ta hakkas töötama juhataja abina.
"Põrgu" põrguringid (9 ringi): EESKODA polnud teinud midagi halba, aga mitte ka head 1 limbo-usk oli tundmatu, sündinud enne kristust 2 himukad- valvur Minos, patt-suhteväline armuke 3 õgardid ja söödikud- valvur Gerberos 4 ihtsad ja priiskajad- raisanud inimesed 5 raevukad ja sünged- sohu uputatud 6 ketserid 7 vägivallaring - türannid ja mõrvarid 1)naabrite vastu 2)iseenese vastu 3)omandi vastu 4)jumala vastu 5) loomade vastu 8 pettuse ring 1)kupeldajad ja võrgutajad 2)meelitajad 3)ennustajad 4)astroloogid 5)võlurid 9 reeturlikkus 1)vennatapjad 2) kodumaa reetjad 3)isanda reetjad 4) Juudas, Brutus, Cassius 4. Francesco Petrarca (1304-1374) uusaegse lüürika isa Petrarca oli vaba ja sõltumatu humanistlik isiksus. Teda ei sidunud kirikudogmad ega keisrivõimu ideaal. Petrarca taunis Itaalia killustatust ja unistas sünnimaa ühendamisest tugevaks ühtseks riigiks muistse Rooma eeskujul. ELUST: Petrarca sündis Firenze lähedal Arezzo linnakeses. 1312
Kuues ring - lahtised lõõmavad hauad; rimine ketserid; Iseloomulik on dialoogilisus romaanide Phlegethon - tulejõgi Seitsmes ring - vägivallatsejad naabrite 14. - 15. Boccaccio (1313 - 1375) ja vastu - türannid ja mõrvarid -, enda vastu "Dekameron" ning Jumala ja looduse vastu Kaheksas ring - kupeldajad ja võrgutajad, Suurema osa oma elust veetis ta oma meelitajad, simonistid, ennustajad ja kodukohas - Firenzes võlurid ja astroloogid, kelmid, silmakirja- Ema oli kõrgest soost prantslanna teenrid, vargad, vale nõu andjad, mässu- Isa tegeles rahandusasjadega ning 18- õhutajad, alkeemikud ja valetunnistajad; aastasena alustas Boccaccio ühes pangas kümme Kurja Lõhet tema juures õpinguid
leida vaid siis, kui kodanikud kujundavad arvamuse iseseisvalt 4. James I ja Erasmus meelitajatest James I soovitas prints Henryl hoiduda meelitajatest ning valida nõunikeks targad, ausad ja puhta südametunnistusega mehed. Erasmus: prints peab vältima meelitajaid, valitsejate käekäik on nende poolt väga haavatav; noor valitseja on eriti ohus, sest inimesele on loomupärane eelistada komplimente tõele ja puuduvad kogemused kavaldajate äratundmiseks; türanniate puhul meelitajad alati mängus. Lahendused: rängad karistused neile, kes meelitavad printsi ebaväärikatele tegudele; tasu neile, kes kõnelevad avameelselt; põhilahenduseks haridus. Sõda 1. Vana ja Uus Testament sõjapidamisest Vana Testament: soovides mõnda linna vallutada, tuleb sellele esmalt pakkuda rahumeelset alistumist, ent sellest keeldudes tuleb see piirata ja vallutada, tappes kõik mehed ja võttes endale naised, lapsed, loomad jm; ent nii võib käituda vaid kaugel olevate linnadega
Ühishuvi on võimalik leida vaid siis, kui kodanikud on üksteisest isoleeritud ning kujundavad arvamuse iseseisvalt. 4) James I ja Erasmus meelitajatest Erasmus: ,,Kristliku printsi kasvatamine" Prints peab vältima meelitajaid. Valitsejate käekäik nende poolt väga haavatav, eriti ohus on noor valitseja (inimesele loomupärane eelistada komplimente tõele; puuduvad kogemused kavaldajate äratundmiseks). Türannia puhul meelitajad alati mängus. Lahendused: rämgad karistused neile, kes meelitavad printsi ebaväärikatele tegudele, tasu neile, kes kõnelevad avameelselt. Põhilahenduseks ikka haridus. Õpetada mitte omandama valesid tiitleid, nagu ,,Võitmatu" või ,,Kuulus". Peab ise lugema raamatuid. SÕDA 1) Vana ja Uus Testament sõjapidamisest Vana Testament: Iisraelliidid sõdivad Jumla käsul oma naabrite vastu. Moosese 5. raamat: Kui sa jõuad mõne linna ligi, et sõdida selle vastu, siis paku sellele rahu
parem, väärib rohkemat, kes aga parim – kõige rohkem. ● Seepärast peavad tõelise eneseväärikusega inimesed head olema. ● Loomutäiuse tasuks on au ja see omistatakse headele inimestele. ● Leebus – on vahepealne ägeduse suhtes. Liialduseks on raevukad ja sapised - inimesed, kes ägestuvad kergesti kõigi peale ja kõige pärast. Sõbralikkus – äärmusteks on: ● meelitajad, kes kiidavad kõike ega seisa millegi vastu, et meeldida. ● Pahurad ja tülinorijad, kes kõigile vastu seisavad ja kellele ei loe midagi kannatusi valmistada. Mis iganes tegevusest rääkides, on loomutäius vahepealne käitumine äärmuste vahel. V RAAMAT: „Õiglusest“ Õigluse ja ebaõigluse puhul tuleb vaadelda, milliste tegevustega seoses nad esinevad, milline on õiglus vahepealsena ja milliste äärmuste vahel ta paikneb.
Kuid sageli tuleb ta mehiselt katkestada, ilma et põhjused oleksid ülima tähtsusega. Sest ülimalt tähtsad pole needki, mis meid kinni hoiavad. (5) Tullius Marcellinus, keda sa ülihästi tundsid, kes nooruses oli vaikne ja kes kiiresti raugastus, hakkas mõtlema surmast, kui ta oli haigestunud mitte küll parandamatusse, kuid kestvasse ja raskesse haigusse, mis nõudis ülihoolsat ravi. Ta kutsus enda juurde paljud oma sõbrad. Arad soovitasid talle, mida nad endalegi oleksid soovitanud, meelitajad ja pugejad jagasid nõuandeid, mis nende meelest pidid kaalutlejale meeldima. (6) Kõige paremini veenis teda mu meelest meie sõber stoik, väljapaistev ning -- et teda vääriliste sõnadega kiita -- tugev ja julge mees. Nõnda ta algas: "Ära vaeva ennast, Marcellinus, justkui kaalutleksid suurt asja. Elamine suurt asja ei tähenda: kõik sinu orjad elavad, kõik loomad. Suur asi on surra auliselt, mõistlikult, mehiselt. Mõtle, kui kaua sa juba teed üht ja sama: toit, uni, iharus; nende
sõbrad vaatama tulnud tänu Manivaldi mainele kui vaenlaste laevade tuleku hoiatana. Kunagine veteran rüütel Meeme annab Leemetile mingi õhukese kottikese sõrmuse mis tuleb hiljem tähtsaks. Tutvustatakse meile ka valitsevat olukorda ehk küla ja metsa vahelist vastasseisu ja külade domineerivat positsiooni mille too omanadas tänu oma ’mugavustele’ Külaga on ka Leemeti perekonnal selline sünge/naljakas lugu, et kunagi kui Leemeti pere oli külas elanud olid tuntud meelitajad karud lingi luusind ja üks lausa Leemeti ema näppand ta isalt ning tooga voodisse saanud, kuid karu tabati teolt isa poolt ja kui too saksa keelt kirus talle siis karu lõi kartma ja hammustas talt pea ning hiljem ise süüst enda riista. Peale seda liikusid Leemeti perekond tagasimetsa, sest tegelt külla minek oli vaid isa soov. Kuid nüüd metsas olles tekkis Leemetil taas huvi küla vastu ja ta nirus ema, et nad kasvõi lihtsalt vaatma läheks mis seal sünnib
Pärilikus monarhias on otsustavaks valikuks printsi kasvataja valimine 2) Juhised valitsejale. Voorusliku käitumise koodeks, juhindudes humanistlikest printsiipidest. Cicero valitsejaideaal + Itaalia "Valitsejapeeglid" Erasmuse valitsejaideaal · Valitsemine on võimalus teenida oma rahvast. Mitte üksnes au, vaid ka koorem · Eristada tuleb sõpru ja meelitajaid (terav probleem alates antiigist: Carneades, Diogenes, Plutarchos). Meelitajad olid tegelased, kes püüdsid kuninga heakskiitu pälvida oma isikliku karjääri ja heaolu edendamiseks. Kippusid pigem takka kiitma, mitte juhtima tähelepanu probleemidele. Seetõttu ei saanud kuningas adekvaatset tagasisidet, jäi nö kapslisse. (Nt Stalin lasi hukata kõik, kes teda Hitleri eest hoiatasid; järele jäid need, kes teda kiitsid.) Carneades: valitseja peab oskama ratsutada, sest hobune viskab oskamatu ratsutaja maha, ei meelita kedagi
2. algab tegelik põrgu – abielurikkujad, himuruse pattu langenud – hõljuvad parvel musta põrgutule igaveses keerises 3. õgardid, prassijad 4. kitsipungid ja raiskajad 5. sünged ja raevukad 6. ketserid – leegitsevas hauas 7. vägivald naabrite vastu (türannid, mõrvarid), iseenda vastu (enesetapjad), enda omandi vastu (raiskajad), jumala vastu (loomapilastajad, pühaduseteotajad, liigkasuvõtjad) 8. pettus- kupeldajad, võrgutajad, meelitajad, ennustajad, astroloogid, vargad, võlurid, mässuõhutajad, valenõu andjad – kaevutaoline auk 9. reeturid – vennatapjad, kodumaa reetjad, isanda/heategija reetjad, külaliste reetjad Põrgu põhi: istub 3 suuga Saatan, kes pureb kolme suurimat patust: Juudas (reetis Jeesuse), Cassius ja Brutus (reetsid Caesari). 15
annaabi.ee 
