Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"meeleseisundeid" - 9 õppematerjali

Sümbolism
4
pdf

Sümbolism

Baudelaire’i luulet iseloomustavad avatud sümbolid, sõnaliselt edastatud heli- ja lõhnatajud. Kõik sümbolistid kirjutasid vihjelises, mõistatuslikus, muusikalises ja ebamäärases stiilis. Mallarmé’d on nimetatud „sümbolismi ülempreestriks“. Rimbaud’ „lihaseliselt lüürilist, kompromissitult otsekohest“ lüürikat peetakse sürrealismi eelkäijaks. Sümbolism kasutas otseste väidete asemel sümboleid ja vihjeid. Sümbolistlikud luuletajad püüdsid tabada tundeid ja meeleseisundeid, mis jäävad normaalsest teadvusest väljapoole – tajumuste häiretesse, segadikku. Mõjuallikateks olid dekadents („allakäik“) ja okultism – õpetus looduse ja inimpsüühika üleloomulikest jõududest, samuti vastuseis kainetele kodanlikele väärtustele. Loobuti pastoraalsest (maaelu idealiseerivast) traditsioonist. Teemad ja kujundid võeti linnaelust, rõhutades selle trööstituid, hallutsinatoorseid ja seadusevastaseid külgi.

Kirjandus → Kirjandus
8 allalaadimist
BUDISTLIK EETIKA
12
docx

BUDISTLIK EETIKA

Meditatsioonist üksi ilma kõlbluse teadliku arendamiseta selleks ei piisa, ka mitte budistliku filosoofia sügavaima mõistmise korral. 2 EETIKA ASPEKTID 2.1 Teispool ,,kohutavat kolmikut" Eetika keskset rolli vaimsel teel väljendavad mitmed erinevad seisukohad, kuigi sisuliselt on tegemist ühe ja sama idee varieeritud sõnastusega. Üks võimalus on väita, et oskuslikult käitumine soodustab oskuslikku vaimset seisundit, samas kui oskamatud teod tekitavad negatiivseid meeleseisundeid, mis põhinevad ihal, vihal ja meelepettel. Kuna budistliku tee põhiidee seisneb selle ,,kohutava kolmiku" küüsist pääsemises, on ilmselge, et oskuslik käitumine pole lihtsalt mingi lisavalik. 2.2 Justnagu virgunu Teine aspekt rõhutab, et virgumisteel tuleks käituda nagu virgunud olend. Buddha käitumine on iseenesest oskuslik, põhinedes loomupärasel solidaarsusel, suuremeelsusel, ihast sõltumatusel, siiral ausameelsusel ning puhtal teadlikkusel. Kuigi kõigis peituvad nende

Filosoofia → Kutse-eetika
6 allalaadimist
Barokk konspekt
3
doc

Barokk konspekt

kõnelähedane ja peale soololaulu oli madrigalilaadseid koore. Laulu saatis väike saateansambel. Esimene säilinud ooper on 1600. aastal Prantsuse kuninga Henri IV ja Maria de'Medici pulmas Firenzes esietendunud Jacopo Peri (1561-1633) ooper Eurydike. Esimene tõeline ooperiheliloojale oli itaallane Claudio Monteverdi (1567-1643). Tema ooperites oli suur orkester, 40 mängijaga, pillide hulk oli vajalik erineva kõlavärvide saamiseks, millega Monteverdi kujutas tegelaste karaktereid ja meeleseisundeid. Lisaks sooloosadele on ansambleid, koore, tantse. Solist esitab: aaria, retsitatiiv-kõnelaul, viib sündmustikku edasi. Ansambel esitab ansamblit. Koor esitab koori. Orkester esitab avamängu, vahemänge: intermezzo, riternell. Ooperit, kus kõik muusikalised numbrid on lõpetatud tervikud, hakati nimetama numbriooperiks. Opera seria - tõsine ooper Opera buffa - koomiline ooper 1607. aastal valminud Orpheus on esimene terviklik ja väljendusrikas ooper.

Muusika → Muusika
19 allalaadimist
Barokk muusikas
9
doc

Barokk muusikas

Itaalia ooper vallutas kogu Euroopa pea kaheks sajandiks. Ooperikeeleks on pea sama kestvalt itaalia keel. 1637.a. rajati esimene ooperiteater Veneetsias (varem toimusid ooperietendused õukonnas), sajandi teisel poolel tegutses neid samas korraga 78 Esimene tõeline ooperihelilooja oli itaallane Claudio Monteverdi (15671643) Tema ooperites oli suur orkester, ca 40 mängijaga, pillide hulk oli vajalik erinevate kõlavärvide saamiseks, millega M kujutas tegelaste karaktereid ja meeleseisundeid. Lisaks sooloosadele on ansambleid, koore, tantse. 1607 valminud Monteverdi ooper Orfeus on esimene terviklik ja muusikaliselt väljendusrikas ooper, seda teost loetakse esimeseks tõeliseks ooperiks. Barokk on virtuoosse soololaulu kuldajastu. Selles ooperis on esimene tõeliselt vitruoosne aaria ­ Orfeuse aaria. Barokkooperis on valdavad soolonumbrid, harvem kohtab koore. Ooper Poppea kroonimine 1642 on esimene säilinud ajalooline ooper

Muusika → Muusika
21 allalaadimist
Iidne tarkus-moodne maailm-Dalai-Laama
4
doc

Iidne tarkus, moodne maailm, Dalai-Laama

Iidne tarkus, moodne maailm Dalai-Laama Õnn Moraalselt võttes oleme kõik inimesed ja meil kõigil on sama õigus - õigus olla õnnelik. See mis teeb ühe õnnelikuks, võib olla teisele kannatuste allikaks. Kindlasti on palju neid, kellel on elus olnud vähem õnne. Dalai-laama selgitab, kuidas õnnetunne on seotud vaimse seisundiga. Tuleb hoida ja arendada meeleseisundeid, näiteks lahkust ja kaastunnet, mis aitavad õnnetunnet hoida ning hoiduda nendest, mis seda hävitavad, nagu vihastamine ja kadedus. Me oleme ühiskondlikud olevused. Meie ellujäämine sõltub teistest ja seega tekib ka suurem osa meie õnnetundest suhetest teistega. Dalai Laama- õnn on seisund, mis jääb kestma hoolimata tõusudest ja mõõnadest. Tõelist õnne iseloomustab sisemine rahu. Sisemist rahu ei saa arsti käest osta. Tuleb vältida tegureid, mis seda

Kategooriata → Väärtuskasvatus
27 allalaadimist
BAROKK 17-18saj I pool
14
doc

BAROKK 17-18saj I pool

Itaalia ooper vallutas kogu Euroopa pea kaheks sajandiks. Ooperikeeleks on pea sama kestvalt itaalia keel. 1637.a. rajati esimene ooperiteater Veneetsias (varem toimusid ooperi-etendused õukonnas), sajandi teisel poolel tegutses neid samas korraga 7-8 Esimene tõeline ooperihelilooja oli itaallane Claudio Monteverdi (1567-1643) Tema ooperites oli suur orkester, ca 40 mängijaga, pillide hulk oli vajalik erinevate kõlavärvide saamiseks, millega M kujutas tegelaste karaktereid ja meeleseisundeid. Lisaks sooloosadele on ansambleid, koore, tantse. 1607 valminud Monteverdi ooper Orfeus on esimene terviklik ja muusikali- selt väljendusrikas ooper, seda teost loetakse esimeseks tõeliseks ooperiks. Barokk on virtuoosse soololaulu kuldajastu. Selles ooperis on esimene tõeliselt vitruoosne aaria – Orfeuse aaria. Barokkooperis on valdavad soolonumbrid, harvem kohtab koore. Ooper Poppea kroonimine 1642 on esimene säilinud ajalooline ooper

Muusika → Muusikaajalugu
8 allalaadimist
Sinu keha räägib sinuga-Mõtete ja tunnete mõju tervisele
8
doc

Sinu keha räägib sinuga. Mõtete ja tunnete mõju tervisele

emotsionaalse reaktsiooni, mitte ei tulene ise sellest. Sümptom on seotud minevikuga, sest on tekkinud eelnenud sündmustest ja olukordadest. Ta on seotud ka olevikuga, sest mõjutab meid hetkel ja tal on prognoosi kaudu konkreetne mõju tulevikule. Kontakti saavutamine tunnetega avab ukse tervenemise juurde. Raamatu teises osas on juttu sellest, kuidas me saame, eelnevat teades, tervenemise protsessis kasutada positiivseid meeleseisundeid, visualiseerimist, mediteerimist, kunstiteraapiat, tantsu või väljenduslikku liikumist. Luues endas eesmärgi olla tõeliselt kohal, vaadata, kuidas sa funktsioneerid, millised on sinu tugevad ja nõrgad kohad, kuidas liigub sinus energia, kus esineb tõkkeid ja piiranguid ja kuidas nendest takistustest üle saada. Hingamine tähistab sinu tulekut sellesse maailma. Teadlik hingamine loob võimalused

Meditsiin → Meditsiin
9 allalaadimist
Kehakeel
13
doc

Kehakeel

Kartes end paljastada, liigub käsi viimasel hetkel suu juurest eemale, puudutades nina. Teine ninapuudutuse seletus on lihtsam: leitakse, et valetamise ajal tekitavad nina närvilõpmed sügelustunde ja seepärast puudutatakse luisates sageli nina. Objekti puudutamine on impulsiivne zhest pinge maandamiseks. Tihti on selleks prillide või kaelakeega mängimine vms. Käed ja jalad Kehakeele õpikud esitavad hulga näiteid selle kohta, kuidas inimesed väljendavad käte ja jalgadega oma meeleseisundeid. Ootusärevuses hõõrutakse käsi kokku, kurvastus paneb käsi murdma. Kimbatuses inimene kratsib pead, vihaselt või nördinult hõõrub peoga kaela. Põlvedele asetatud käed tähendavad valmisolekut, selja taha põimitud käed eneseohjeldamist. Avatud pihud ja väljasirutatud käed viitavad siirusele. Kui samas asendis kehitatakse õlgu, öeldakse kehakeeles ­ Kust mina pean teadma? või Ma ei saanud sinna midagi parata. Kõrgenenud kaitstusetarve väljendub rinnale ristatud kätes.

Psühholoogia → Suhtlemisõpetus
219 allalaadimist
Eesti kirjakeele sõnavara eksam
9
doc

Eesti kirjakeele sõnavara eksam

Emotsioonid on inimese psüühilised seisundid, mis avalduvad psühholoogilise, motoorse või verbaalse reageeringuna. Lingvistilisest vaatepunktist eristatakse järgmisi emotiivse funktsiooniga sõnu (Herrmanns, 1995): tundeid nimetavad sõnad ­ nimetavad või kirjeldavad emotsioone ja afekte (meeleolusid ja ärrituse põhjusi) ilma ise ekspressiivsed olemata, nt armastus, viha, kurbus; tundeid ja afekte väljendav sõnavara, nt psühholoogilised tundeid või meeleseisundeid väljendavad sõnad ja väljendid, nt Ma vihkan sind! Väga rõõmustav! Kui kahju!; aistingusõnad; hellitus- ja sõimusõnad (interjektsioonid), nt oi, oh, ah sa mait!, kurivaim!; afektiivsed adjektiivid, substantiivid ja verbid: (nii) nunnu, (see) tibuke, ruulib (täiega); hinnangulised sõnad, nt krants, kärvama, tolvan, jobu, saurus. Emotsioone ja afekte väljendavad sõnad on sageli mitmetähenduslikud. Tähendus täpsustub sellisel juhul kontekstis. Nt mõelda interjektsiooni oi

Eesti keel → Eesti keel
286 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun