Modernistlik kirjandus tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile. Dekadents ei ole kindlapiiriline kirjandusvool, vaid elamisviis,esteetiline ja elutunnetuslik liikumine,vastandumine looduslikule ja loomulikule,eelkõige kunst ja kunstlikkus kõiges.Dekadendid on langusmeeleolude poeedid,nt. Charles Baudelaire. Impressionism sai alguse prantsuse maalikunstist 1860-70 ja oli akademistlikule kunstile vastanduv vool.Impressionism kujutas kunstis hetkemeeleoludest tekkinud muljeid,meeleoluvarjundeid,ning mõjutas selles suunas ka kirjandust,muusikat,lavakunsti.Esindajateks vennad Edmond ja Jules de Goncourt. Sümbolism tekkis Prantsusmaal 19. saj. lõpul.Sümbolistide vaadete aluseks on Platoni idealistlik õpetus kahe maailma-reaalse ja ideaalse- olemasolust.Sümbol on sümbolistidele kujund,mille kaudu on võimalik täiuslikke ideid tabada.Sümbolistid loobusid tegelikkuse tõepärasest kujutamisest-nad vastandusid realistidele ja naturalistidele,samuti olid
Tuglase lood kui mõistatused Tuglase novellid on täis sümboleid ja meeleoluvarjundeid. Oma juttudes kasutab ta tihti väljamõeldud tegelasi, kelle kaudu annab ta edasi tolle hetke traagikat ja paneb mõistma, selle aja probleemistikku. Tuglas kirjutas erinevates zanrites novelle, nii tragöödiat, romantikat, kui ka veidi komöödiat leidub tema juttudes. Peamiseks zanriks oli muidugi tragöödia ning see mõtestab lahti probleemid ning teeb sündmuse reaalsemaks, sest õnneliku lõpuga lood, ei ole alati kõige reaalsemad
Vidrikut kohates. Karjapoiss ei märka Leeni siseelus toimunud muutust, tema mõtetes on vaid suur kala, kes ei taha kuidagi õnge otsa tulla. Koos esimese armastusega elab Leeni läbi ka pettumuse. Hetkeline õnnetunne asendub valuga, suvisest toomingate õitesajust saab otsekui vaikne külm talveõhtu. "Toome helbed" on impressionistlik novell. Leeni läbielamisi kujutab Tuglas detailselt, kasutades selleks ka loodupiltide meeleoluvarjundeid. 3. E. Vilde 1 Romaan Mäeküla Piimamees Realistliku kujutluslaadiga ning süvenenud psühholoogilise vaatlusega teos erineb Vilde varasematest töödest ning seda peetakse tema tugevaimaks teoseks. Romaani stiil on igapäevane, kasutatakse mõningaid saksakeelseid väljendeid. Teoses on palju sisu jaoks väheolulist teksti, mis häirib põhitegevuse jälgimist. Peategelane on Prillup, kõrvaltegelased Mari ja Kremer. Prillup tahab väga rikkaks ja
Uusromantiline proosa kujunes välja 20.sajandi esimese kümnendi lõpuks. Võrreldes luulega polnud see esialgu nii selgelt sümbolismist mõjutatud, pigem impressionismist; samuti oli uusromatilise kujutuslaadiga ühendatud realistlikke, isegi naturalistlikke jooni. Näiteks Tuglase novelli "Toome helbed" ja Tammsaare üliõpilasnovelli "Noored hinged" on kujundanud realismi ja uusromantismi ühendav psühholoogiline impressionism, mis annab edasi tegelase tunde- ja meeleoluvarjundeid. Jaan Oksa detailirikas ja samas üldistav külaelukujutus on aga omamoodi ühendus naturalismist ja sümbolismist. 20. sajandi teisel kümnendil saavutas eesti uusromantiline proosa küpsuse, valdavalt küll juba sümbolistlikus laadis. Esimese maailmasõja ajal jõudis kõrgpunkti Tuglase novellilooming. Uusromantilises laadis kirjutas sel ajal ka Tammsaare: eriti iseloomulikud on tema sümbolistlikud miniatuurid ja kunstmuinasjutud
Eelistama hakati valgest musliinist avarat lihtsat kleiti. Selle all kanti liibuvat trikood. Juuksed kammiti keerukasse soengusse. Napoleoni valitsusajal muutus rõivastus jälle luksuslikumaks. Romantism Muusika - Muusika oli kõikidest kunstikest kõige võimekam inimese tundeelu kajastama. Muusika seati aukohale. Romantikute viisid on enne-olematult kaunid - tunglevad, erutatud, vabalt, lainetavalt arenevad. Tunde- ja meeleoluvarjundeid anti edasi ootamatute har-moonianihetega. Muusikat lähendati kirjandusele ja kujutavale kunstile. Vaba tundeväljenduse nimel lubasid romantikud endale mitmesuguseid kõrvalekaldumisi traditsioonidest. Selle tulemuseks olid nn. vabas vormis muusikateosed, millel vormiskeem tihti puu-dus ja muusikaliste mõtete kulgu määras helilooja fantaasia. Selle ajastu lemmikanr oli soololaul. Ooperi kõrval omandasid tähtsa koha ballett ja operett.
Marginaalid, miniatuurid, monograafia, tõlked. 1949 visati ta kirjanike liidust välja. Aastast 1917 on ta nii hinnatud kultuuritegelane kui ka novellist. Üks kultuurkapitali algatajatest. 1944 kolisid nad Tallinnasse, Nõmmele. Proosa 20. sajandi esimese kümnendi lõpuks kujunes välja uusromantiline proosa. See oli mõjutatud impressionismist ning leidus ka naturalistlikke jooni. Leidus ka psühholoogilist impressionismi, mis andis edasi tegelaste tunde ja meeleoluvarjundeid. Peamised prosaistid olid Tuglas, Tammsaare, Karl Rumor, Aleksander Tassa, August Gailit, Oskar Luts, Jaan Oks. Uusromantilisele proosale olid iseloomulikud lühizanrid nagu novellid, miniatuurid ehk laastid. Jaan Oks Peamiseks aineseks oli küla oma elu ja inimestega. Tema esimesed jutud olid realistlikud, kujutatud oli tööd, igapäevast eluolu, külainimeste mõttemaailma. Tema proosateosed ilmusid ka Noor-Eesti väljaannetes, need teosed olid modernsemad ja keerukamad
eelmine pilet. Realistlike, peamiselt külaelu kujutavate juttudega astusid kirjandusse Tuglas ("Hunt", "Hingemaa"), Tammsaare, Luts, Oks jt. Uusromantiline proosa kujunes välja 20.saj esimese kümnendi lõpuks. Võreldes luulega polnud see esialgu nii selgelt sümbolismist mõjutatud, pigem impressionismist. Oli ka naturalistlikke jooni. Näiteks Tuglase novelli "Toome helbed" ja Tammsaare "Noored hinged" on kujundanud psühholoogiline impressionism, mis annab edasitegelaste tunde- ja meeleoluvarjundeid. 20.saj teisel kümnendil saavutas eesti uusromantiline proosa küpsuse, valdavalt küll juba sümbolistlikus laadis. I ms ajal jõudis haripunkti Tuglase novellilooming. Samal ajal ka Tammsaare oma sümbolistlike miniatuuride ja muinasjuttudega. Prosaistina Karl Rumor, novellid ja sümbolistlik jutustus "Lumiste kõrguste poole". A.Tassa muinasjutu- ja legendilaadsed novellikogud "Nõiasõrmus" ja "Hõbelinik". Luts (jutustus "Soo), kes alustas ja lõpetas realistina
saj. Esimese kümnendi lõpuks. Võrreldes luulega polnud see esialgu nii selgelt sümbolismist mõjutatud, pigem impressionismist; samuti oli uusromantilise kujutuslaadiga ühendatud realistlikke, isegi naturalistlikke jooni. Nt Tuglase novell ,,Toome helbed"(1908) ja A.H. Tammsaare üliõpilasnovell ,,Noored hinged"(1909) on kujundanud realismi ja uusromantismi ühendav psühholoogiline impressionism, mis annab edasi tegelelaste tunde-ja meeleoluvarjundeid. · F.Tuglase kõrval on esindavad rühmituse ajal proosat eriti ilmekalt Jaan Oks ja Oskar Luts , kumbki talle eriomasel viisil. 93 · Jaan Oksa teostes on pealmiseks aineks küla oma elu ja inimestega, äratuntavalt Saaremaa küla, kust kirjanik ise pärines. Noor-Eesti väljaannetes ilmiunud J. Oksa proosateosed nagu ,,Küla" (1910) , Tume inimeselaps" (1912) ja
saj. Esimese kümnendi lõpuks. Võrreldes luulega polnud see esialgu nii selgelt sümbolismist mõjutatud, pigem impressionismist; samuti oli uusromantilise kujutuslaadiga ühendatud realistlikke, isegi naturalistlikke jooni. Nt Tuglase novell ,,Toome helbed"(1908) ja A.H. Tammsaare üliõpilasnovell ,,Noored hinged"(1909) on kujundanud realismi ja uusromantismi ühendav psühholoogiline impressionism, mis annab edasi tegelelaste tunde-ja meeleoluvarjundeid. · F.Tuglase kõrval on esindavad rühmituse ajal proosat eriti ilmekalt Jaan Oks ja Oskar Luts , kumbki talle eriomasel viisil. 47 · Jaan Oksa teostes on pealmiseks aineks küla oma elu ja inimestega, äratuntavalt Saaremaa küla, kust kirjanik ise pärines. Noor-Eesti väljaannetes ilmiunud J. Oksa proosateosed nagu ,,Küla" (1910) , Tume inimeselaps"
annaabi.ee 
