Meediatekstide analüüs. Ma olen sündinud ja elanud terve elu Narvas, mis asub Eestis, aga see liin on täesti vene keelne. Siin on vähe kooli, kus võib eesti keelt ära õppida, poodides ja teistes kohtades räägitakse vene keeles ning see keerustab paljude õpilaste ja üliõpilaste keele õppimist, elu. Kuna ma olen üliõpilane, mind huvitavad kõik teemad, mis on seotud haridusega ja keele õppimisega. Need on põhjused, miks ma valisin just need tekstid. Valisin 2 teksti ajalehest "Põhjarannik", millest üks on intervjuu, aga teine on uudis. See on nende esimene vahe. Need meediatekstid on: · (1.) Piirilinnas aitab keelt propageerida ungarlane (intervjuu) siin küsitleti üht ungarlast, kelle nimi on Szilard Tibor Toth, ta räägib oma riigist, rahvast, keelest ning kuna ta on eesti keele õpetaja, räägib ta ka sellest, mida ta arvab eesti keele õppimisest Ida-Virumaal. · (2.) Hirm: Narva eestlased pakivad...
Meediakirjaoskuse 4 komponenti: Juurdepääs;Analüüs; Hindamine; Sisu loomine, 7. Nimeta vähemalt 7 meediaoskust! 1).oskus kasutada meediat teadmiste omandamiseks 2).eristada ja tõlgendada erinevat media sisu 3).Käsitseda erinevaid meediaseadmeid (tehnika), kasutada meediavahendeid 4).Väljendada end erinevate meediavahendite abil 5).Hinnata ja analüüsida vastuvõetud teavet ja sisu 6).Ohjata oma tundeid, meediavajadusi- ja suhteid 7).oskus lugeda erinevaid meediatekste 8. Mis on meediaharidus? Tegeleb arusaamisega, kuidas meedia töötab ja kuidas vahendab infot ja meelelahutust 9. Mis on meediakasvatuse eesmärk? Em: *mõjutada laste meediakasutust ja harjutada meediaoskusi, ning mida ei tohiks segamini ajada tehnoloogia kasutamisega õppeprotsessis. *Lasteaias on meediakasvatuse ülesandeks arendada lapsele ea- ja võimetekohaseid meedia kasutamise oskuseid, oskust meediat ohutult nautida ja seda ise luua. 10. Mis on meediakasvatuse sisuks
hakata võõrkeelselt mõtlema. Abi on ka sellest, kui tutvud selle maa harjumuste, kultuuri ja väärtushinnangutega mis keelt sa õpid. 1.2.1 Õpitulemuste saavutamine Gümnaasiumi õppekava (2014) põhjal on võõrkeeleõpetus tasemepõhine. Õpilaste kanda tuleb vastutus õpitulemuste eest. Õpitavat keelt kasutatakse nii tunnis, kui ka väljaspool kooli (nt kirjasõbrad, õppereisid, õpilasvahetused). Õpilane loeb ilukirjandus-, teabe-, tarbe- ja meediatekste. Õpetaja valib sellised ülesandes, kus õpilane peab kasutama loovat lähenemist. Sõnavara ja suhtlusoskuse õpetamiseks kasutab õpetaja ülesandeid, kus õpilane saab kasutada suhtlemisoskust erinevate keeleregistrite (nt suhtlemine ametiasutuses, tööintervjuul) abil. Gümnaasiumi riiklik õppekava (2014) toob veel välja, et õpetaja suunab õpilasi analüüsima keelte sarnasusi ja erinevusi, nägema keelte vahelisi seoseid ning jälgima
7) ärakirja tegemine ning mudeli järgi kirjutamine; 8) laulu-, sõna-, laua- ja liikumismängude mängimine. II kooliastmes suureneb kuulamis- ja rääkimisoskuse kõrval lugemise ning kirjutamise osakaal. Sõnatundmine laieneb märgatavalt. Suureneb loovülesannete osa. Taotlus on, et õpilane loeks ja kuulaks ka õppetööst vabal ajal eesti lastekirjanduse tekstikatkeid ning jõukohaseid teabe-, tarbe- ja meediatekste. Teemasid erinevate osaoskuste kaudu käsitledes pööratakse tähelepanu teiste kultuuride tundmaõppimisele ja kõrvutamisele oma kultuuriga. Õpilasi harjutatakse kasutama sõnaraamatuid ning eestikeelset internetti. Osaoskuste arendamiseks sobivad näiteks: 1) eri liiki eakohaste tekstide kuulamine ja lugemine; 2) adapteeritud eakohaste tekstide iseseisev lugemine; 3) ülesande täitmine kuuldu ja loetu põhjal (nt küsimustele vastamine, tabeli täitmine, joonise täiendamine jm);
diskursusest jms). Mudeli põhiomaduseks on tähenduse lahutamine meediast ja tähenduse kujunemise käsitlemine vastuvõtjast lähtudes. Meediateated on alati avatud ja mitmetähenduslikud ning neid interpreteeritakse vastavalt kontekstile ja vastuvõtjate kultuurilisele eripärale. Stuart Halli teooria kodeerimise ja dekodeerimise kohta. Iseloomustab teleprogra,mmi kui tähenduslikku diskursust, mida kodeeritakse vastavalt tähendusstruktuuridele, mida kasutavad meediatekste produtseerivad organisatsioonid ja nende toetajad. Nelja massikommunikatsiooni protsessi mudeli võrdlus: Kõik mudelid erinevad saatja ja vastuvõtja seisukohalt. Saatja orientatsioon Vastuvõtja orientatsioon Transmissiooni mudel Tähenduse edastamine Tunnetuslikud protsessid Rituaali mudel Etendus Läbielamine/ühine kogemus
maailma päästa, aga vaja on laiemat tuge. Loetut hinnatakse üldjuhul kasulikuks ja arendavaks. Kui seda veel hinnata ei osata, siis küllap on otsus tehtud lühinägelikult. Teatakse, et maailm koosneb tekstidest ja tekstid, see ongi maailm. Kuidas muidu oleks võimalik oma maailmavaadet arendada, ise inimesena täiustuda, edasi areneda, oma vaimset nälga rahuldada, tööjõuturul konkureerida kõik algab lugemisest. Kooli soovitatavat kirjandust ja meediatekste hinnati selle järgi, kuidas need noori kõnetavad. Kuivõrd nad edasi mõtlema sütitavad ja taas end otsima kutsuvad. Näiteks 37 mingi vajaliku töö loomisel. Kas või kirjandi või essee või artikli kirjutamisel. Mõistetakse, et lugemine teeb targemaks, enesekindlamaks. Sellestki saadakse aru, et lugenud inimene mõistab maailmas toimuvat adekvaatsemalt. Kirjanduse ja ajakirjanduse
Kuidas väljendatakse/genereeritakse mingit suhtumist ja konstrueeritakse tekstide kaudu reaalsust Ei huvita arvud (kui palju midagi öeldi), vaid kuidas öeldi alltähendused, sõnavalik, metafoorid, lausekonstruktsioonid Tekste peab olema üsna vähe valitakse võtmetekstid Mida uuritakse: sõnavalikut, metafoore, laetud väljendid, "meie" ja "nemad" konstrueerimist Diskursuseanalüüsiga saab uurida: Meediatekste, poliitikute kõnesid, intervjuusid, internetifoorume, blogisid, Riigikogu stenogramme, dokumente, jne. Millal antud meetodit kasutada: Sind huvitab, kuidas erinevad poliitilised toimijad või ühiskonnarühmad reaalsust konstrueerivad Praktiline pool: Valmis retsepte pole analüüsiraam tuleb ise vastavalt uuritavate tekstide ja teooriale luua (paras väljakutse!) Poliitikaanalüüs
II. Kirjakeele uurimisel kasutatavad korpused. Veebis olevad korpused on mugavad, tuleb lihtsalt sisse trükkida sõna/fraas, mida uurida soovid. Nii saab nt uurida sõna mööda esinemist kas nimisõna ees või järel). Kuna korpustesse on juba andmed sisestatud ja kohe ühe otsinguga saab teada konteksti, kus sõna kasutatakse. Korpusi on erinevaid, nii et saab otsida näiteks nii 16.saj vana kirjakeele tekste kui ka 1990ndate meediatekste. Korpustest info hankimine ei eelda inimeste „olemasolu“, st reaalselt ei pea kellegagi suhtlema. Nii et seda võiks pidada objektiivsemaks, kuna vestluse vastused ei sõltu inimese tujust, tutvustest jne. 9. Milliseid keeleainestikke sõnavara uurijad oma töös kasutavad? Nimeta vähemalt kolm ning iseloomusta neid. Mis on Sinu arvates ühe või teise ainestiku eelised? Küsib hüpoteetilise olukorra järgi: mis meetodiga ma „seda“ koguksin?
ebavõrdsust, väljendavad domineerivaid kultuurilisi ja ajaloolisi tähendusi (nt. Eesti meespoliitikute dikursus maskuliinsete võimusuhete kinnistamiseks). • Tekste peab olema üsna vähe – valitakse võtmetekstid • Mida uuritakse: sõnavalikut, metafoore, laetud väljendid, “meie” ja “nemad” konstrueerimist, kellele viidatakse, argumentide ülesehitust, konteksti asetamist, jne. Diskursuseanalüüs II • Diskursuseanalüüsiga saab uurida: – Meediatekste, poliitikute kõnesid, intervjuusid, internetifoorume, blogisid, Riigikogu stenogramme, dokumente, jne. • Millal antud meetodit kasutada: – Sind huvitab, kuidas erinevad poliitilised toimijad või ühiskonnarühmad reaalsust konstrueerivad (nt. mida tähendab osalusdemokraatia valitsuspoliitikutele ja kodanikeühiskonna liidritele) – Sind huvitavad institutsionaalsed diskursused (nt. diskursused Riigikogus, valitsusliikmete diskursused, jne.)
annaabi.ee 
