pühkida. Õunamahlas olnud munal ei olnud sellel ajavahemikul erilisi muudatusi toimunud. Söögiäädikas olnud muna oli muutunud elastseks, vaht oli ära kadunud. Pilt 3. Autori pildid 3.3 Katse tulemused Seitse päeva peale katse algust oli nii õunamahlas olnud munal kui ka Coca-Colas olnud munal koor muutund hõredaks. Muna õrnal kätte võtmisel muna lihtsalt murenes, munarebu oli vedel. Äädikas olnud munal oli koor täielikult kadunud ja munarebu oli vaid mebraani sees ning munarebu tundus olevat tahke. 9 Pilt 4. Autori pildid 3.4 Katse analüüs Katse tulemusi analüüsides jõudis autor järeldusele, et erinevad happed reageerivad kaltsiumkarbonaadiga erinevalt. Maloonhape (õunahape) ja fosforhape reageerides kaltsiumkarbonaadiga põhjustasid kaltsiumkarbonaadi värvi muutuse. Etaanhape ehk äädikhape põhjustas kaltsiumkarbonaadi tekstuuri muutuse.
mitmesuguseid madalamolekulaarseid ühendeid. Kromosoomid on tuuma kõige tähtsamad osad, nendesse on talletunud organismi geneetiline info. Funktsioonid: Sisaldab ja säilitab raku pärilikku informatsiooni Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse Juhib raku elutegevust valgu sünteesi kaudu Tuum puudub erütrotsüütidel- ja trombotsüütide ning vöötlihasrakkudel on mitu tuuma. Mitokonder Organell, mis varustab rakku energiaga. Pulkjad või ümarad organellid. Nende välimise mebraani sees on kurruline (harjakesed) sisekiht, mille pinnal asuvate ensüümide abil sünteesitakse energiarikast ATP-d. Mitokondreid täidab vaheaine maatriks. Mitokondrite arv rakus sõltub raku aktiivsusest. Kui rakk vajab rohkesti energiat, poolduvad mitokondrid, et seda ülesannet täita. Funktsioonid: Mitokondris toimub rakuhingamine, st glükoos reageerib hapnikuga, mille tulemusel vabaneb soojusenergia ja tekib süsihappegaas ja vesi Mitokondrites toimub ATP süntees.
liikumiseks ja ainete rakku transportimiseks. Energia salvestatakse rakus ATP-na. Energiaallikaks ATP sünteesil võib olla nt päikeseenergia ja keemiline energia. 4. Nimeta endospoori tekke etapid. Spooride moodustumine (sporogenees või sporulatsioon) algab tavaliselt siis, kui keskkonnas pole piisavalt toitaineid. Spooride moodustumise võib jaotada seitsmesse etappi. Esiteks moodustub teljesuunaline tuumakiud (tuumaniit ehk tuumafilament). Sellele järgneb raku seesmise mebraani kokkuvoltimine, mis ümbritseb osa DNA-st ja tekib spoori alge. Edasi toimub teise membraani kasv, mis matab enda alla spoori alge. Järgnevalt täidab korteks kahe membraani vahele jääva ruumi ning sinna kuhjuvad kaltsium ja dipikoliinhape. Seejärel moodustub proteiinikiht ümber korteksi ja toimub spoori valmimine. Lõpuks lüütilised ensüümid lõhustavad raku kesta ja spoor pääseb keskkonda. 5. Nimeta bakteri pooldumise etapid ja kirjelda neid lühidalt.
3. Mille abil kantakse bakterirakus edasi energiat? - Bakter kasutab energiat elutegevuseks, sealhulgas nt. liikumiseks ja ainete rakku transportimiseks. - Energia salvestatakse rakus ATP-na. Energiaallikaks ATP sünteesil võib olla nt päikeseenergia ja keemiline energia. 4. Nimeta endospoori tekke etapid. - moodustub teljesuunaline tuumakiud (tuumaniit ehk tuumafilament) - järgneb raku seesmise mebraani kokkuvoltimine, mis ümbritseb osa DNA-st ja tekib spoori alge - toimub teise membraani kasv, mis matab enda alla spoori alge - korteks täidab kahe membraani vahele jääva ruumi ning sinna kuhjuvad kaltsium ja dipikoliinhape - moodustub proteiinikiht ümber korteksi ja toimub spoori valmimine - lüütilised ensüümid lõhustavad raku kesta - spoor pääseb keskkonda. 5. Nimeta bakteri pooldumise etapid ja kirjelda neid lühidalt.
Bakterid on võimelised omaks võtta võõra DNA konkreetsetel tingimustel. Rakud, mis esinevad niisuguses olekus, mille jooksul võivad võõra DNA võtta nimetetakse kompetentseteks rakkudeks. Tavaliselt see juhtub kasvu perioodis. Eristatakse loodusliku ja kunstliku transformatsiooni. Looduslik toimub ise (pole vaja eeltöötlemist). Kunstliku transformatsiooni puhul kasutatakse soojusesokki või elektroporatsiooni. Soojusoki käigus (42C) sisenevad plasmiidid bakteriraku mebraani pooride kaudu. Elektroporatsiooni käigus rakendatakse elektrivoolu, mis teeb poorid bakteriraku membraani sees, mille kaudu sisenevad plasmiidi sisse. Teiseks võimaluseks on konjugatsioon. Bakterite vaheliste konjugatsiooni tulemusena võib plasmiid üle kanduda teisse rakusse. 11. Mis on fagemiid? Millised eelised on antud vektoritel? Fagemiid on plasmiid, mis sisaldab f1 filomentse faagi regiooni, mis sisaldab replikatsiooni alguspunkte.
rohelist ja punast valgust. Kuidas muudetakse valgusärritaja kepikestes sensori- ja aktsioonipotentsiaalideks? Pimeduses on kepikeste Na+ kanalid avatud. Avatuna hoiab neid intertsellulaarne cGMP. Valguskvant aktiveerib rodopsiini, mis koosneb opsiinist ja 11-cis-retinaalist, mis muutub 11-trans-retinaaliks. Reaktsiooni võib nim stereoisomeriasatsiooniks, sest muutub aine konfiguratsioon, ilma keemilise koostise muutumiseta. 11-trans- retinaal seostub mebraani G-valgu transdutsiiniga, mis aktiveerib omakorda cGMP fosfodiesteraasi ja cGMP muutub 5-GMP-ks. Naatriumikanalid sulguvad, Na+ sissevool väheneb. Kaaliumikanalid jäävad avatuks. Tulemuseks on sensorimembraani hüperpolarisatsioon, mis on ulatuslikum, mida tugevam on valgus. Kui valgus sensori hüperpolariseerib, siis vähenevad pidurdavad mõjud bipolaarsetele rakkudele ja need aktiveeruvad. Valguse ,,transleerimist" närvirakkude elektriliseks potentsiaalideks nim fototransduktsiooniks
flexneri (loomade ja homoseksuaalide patogeen), S. boydii, S. sonnei (nakatab just lapsi). Põhjustavad inimestel ja primaatidel düsenteeriat. Geneetiliselt väga lähedane Escherichia coli'le. Shigellat on vaadeldud ka kui enteroinvasiivset ja auksotroofset E. colit. Batsillaarne düsenteeria e. shigelloos. Jämesoole infektsioon, lokaalne haigus. Bakter tungib jämesoole limaskesta epiteelirakkudesse fagotsütoosiga. Vabanevad epiteelraku tsütoplasmasse (lüüsivad fagosoomi mebraani hemolüsiiniga), paljunevad ja levivad ka kõrvalrakkudesse, kuid epiteelialusesse koesse ei tungi. NB! Ka temal on näidatud, nagu Listeria monocytogeneselgi, et ta saab peremeesraku aktiini polümeriseerida ja selle abil rakust rakku liikuda. Epiteelis tekib äge põletik, sooleepiteel haavandub. Tekib palavik, mida 8 põhjustab endotoksiin, ja kõhulahtisus, mida põhjustab enterotoksiin
+ näide: plasmiidide vahendusel toimub kütteõlide lagundamine. näide: plasmiidid, mis määravad resitentsus antiboiitikumitele. On olemas supertapja bakter, millel on 3-4 põhiantibiootikumi rühma suhtes. 3. Gaasivakuoolid, peamiselt vee bakterites. Ülesandeks on neil tõsta ujuvust 4. Ribosoomid esinevad suhteliselt üksikult ja vabalt. Nende ülesandeks on valkude süntees ja teistsuguse ehitusega. 5. Membraani sopistised ehk mesosoomid suurendavad mebraani pinda(bakterites sisemembaanistiku pole) ja on kinnituskohtadeks teatud kohtadele( fotosünteesivatel bakteritel kinnituvad pigmendid). 6. Tsütoplasma on anorg.-i ja org.-i ühendeid sisaldav lahus bakterites. Ülesandeks on, et on ainevahetus keskkond. Bakterite tsütoplasma on liigumatu. 7. Vibur(id) bakterites on korrapäratu valgulise ehitusega. Bakterite viburid töötavad kettasülekande põhimõttel. Viburite liikumine on vajalik raku liikumiseks. 8
fosfomütsiin. § ß-laktaamid pärsivad transpeptidatsiooni reaktsioone mis tagavad polümeerse peptidoglükaani (PG) tekke. § Vastavad transpeptidaasid ongi penicilln binding protein's (PBP) - retseptorid, millega seostuvad ß-laktaamid. § Uus PG moodustub vaid kasvavates bakterites, seega toimivad ß-lakataamid vaid paljunevatesse bakteritesse. § Vankomütsiin moodustab PG prekursoriga inaktiivse kompleksi. Tsütoplasma mebraani funktsiooni pärssimine (II) § Polümüksiin B toimib bakterite ja amfoteritsiin B ning imidasoolid seente membraanile. § Polümüksiin ja seente vastased preparaadid põhjustavad membraani muutusi, mille tulemusena nukleiinhapped, katioonid jt. liiguvad rakust välja, vesi sisse > raku hukkumine. § Seene membraanis ergosterool, imetajatel kolesterool, bakteritel steroolid puuduvad. Valgu sünteesi pärssimine (III) Valgu sünteesi pärssimise korral on
P kujutab endast omapärast talituslikku seisundit, mis on sageli erutuse poolt esile kutsutud ja esineb viimasega koos. P-ga piiratakse näiteks erutuse irradiatsiooni KNS-s. tänu pidurdusele tekivad organismis koordineeritud, kidnlad refleksid, millega kindlustatakse terviklik tegevus. P kaitseb erutuvaid kudesid kurnatuse eest. Kui erutusega kaasneb alati depolarisatsioon, siis P on seotud vastuüpidise protsessiga rakumembraani hüperpolarisatsiooniga (s.o mebraani sisepinna negatiivse laengu suurenemisega). Ülepiiriline pidurdus ei ole seotud spetsiaalsete pidurdussünapsitega, vaid tekib liiga sagedase või liiga kestva erutuse tagajärjel. Seejuures langeb närvuirakkude labiilsus, nende erutuvu taastumine pärast igat erutustsüklit pikendeb ning lõpuks kujuneb pidurdus. Otsene pidurdus on seotud pidurdavate neuronite ja sünapsite talitlusega. Sünapsi ehitusest
annaabi.ee 
